Tere tulemast kuulama kriitilist intsidenti. Meie tänane külaline juhib üht väga olulist riigiasutust, mis oluline meie Eesti sisejulgeoleku mõttes näiteks, sellepärast et selline digitaalne selgroog on see, mida nemad aitavad Eestis ülal hoida, et politsei saaks oma tööd teha. Ja eks neid teemasid, millega see asutus tegeleb, on küll ja veel. Aga sellepärast ongi meil külas siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse ehk siis SMIT -i vastne peadirektor Kirke Saar, tere. Tere. Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Kui me täna salvestame seda, on meil siin aprilli lõpupaik, tegelikult ametisse te saite esimesest aprillist, juba olete jõudnud nii -öelda ajakirjandusse, tahate rääkida, mida te ära olete teinud, mida te olete teinud selle lühikese ajaga?
SMIT -i peadirektoril on hästi intensiivne sisseelamisprogramm, et tegelikult ma muidugi natuke tutvusin oma inimestega enne, kui ma esimesel aprillil alustasin, et et see uudis tuli ju Eestis varem välja, see tuli vist jaanuari alguses oli siseministeeriumi ametlik kommunikatsioon, aga Skandinaavias on tavapäraselt siis etteütlemine kolm kuud. Et sel põhjusel siis ma alustasin ka esimesel aprillil, aga kuna esimene aprill tähendab seda, et aastast on juba kolm kuud läinud, siis selleks, et aasta eesmärkidega ikkagi tulemused ära tuua, siis ma tegelikult hakkasin nii -öelda inimestega natuke varem kohtuma. Minu esimesed nädalad ongi olnud pigem aru saada, mis SMIT -is on hästi, mida võiks parandada, mis on ootused meie tellijalt. Meil on ju viis asutust, keda me teenindame ja aru saada natuke, et mis siis siin Eesti riigi IT -majades üldse toimub ja mis see seis on.
Noh, Põhjamaad muidugi on hästi erinevad, eks, et aga, aga võib -olla ma ütleks nii palju, et üldiselt ma arvan, et see riiklik bürokraatia on kindlasti seal suurem. Nii Soome kui Norra on teinud viimastel aastatel, viimastel aastatel hästi suure digitaalse hüppe, et nad on väga palju investeerinud oma riigi IT -sse, lihtsustanud. Nad on väga palju rääkinud näiteks oma maksuameti digitaliseerimisest, et kui eestlased on harjunud kõike tegema kahe klikiga juba, ma ei tea, võib -olla viisteist aastat tagasi seal maksudeklaratsioonides, siis soomlastel ei ole see olnud nii lihtne ja uus, nad endiselt osasid asju saadavad paberil, et, et nemad on, nad on sellest aru saanud ja noh, võib -olla varsti lähevad ka meist ette, sest nendel on nagu need vanad platvormid vaja kinni panna ja nüüd nad on uusi ehitanud. Aga võib -olla, mis on halvemini, on see, et noh, minu isiklik kogemus, et Põhjamaades hästi palju kasutasin ju ühistransporti, et üritasin sõita trammiga siis nii -öelda uue tallinlasena enda kodu juurest Kalamajast siis kesklinna jäin tõsiselt hätta. Et huvitav on näiteks see, et teatud sellised elementaarsed teenused, mis on pigem siis KOV -ide vastutuses, et ei ole kuidagi digitaliseeritud, et see oli mulle üllatus, et meil ei olegi sellist ühistranspordi ühtset äppi, et ma tükk aega ei uskunud seda, siis üritasin seda alla laadida ja siis ma tegelikult pidin kolleegi käest küsima. Et mingid asjad on jälle Eestis nagu hästi maha jäänud ja võib -olla teatud ettevõtete nagu erasektori digitaliseerimine kindlasti tervishoiupakkujad ja kõik sellist on Soomes nagu kümme sammu meist ees, aga jah, riigi mõttes ma arvan, me oleme endiselt, aga me peame, peame nagu kõvasti pingutama, et jääda esikohale.
