Head kriitilise intsidendi kuulajad, hea meel on näha, et olete leidnud oma podcast 'i äppidest meid uuesti üles ja tahate teada saada, mida huvitavat meil täna on teile pakkuda. Uudistest näeme tihti, mida meie idanaaber teeb, millist paksu pahandust ta meile põhjustab ja ma pean teile ütlema, et me ei saa mitte kuidagi sellest täna üle ega ümber. Meie stuudios on külas Tarbekaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Sagedus halduse büroo juhataja Erko Kulu. Tere!
Ja head saatekuulajad, mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive ja teema, millest me täna räägime, on GPS -i häired meie regioonis siin Eestis ja siis võib -olla laiemalt üldse meie lähinaabrite juures ka. Enne kui me läheme selle põhiteema juurde, GPS -i ja häirete juurde, siis Erko, palun selgitage, kirjeldage lahti, mida teeb TTJA sagedushalduse büroo juhataja igapäevaselt oma töö juures.
või mida ikka teeb, et tööd teen, et nagu tegelikult nimigi ütleb, et sagedushaldused, millega me tegeleme, ongi sagedushaldus, raadiosageduste haldamine ehk siis Eesti Vabariigis oleme sideregulaatorina. Nojah, haldame raadiosagedusi, et põhimõtteliselt vaatame, millised sagedused kuskile radaritele, satelliitidele lähevad, wifi -le läheb, taksodele lähevad, mobiilsidele lähevad ja nii edasi, ühesõnaga kõik, mis on wireless, mida käega katsuda ei saa, mis kasutab raadiosagedusi, et neid me siis igapäevaselt haldame. Ehk
siis wifi, Bluetooth kuidagi
mis seal veel tuleb, neid on tegelikult väga palju.
Oi, neid on ikkagi lõputult, ma ega neid vaevalt kõiki jõuame üles lugeda, aga võib -olla tavainimesele kõige rohkem, millega kokkupuudu, on kindlasti mobiilside, erinevad G -tehnoloogiad kuni 5G -ni välja, siis WiFi, kõigil on meil kodus väike WiFi Access Point ruuter, kus me internetti saame, Bluetooth, Bluetooth siis nii -öelda laialdasemalt ka nii -öelda autodes kasutusel ja nii edasi. Siis kõigil meil tõenäoliselt on taskus ka üks autovõti, millel on nupp peal, millega saab auto siit lahti ja kinni teha, on ju, panna. Et need on ka nii -öelda raadiosagedustega kasutatav, jah. Eks neid valdkondasid jälle veel, et võib -olla tuleb veel tänase jutuga käigus välja siin erinevaid nii -öelda.
Kas siis teie töölaual on kuskil mingine arvutitöökoht, seade, mis näitab üle Eesti, tähendab Eesti kaarti, siis üle Eesti igasugu erinevad sagedused, mis meil on ja kuidas nad kõiguvad või kuidas see välja näeb?
Noh, üldjuhul ikkagi me teeme, tegeleme planeerimisega, ehk siis vaatame, et milline sagedus mingis Eesti osas läheb kasutusele, näiteks radarile, mobiilsidele ja siis jagame neid sagedusi nii, et need üksteisele konflikti ei lähe. Ehk siis kui me anname näiteks Lõuna -Eestile, Lõuna -Eestis ühe sageduse välja, siis Kesk -Eestis väga ei saa seda kasutada, sest kui seal ka kasutatakse, siis on kohe kellelgi on häire, keegi ei saa sidet ja nii edasi. Et niisugune planeerimistegevus on põhiline, aga, aga meie ülesanne on ka järelevalvet teostada. Ehk siis peame vaatama, kuidas tõesti need lained levivad, et, et selleks on meil teatav tehnika ja siis vaatame, kuidas lained kõiguvad ja kuidas raadiohäireid aeg -ajalt levivad ja, ja ka siis lahendame neid raadiohäireid.