Kindlasti veel mitte. SMIT 'iga nagu aasta tegu. Mul oli ka au osaleda siis SMIT 'i, SMIT 'i kaheksateistkümnendal sünnipäeval, mis on siis alati iga aasta selline aasta kokkuvõte, antakse aasta tegu välja, mis oli ka siis kursori juurutamine. Meil on kakssada kursori kasutajat või kakssada litsentsi, kakssada kasutajat. Aga lisaks see on pigem selline analüütiline arhitektide töövahend, aga me tahame ka hakata kasutama siis specAi -d ehk väga selgelt on see AI SMIT -i fookuses ja see põhi, põhisõnum on see, et kuidas me saaksime efektiivsemalt, et täna kindlasti kasutatakse vibe code 'imist, aga mitte sellisel määral, kui me tahaks, et see tulevikus oleks. Sa nimetasid seda hankeplaani minu jaoks ka päris suur üllatus, ma olen muidugi hangetega kokku puutunud, et ega Põhjamaade Investeerimispank on ka poolriiklik, ta on küll niisugune rahvusvaheline finantsinstitutsioon, aga meil on oma hanke kord ehk hange ja riigihange ei ole mulle võõras, aga, aga mul on täitsa üllatus, kui palju meil tegelikult on hankeid ja kui, kui, kui suur maht see on, mida me tegelikult hangime. Ja nüüd see küsimus, kuhu ma tahan jõuda, on see, et ka kuidas me oleme targemad ostjad, sest et ka meie arenduspartnerid ju hakkavad rohkem AI -d kasutama ja ma arvan, see on kõikidel IT -majade juhtidel ja ka, ja ka erasektoris IT -juhtidel see, et kuidas ma saan aru, kui palju see töö, mida ma väljast ostan või mida mu sisemised arendajad teevad, et kui palju sinna tegelikult tulevikus peaks aega minema. Ja kas ja kuidas seda saab efektiivsemaks teha ja ma arvan, et sellele ei ole täna head vastust, aga see on kindlasti teema, millega me peame tegema, et üks pool maja sees ise olla kiiremad, paremad, kasutada nii -öelda oma aega targemalt, et laht, las selle lihtsa koodi, koodi kirjutamise teeb siis AI, AI moest ära. Aga teisest, teisalt see, et kuidas me saame olla targemad ostjad, on ju, millest ka on hästi palju räägitud, et miks need IT -majad on nii kallid ja kuhu see raha siis läheb, et, et kuidas me saame seda AI kaudu teha paremini, on ju.
Ma esitanud sellise küsimuse, kuna teil on selline Põhjamaade taust Soomest värskelt nii -öelda tulnud, kindlasti olete ka kursis natukene, mis seal toimub parasjagu. Üks teema, mis Eestit, Soomet praegu ühendab, väga mitmes mõttes on see, et on olnud droonide intsidente. Kuidas droonid on kukkunud kuskile maha ja siis on inimesi informeeritud sellest ja see pidepunkt on meil ka see, et selline ohuteavituse süsteem, mis on Eestis kasutusel, mis on Soomes kasutusel, et mõlemas riigis on olnud seda, kus nii -öelda see tavainimene ei ole rahul sellega, kuidas on informeeritud. Ja olles ka Soome uudiseid jälginud, siis Soomes oli väga suureks teemaks, kuidas nendel isegi minister võttis sõna, et keegi IT -arendaja nädalavahetusega vaipkaudiski parema teavitusäpi, mis ta näitas ära, et tegelikult saab teha. Kui nüüd olla nii edumeelne nagu SMIT on ja kasutada sedasama kursori AI lahendust, tegelikult saaks ka Eestis ju praegu ära vibe code 'ide lahenduse, mis suudaks panna meie kõigi telefonid seda väga valjuhäälselt heli tegema isegi siis, kui ta on hääletul režiimile. Kui meile pakutakse avaliku rakendusliidest ehk siis API -d, kus kõik saaksid kätte selle informatsiooni, et nüüd on mingine ohu alarmsise. Kas me võiks nagu Eestis olla nagu päriselt sellist e -riik, meil on avaandmed, avaandmed, Päästeamet paneb siin igasugu asju justkui nagu üles. Aga vot see asi, mis seal praegu võiks olla, meil on praegu selline reaalne noh, inimelud on ikkagi ohus seal. Et võiks ju teha nii, et okei, me paneme selle API üles, vibe code 'ige see äpp, võtke kasutusele.
Rääkides nüüd rohkem veel sellest kõigest, mida SMIT teeb ja niimoodi, et kas üks asi on see, et te ju konkureerite oma töötajate mõttes ka iduettevõtetega ja ka mitte iduettevõtetega, või juba ettevõtted, mis on tegutsenud pikalt ja tahes -tahtmata ei saa ümber sellest palganumbrist. Nad suudavad oma IT -tööjõule rohkem maksta, kui teie suudate. Kas teil on juba mingeid mõtteid ka, mida te SMIT -i juhina saate teha, et sellise tööandjana välja näidata, et okei, jah, see palk ei ole võrdväärne, aga lisaks sellele missioonitundele, mis teil võib ka olla, et te tahate Eesti riigi heaks midagi ära teha, aga et meil on veel mingine präänik kuskil.
Ma vastan sellele küsimusele kahes osas, ma kõigepealt vastan selle SMIT -i osale, aga siis ma tahan natuke üldiselt seda palgaturgu kommenteerida, et, et ma arvan, mul on päris hea nagu väljapoolt sissevaade sellele täna, et. Minu esimene suur üllatus riiki tulles ja olles on siin kolm nädalat tööl, on see, et see tempo on täiesti üüratu ka ministeeriumis, et ma olin kindlasti üks neist skeptikutest, kes arvasid, et riigisektoris töötamine on kuidagi hästi uimane, bürokraatlik. Mul on jäänud nagu täiesti teine arusaam nii SMIT -ist endast kui ka veel kord siseministeeriumist, et see tempo, millega seal kontslerid ja asekantslerid toimetavad ja kõik need tiimid, oli mulle täiesti, see oli mulle tõesti üllatus. Aga mis, miks ma sellest tempost räägin, on see, et, et meie inimesed on ka täna väga motiveeritud ja sellepärast me ütleme ka, et üks osa meie nagu, meie nagu pakkumisest või, või meie lubadusest on see, et sa tegelikult saad teha tööd. Et iga igas mitikas, kes tuleb hommikul, istub arvuti taha või, või, või tuleb reaalselt kontorisse, et, et sinust sõltub, kas üks, üks, kaks töötab, kas abi läks välja. Kas need ohuteavitused töötasid, kas inimesed saavad piiri ületada. Et, et see on kindlasti see, et me üritame mitte konkureerida palgaga. Sellepärast, et me ei suuda maksta neid osasid, numbreid, ulmenumbreid, mida siin küsitakse, küll aga me pakume õiglast palka. Me kindlasti ei ole turul kõige kehvemad, aga meie sõnum on see, et me pakume sulle töökeskkonda, me pakume sulle seda nagu mõttega tööd või, või nagu motivatsiooniga või tegelikult noh, tõesti seda, et, et sa näed, mis su töö tulemus on. Pluss see, et me pakume ka hästi palju sellist majasiseseid nagu arenguvõimalusi, et meil on täna kuskil nelisada viiskümmend, nelisada kuuskümmend töötajat, kus me välispartnerid, et tegelikult see on selline organisatsioon, mis Eesti mõttes on see, et sul on võimalik ka seal maja sees õppida ja areneda ja see tegelikult on täna noortele isegi olulisem sõnum kui see palganumber. Nüüd ma lähen nende palganumbrite juurde, et, et eks meil on seal ka vakantse, on ju. Ma helistasin ühele kunagisele kolleegile, ütlesin, et kas oleksid, mõtleksid selle peale. Kui ma oleksin olnud selline Microsofti adminn ja mulle oleks nagu helistanud SMIT -i peadirektor, ma vist oleks ikka läinud ja ei olnud selle kohvi ära. Noormees ütles, et ei noh, te mind kunagi kinni ei maksa ja ma parem olen siin see töötu ja vaatan, kus mul need suuremad pakkumised tulevad. Et see oli mulle üllatus, et mulle tundub, et Eesti IT -maastikul on väga palju ainult rahaga motiveeritud inimesi, et see on erisus Soomes ja Norras. Ja teiseks need legendid, et tänane Eesti netopalk, et kui me vaatame kogu kulu, mille me peame sellest aru saama, et nii Norras kui Soomes maksab ettevõtja ainult kakskümmend protsenti sinu maksudest ehk see sotsiaalmaksu osa on töötajale endale pandud palk on ju. Ehk selle tõttu see netopalk Eestis on täna üle Soome on ju, see on ka, see on ka üle Norra. Et see on absoluutselt selge, et me selliste palkadega tööturul ei konkureeri. Mul on case, kus Eesti arendaja pakkumised on kallimad kui soomlaste omad, kuna soomlased kasutavad rohkem AI -d täna arendustes. Üks minu roll pangas, mis ma võtsin, oli see, et ma tahaks tuua rohkem eestlasi sinna nagu partneritena sisse, et kuidas on võimalik, et me oleme Helsingis ja mul ei olnud ühtegi Eesti arendajat, ühtegi Eesti testijat on ju. Ja ometigi me sõltusime ka väga palju välispartneritest, et meil oli väga palju IT -st oli nagu outsource 'itud. Ja ma sain sellest aru, et tegelikult eriti viimaste aastatega see on nagu käest ära läinud. Mis mul on nagu hea meel näha, et täna inimesed hakkavad rohkem mõtlema selle töö sisu peale, töökeskkonna peale. Ja ma arvan ka, et turul on täna päris palju inimesi saada, et see Eesti IT -turu buum on õnneks vist lõppenud. Ja muidugi ma ei taha kellelegi nüüd kurja kuulutada, öelda, et oi, te sellist palka enam ei saa, aga, aga see on läinud natuke käest ära, kui me vaatame seda tööjõu kogukulu, et, et veel kord, et räägime faktidest, räägime numbritest. Kindlasti on seal nagu palgaerisused, aga need on pigem brutopalkades, sest soomlane maksabki viiskümmend seitse protsenti palgast ära või isegi üle kuuekümne on ju, et, et sellest peaks nagu kuidagi rääkima ausalt, on ju.