Kuulge, te olete kõige targem inimene Eestis, kes oskab sellele küsimusele vastata. Kas päris ka on nii, et kui ma panen mikroline ahju tööle, siis kuskil kellegi nii -öelda naabri WiFi levi läheb selles kehvemaks. Kas see mõjutab WiFi sagedust?
No pigem mitte ikkagi, pigem mitte. Teatud seos seal on, ega see ei ole ka nagu päris tühja koha pealt tekkinud. Nimelt WiFi kasutab kaks koma neli gigaärtsi ja mikrolaineahi kasutab ka kaks koma neli gigaärtsi. Aga mikrolineahjud on ehitatud sellisena, et nad on varjestatud, nii et sealt mitte midagi ei tohiks välja lekkida. Nii et kui sul on, aga, aga kui sul on kakskümmend aastat vana võib -olla mikrolineahi, mis nii -öelda ei ole hea varjestusega ja lekib, siis võib -olla tõesti midagi võib esineda.
Nii et mu küsimus ei olnud päris nii -öelda fooliummütsiga inimese küsimus, vaid natukene ikkagi oli seal tõepõhjaga all.
No selles mõttes nad kasutavad sama sagedust ja et võib esineda, võib esineda, aga, aga nagu ma mainin, et no kui me tänapäeval kasutame mikrolörina ahju, siis see on nii hea varjestusega, sealt ei leki nagu midagi, et jah.
Te mainisite, et teostate järelevalvet, ma kujutan ette, et nüüd me saamegi minna sinna GPS -i teema juurde ka, et just selle järelevalve raames te siis oletegi nüüd juba päris mitu aastat tuvastanud seda, kuidas GPS -i. Kas, kas see, kui ma ütlesin üldse nagu GPS -i sidehäired, kas see on korrektne nii -öelda öelda sidehäire selle kohta?
No võib öelda küll jah, selles mõttes on sidehäire, häire või elektromagnethäire. Pigem võib -olla oleks küsimus selles, et kas see GPS seal ees on õige. Et tegelikult GPS ju ise viitab Ameerika nii -öelda
positsioneerimissüsteemile,
et, et tegelikult me räägime GNSS -ist, mis on siis globaalne navigatsioon, satelliitnavigatsioon. Kas
ma siis eurooplasena peaksin tegelikult küsima, et Galileo häired?
Võib ka niimoodi küsida jah, või võid ka küsida peiduu häirete kohta, mis on siis hiinlaste süsteem, või siis klonatsi häirete kohta, mis on nii -öelda venelaste süsteem. Et no jah, ametlikult on see termin on jah GNSS -i häired on ju, aga, aga selles mõttes ühiskonnas ikkagi kõige levinum mõiste, kuidas inimesed aru saavad, on, räägid GPS -häiretest, siis saavad kõik aru, et tegemist on selle positsioneerimise nii -öelda mingite probleemidega.
Ja kui me võtame nii -öelda selle lõppseadme näiteks enda telefonile, niikuinii kõik need lahendused on sinna ära integreeritud, nii -öelda see lõpptarbija ei saagi aru, et kas parasjagu nüüd oli kasutusel see GPS või ka oli Leo lahendus või siis midagi muud sealt. Aga tuleme siis tagasi selle nii -öelda mõni aasta tagasi, kui hakkasid need häired pihta, kuidas üldse TTJA need avastas, tuvastas, märkas?
Hea küsimus, hea küsimus. Mäletan seda päeva küll väga hästi tegelikult. Et see oli viies juuni kaks tuhat kakskümmend kolm.
Nii täpselt kuupäevaliselt.
Ei, on küll, on küll, see on hästi meelde jäänud kuidagi. Et noh, eks me monitoorime raadiosagedusspektrit nagu püsivalt on ju, vaatame, et seal ei oleks probleeme, mobiilside toimiks, muud süsteemid toimiksid, et see ongi nagu meie ülesanne riigis. Et ma isegi mäletan seda päeva veel, et vaatasime, et midagi huvitavat on nagu toimumas, see, et on toimunud päev enne, olid toimunud sellised paaritunnised häirepuhangud nagu. Et noh, arvasime, ega algul ei osanudki midagi arvata, et mõtlesin, et noh, ju siis mingi ajutine asi, keegi testis midagi või midagi sellist, on ju. Aga siis järgmisel päeval saime siis selgeks, et see oli siin esialgne test, et nüüd tegelikult lülitati mingid süsteemid ikkagi sisse, mis tekitavadki häireid. Nii ta oli jah.
Aga kuidas te siis ikkagi, teil on mingi see, nagu ma viitasin, see mingine arvutitöökoht, mis kogu aeg näitab seda üle Eesti seda GPS -i või GNS -i katvust ja, ja sellest tulenevalt siis oli kohe nii -öelda visuaalselt olemas teil, et oi, nüüd toimub midagi.
No jaa, meil on monitooringuvõrk on üle Eesti, on sellised paiksed asukohad, kes, kus siis me saame nagu kaugjuhtimise teel vaadata, kas kõik on korras, kas on raadiohäireid ja nii edasi. Ja noh, need süsteemid püsivalt nii -öelda monitoorivad ja seal meil siis nii -öelda häirekell läks nagu tööle, et, et midagi on nagu toimumas, jah.
Ja kui viiendal juunil kaks tuhat kakskümmend kolm see häirekell läks tööle, mis siis hakkas toimuma?
No mis siis hakkas, selles mõttes, esiteks me hakkasime ise kohe uurima, et kust see nüüd tuleb, proovisime seda positsioneerida ja nii edasi ja, ja hakkas tulema, ma ei mäleta nüüd, kas kohe samal kuupäeval või läks seal aega mingi nädalakene, Hakkas tulema teavitusi ju lennukipilootidelt, et, et neil on, esineb nii -öelda ebatäpsusi GPS -iga.
Aga lennukipiloodid, kas nad ütlesid ka, et nagu kuulge, me nüüd, me ei saa seda lennukit maandada või et meil on nüüd mingi häda või jama või see oligi lihtsalt nii -öelda, kuulge, vaadake, mis toimub, et, et kas see oli kuidagi nagu tavapärane, et nad andsid teada või täiesti ebaharilik?
No neil on omad protseduurid, on ju, nad peavad, kui selliseid mingeid olukordi siis tekib, nad peavad teavitama alati lennujuhtimistormini. Et seda, kui palju see nüüd neid mõjutas algselt, ega noh, selleks võib -olla teab lennuruumi nii -öelda kontrollija paremini, et meie pigem jälgisime seda, et kui noh, et kust need häired tulevad ja nii edasi. Aga need teated hakkasid meieni tulema, ega nad algul ka ei tulnud, me pidime oma ametivastutuste vahel nagu kokku leppima, et see info liiguks piisavalt hästi. Ja, ja siis, ja siis kuidas ta on, hakkasime igapäevaselt saama neid teateid ja, ja siis aga muudkui, kui küsisime ka naabrite käest, kuulge, mis seis teil on, et kui avastasime, et piiri tagant hakkavad sellised häired tulema ja tuli välja, et ka naabritel on nagu olukord selline ja nii ta oli jah.
Milliste naabrite te käest küsisite, et kas teil on ka häired?
No, no eelkõige esimene vist olid soomlased, sest noh, meile hakkasid need häired tulema nii -öelda kirde, kirdesektorist üle piiri ehk siis sealt Peterburi poolt on ju ja siis me küsisime soomlaste käelt muidugi, et mis olukord teil on on ju, et no siis jõudsime järeldusele, et jaa, et ega me ei ole ainukesed.
Kas soomlased olid sedasama täheldanud juba varem või enam -vähem samal ajal?