See ei olnud seotud nüüd selle skandaaliga, millele ma siin viitan, vaid see oli pigem seotud nende eelarveliste piirangutega, et, et mis on mulle ka teine üllatus olnud heas mõttes, et kindlasti olles töötanud seitse aastat ära Eestist, et. Et, et vähemasti ma võin öelda, et Eesti riigisektor täna suhtub. Ja üldiselt muidugi ma ei saa öelda, et ma saan kommenteerida oma, oma SMIT -i täna, et suhtutakse kõikvõimalikesse sellistesse kulutustesse, ikkagi vaadatakse need kaks korda üle. Aga jah, et, et kindlasti me tegeleme töötajate motiveerimisega, aga, aga arvata, et võib -olla, võib -olla peaks seda tegema pigem mingite koolitustele suunatuna või, või võib -olla kuidagi rohkem meie professionaalse eesmärgiga seotult.
Ma olen alati kuidagi noh, võib -olla ka, et Eestist nagu ära elad, sa oled hakanud nagu mõtlema, et kes see eestlane on, et hästi palju räägitakse, et on kinnine ja selline kuidagi nagu ma ei tea, tere, ei ütle ja nii ja noh, ausalt, et mu korterelamus, kus ma elan, et naabrile ütlen hommikul tere, siis esimene hüppas õhku ja teine jooksis liftist välja. Et tere ütlemine vist ei ole eestlastele väga nagu omane, aga ma pean ütlema oma, oma nagu smittikate auks, et need on hästi avatud, väga sõbralikud ja, ja kuidagi tõesti üksteist hoidvad, et see oli võib -olla selline esimene tunnetus, mis mul tekkis. Et võrreldes sellega, mida eestlastest räägitakse, siis mulle tundus, et SMIT -is on sellist, ma ei tea, hispaanialikku soojust või, või kuidagi, ma ei tea, isegi kuidas seda õigesti nimetada, aga. Ja teiseks see, et meil on hästi palju motiveerituid inimesi, kes kindlasti kuskil erasektoris võiksid, võiksid võib -olla teha vähem tööd, ma ütleks nii. Aga kes on meiega, kes tahavad teha seda asja ja, ja kes tegelikult ka hoolivad sellest, mis välja tuleb, et, et see on mulle võib -olla selle südame nagu soojaks teinud, et, et inimeste nagu pühendumus on, on mulle heas mõttes üllatus. Et see ei ole see kuvand võib -olla, mis mul riigisektorist oli, et kõik tulevad hommikul vaatavad, kuidas päeva õhtule saavad ja on tohutud bürakaadid, et see ei ole kindlasti see, mida ma näen ja ka ma ütlen tõesti, et nagu siseministeeriumis see sära silmis, mis inimestel on, kuidas nad tegelikult räägivad oma tööst, kuidas nad tegelikult mõtlevad iga päev, kuidas ta asja paremini teha, et see on olnud nagu kuidagi hästi äge.
Jah, tahtsin just öelda, tahtsin kindlasti ütled, selle sõna sul ka, ma pidin tükk aega vaatama, mis, mis asi see on, et kas on mingi merendus, et kas meil merepääste on ka, et huvitav, mis asi see on, aga siis ma sain aru jah, et see on nagu põhimõtteliselt siis see, kuidas me toimetame riigina, kui meil riiki enam ei ole.
Head kuulajad, selline sai selle nädalane riigi IT -bodkast, kriitiline intsident. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja saates oli meil külas Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskuse ehk siis SMIT -i värske vastne peadirektor Kirke Saar. Saime teada nii mõndagi selle kohta, mida SMIT parasjagu teeb ja mida siis hakkab veel tegema tulevikus ja mis on selle järgmise aasta kaheteist kuu fookuses. Tõesti loodame, et Kirkel seda töökarjääri SMIT -is on piisavalt, et me saame panna kalendrisse juba järgmise salvestuse aasta pärast paika ja siis küsime, mida ja kuidas on nad tehisarvuga ära teinud, et eestlaste elu turvalisemaks teha. Suured tänud saatesse tulemast ja head kuulajad, mina kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]