Ma arvan, et samal ajal, et ma nii täpselt ei oska nagu öelda, et siis me hakkasime nagu selle kohta infot vahetama, jah.
Mis siis veel edasi toimus, et nii lennu, lennukipiloodid andsid teada, et toimub selline asi, te vaatasite ka otsa, et nägite, et jah, toimub, kas te saite siis midagi ette ka võtta, kas te kutsusite kedagi korrale kohe kahe tuhande kahekümne kolmanda aasta suvel või kuidas see välja nägi?
No, no kuidas ta nägi, et kõigepealt muidugi noh, me pidime kindlaks tegema, kust see tuleb, see oli nagu põhiline, et, et tekkisid häired, et kus koha pealt on ju, et meil monitooringupunktides on niisugused bellinkaatorsüsteemid, mis näitavad, et kust suunast siis häire tuleb on ju, noh, nende abil saime siis piirkonna kätte, et, et tegelikult nad ei tule Eestist. Ei tule kuskilt õhust, ei tule kuskilt maa pealt või noh, selles mõttes küll maa pealt, aga siiski mitte nagu Eesti territooriumilt, vaid tulevad siis nii -öelda teistpoolt riigipiiri, nii -öelda Peterburi piirkonnast. Ja, ja, ja selles mõttes, kuidas me siis reageerime, et, et rahvusvaheliselt kõike seda raadiosagedust ja temaatikat reguleerib ITU raadioregulatsioon. ITU on siis rahvusvaheline telekommunikatsiooni liit. Ja, ja selles mõttes, kuna raadiolaine kui selline, ega ta ei austa riigipiiri, et ta alati läheb üle, kui ta levib, siis ta levib, ega temal ei ole vahet, kus kust jooksevad riigipiirid, et siis ongi mõeldud selline raadio reglement välja, mis siis reguleerib neid suhteid, kui kaugele keegi võib levida, aga kes, mis riik kuidagi tohib mida teha ja kuidas siis riigid omavahel suhtlevad selliste probleemide korral. Ja, ja ITU raadio reglement näeb ette, et naabritele häireid ei tohi tekitada. Ja seeläbi siis me nii -öelda võtsime kätte, kirjutasime oma idanaabritele, selles mõttes andsime märku, et niisugune murekoht on, niisugused häired levivad üle piiri ja, ja palume teil siis nii -öelda esimesel võimalusel likvideerida.
Aga sellele järgnes ka midagi või oli lihtsalt vaikus?
No nii palju järgnesid, saime kinnituse, et kiri saadi kätte.
See, seegi hea selle halva asja juures, aga kas see rahvusvaheline organisatsioon on see ITU, kas nemad ka saavad midagi ette võtta ja ka omalt poolt viibutada sõrmega, öelda, et kuulge, nüüd poisid -tüdrukud, lõpetage ära, et siin on see oht on olemas tegelikult.
Ei no selles mõttes, kuigi palju ikka saavad, et ITU on, ITU on ÜRO allorganisatsioon onju ja, ja selles mõttes kõik riigid, kes sellega ühinenud on, on siis kokku leppinud, et me täidame neid reegleid, täidame neid, seda reglementi, mis meil kõikidel liikmetel laieneb onju ja kuna Venemaa on ka seal liige, siis see laieneb neile ka onju. Ja ja vastavalt on siis ITU, mida saab teha, ta saab pöörduda uuesti ka Venemaa poole, et sina liikmena, ei ole oma kohustusi täitnud, sa ei ole reegleid täitnud, et saab nii -öelda korrale kutsuda.
Aga kas see sama ITU küsis ka teie käest, et kuulge, te seal, head eestlased, kas te olete ikkagi kindlad, et teie süsteemid on korrektsed, ma ei tea, taadeldud ja, ja näitavad õiget infot või nemad nagu juba teadsid ise ka iseseisvalt tuginedes mingitele teistele allikatele, et jah, see, mida teie väidate, et see vastab tõele?
Ma arvan, nad lähtusid ka sellest, et, et Eesti pole ainuke, kes neile kirjutas, onju. Ja, et olid teised riigid ka ja, ja selles mõttes igaüks ikkagi esitas oma tõendid, millised mõõtmised ta on läbi teinud, kust, mida ta on avastanud, kust tema hinnangul see allikas on ja nii edasi, et, jah.
Mulle see üks huvitav sõna jäi kõrvu, bellingaator või, kas, kas ma kuulsin valesti või ongi selline huvitav sõna?
okei. Nagu Bailima põhimõtteliselt, et sellest sõnast, et Balingaator ehk siis sa Bailid välja asukoha, et selline.
Kas terve Eesti on kaetud nendega ja, ja kui on terve Eesti kaetud, siis mis kohtades need on?
No ütleme niimoodi, et piisavalt on kaetud. Need asukohad on üle Eesti laiali erinevates kohtades. Mõned on sisemaal, mõned saartel, mõned kuskil rannikualadel, et üldjuhul me oleme neid paigutanud nii, et me ikkagi saame teatud probleeme lahendada nii -öelda territoriaalvetes, territoriaalõhus ja.
Aga millised need välja näevad või, või kas seal on ka mingi infotahvel juures, et kui sa nüüd leiad selle seadme siin komistad otsa, siis ole hea, ära nüüd vandaalitsema hakka ja hoia seda ilusti või kuidas see välja näeb?
No no pigem ta ei ole nagu niisugune, mida sa metsast puu otsast saad nagu leida, et üldjuhul on nad päris suured, et kuna me mõõdame raadiosignaali, siis me tahame olla hästi kõrgel, siis me kuuleme kaugele. Ja, ja üldjuhul me kasutame kõrgeid maste. Et oleme kasutanud sideoperaatorite masti, pannud näiteks nende oma sensorid siis nende mastide juurde, tippu. Oleme kasutanud ka teiste maste, leviramaste ja nii edasi, et erinevaid. Aga ta ei ole tõesti jah, et selline kuskile puuoksa vahel mingi pisikene antennikene, et pigem on ta ikkagi selline suur, noh, väike tehniline kogum nii -öelda masti küljes.
Ja kui me nüüd vaikselt liigume kronoloogiliselt edasi, viiendal juunil kaks tuhat kakskümmend kolm tuvastasite, millal te hakkasite nii -öelda esimesi signaale saama siis tavainimestelt näiteks selle kohta, et kuulge, nüüd on mingi jama majas, ma tahan oma drooni lennutada, ma tahan seda teist ja kolmandat teha ja ma ei saa seda teha.
Tavainimestelt on nii, las ma mõtlen, et kui ma kronoloogiliselt
Ei pea nüüd nii täpselt ütlema kuupäevaliselt.
Kuupäeva isegi ei tea, et ma tean, et selles mõttes meil oktoobris kakskümmend neli, et siis lisandus spoofing. Me võib -olla sellest jõuame ka päris pikemalt rääkida, aga, aga huvitav on selle meie Eestis oleva selle GPS -i häirega, et ta maapinnale väga palju ei mõju. Et kodanikelt me teateid saanud nagu väga palju ei ole, kui siis päris piirialadelt, aga pigem on see era, erandlik, onju. Et esimene, kus ta nii -öelda mõjuma hakkab, võib -olla ongi droonilennutajad, et, et need häired on niimoodi, et mida kõrgemale sa õhus lähed, et seda, et kõrgemal õhus on nad rohkem nii -öelda nähtavad.
Aga ma esitlen siin ühte teooriat,
juhtumisi mul on see õnn või õnnetus olla ühe robotniiduki omanik, mitte küll sellise, mis on GPS -i juhtimisega, aga sellest hoolimata ma olen Facebooki gruppides, kus on GPS -i funktsiooniga robotniidukite omanikke ja nemad ikka alatihti postitavad. Jälle mul see robot pani sinna tiiki ja, ja, ja siis nad on vaadanud ka ise, kuna need kaardid, kus sa saad vaadata seda, et kas GPS -i häire on esinenud, vaatavadki, no näed, ongi siin minu kodukohal punane laik ja siis nad seostavad kohe ära ja ütlevad, et vot see ongi selle tõttu. Kas teie TTJA esindajana saate käsi südamel öelda, et nagu, nii nagu te ütlesite just, et maapinnale see ei levi?
No pigem küll, et mul oleks kohe selline huvitav küsimus vastu, et kas sellised teated olid ka enne seda, enne kaks tuhat, kaks tuhat kakssada kolme. Ma, ma julgen sulle öelda, et meile tuli teateid ka enne seda, kellele muruniiduk läks naabri õue, kellel oli siis mingi põllutöömasin, mis GPS -is juhindus ja tegi kõveraid vagusid. Et selliseid probleeme üksikuid esines ennem ka. Et aga nüüd me oleme pigem täheldanud seda, et tõesti, et kui isikul nagu esineb muruniitega või millega, siis noh, ta esimene asi, ta mõtleb kohe sellele, mida ta kuulnud on, on ju, ja, ja siis arvab, et jah, tõenäoliselt on see venelased. Et pigem ei ole see niimoodi jah, et et saan siiski kinnitada, et niimoodi maismaal, kui me räägime Kesk -Eestist, siis maapinnal ikkagi see, kui mingi probleem esineb, siis peaks seda põhjust otsima mujalt.
Kui me räägime Kesk -Eestist.
Nii, aga kui me räägime Ida -Eestist?
Ma ei tea, Lääne -Virumaalt alates.
Lääne -Virumaalt arvates seda, et kui nüüd päris piiri ääres, vastu piiri kellelgi sõidab muruniit ja võib -olla tõesti võib esineda, et ei saa nagu välistada jah, aga et kui on ikkagi nagu selline kümnekond -kakskümmend kilomeetrit piirist, siis pigem mitte.
Aga kuidas teistes riikides on, kas, kas selline asi, et see GPS -i häired võivad maapinnal siis mõjuda, kas seda nagu on, on üldse võimalik?
No kuidas tegelikult see GPS -i äri levib, on ju, ta levib pigem otsenähtavusega, et väga palju oleneb sellest, kuhu, kui see on see GPS -i segaja kuskil, et kui kõrgele ta on pandud. Kui ta on kõrgele pandud, siis ta nii -öelda levib nagu madalamalt, võiks öelda, siis ta just sirgjooneliselt maapinnale nüüd ei saa minna. Et siin tegelikult tuleb meile appi maakera kumerus, et kuna nii -öelda see häire levib sirgjooneliselt, siis mida rohkem kumeruse taha nii -öelda jääd, siis tegelikult see häire läheb sinust nagu kõrgemale, on ju, et seal kumeruse taha, et ja, ja sa ei saa, ühesõnaga sinna ta ei mõju.
Kas nüüd pea nende kolme aasta jooksul te olete konkreetselt ka nii -öelda välja peilinud siis need asukohad, kus kohast neid seda GPS -i häiritakse?
Eks me üldiselt teame jaa, kus need asuvad, jaa.
Kas ma saan avada, no võib -olla natukene, et kui me räägime kirdesektorist, et kirde noh ma mainisin, et me Leningradi piirkonnast tulevad. Et see on nagu põhiline piirkond, kust tulevad need häired, mis Eesti nagu territooriumi mõjutavad. Et noh seal kirdes me jälgime kokku circa viite -kuute allikat. On seal Kingissepa, Ust -Luuga piirkonnas ja nii edasi. Et et noh need on need meile kõige lähemad allikad onju. Kui me räägime kagu piirkonnast, siis seal me jälgime nii -öelda kokku mingi kahte -kolme signaali allikat. Ja, ja pigem sealt Pihkva piirkonnast.
Et kokku on tegelikult päris palju neid, kas te siis näete kuidagi igapäevaselt nagu, et nüüd on erinev või need teine tööjaam on käivitatud, et iga päev ei ole üks ja sama, et mis seda häiret siis põhjustab?
Jaa, selliseid erinevusi seal on, et kui me räägime, noh, ma rääkisin nendest arvudest, on ju, kui me, ega see ei olegi nagu kõik, et kui me läheme, vaatame nagu päris sisemaa poole, Venemaa sisemaa poole, seal on neid veel ja veel, on ju, lihtsalt nad jäävad meie jaoks nii kaugele, et me ei näe neid väga hästi enam.
Aga need ka ikkagi mõjutavad meid?
Ei, pigem mitte, pigem mitte, ikkagi meid neid, need mõjutavad, meid mõjutavad need, mis ma mainisin, et sellised kirdesektoris mõned ja, ja lõunasektoris mõned.
Internetist on jäänud mulle silma, et ka kuskil ka Leningradis väidetavalt on, kas see ka Eestit mõjutab või see pigem mõjutab meie naabreid Lätit -Leedut?
No pigem ikkagi Leedut, jah. Lätit -Leedut. Kui nüüd vaadata nagu suuremat pilti Euroopas, siis tegelikult meil ongi täna nagu sellist kaks kuumkohta. Üks on see Peterburi piirkond ja teine on Kaliningradi piirkond. Et näiteks me alustasime siin juttu, et kaks tuhat kakskümmend kolm aasta nii -öelda juuniga või nii -öelda, et noh tegelikult küsisime ka naabrite käest, et mis siis toimub siis Kaliningradi piirkonnas, et ei, meil ei ole midagi häda, meil on kõik ilus, et see Kaliningradi häired tekkisid oluliselt hiljem. Aga tänaseks see on ikkagi väga tugev kuum koht. Ja kui sa küsid, et kas meid see kuidagi mõjutab, see Kaliningradi nii -öelda raadiohäired, siis igapäevaselt mitte. Me oleme nüüd küll, ma võin öelda, et ühe korra oleme täheldanud, et Kaliningradi häire jõudis Eesti territoriaalveteni, et meil oli Saaremaa taga oli üks laev, kes siis sai nii -öelda Kaliningradi spoofinguga pihta. Ja siis suutsime oma monitooringujaamadega siis kindlaks teha, et jah, tõesti see, see allikas oli pärit Kaliningradist on ju, et aga, aga tavapäraselt seda ei ole, et need lainete levik hästi sõltub nagu ka ilmastikust on ju. Ja, ja, ja tol päeval siis sain aru, et olid väga soodsad tingimused signaali levikuks ja ühe korra oleme tuvastanud tõesti jah, Kaliningradi ka.
Kas lähtuvalt sellest, et ikkagi see on nii -öelda aasta -aastalt läinud suuremaks, see piirkondade hulk on laienenud, kas nende aastate jooksul see ITU on seda teemat ka kuidagi rohkem võtnud lauale ja nüüd öelnud, kuulge, nüüd teeme mingi see suure ümarlaua, räägime kõik koos, et saame siin ÜRO -s kokku ja arutame ja paneme paika plaani, kuidas me kõik ikkagi sõbralikult edasi läheme? No
ehitus toimub iga, iga teatud perioodi tagant. Kuidas ta nüüd on, ERRB ehk siis Radio Regulation Board, raadioregulatsiooni juhatuse kohtumine. Me oleme alati teinud pöördumise sellise kohtumise ajaks kohtumisele nii -öelda tihtipeale koos naabritega, et siis oleks nii -öelda rohkem jõudu oleks. Ja kui ma eelnevalt nagu mainisin, et Venemaa ei ole nagu meie kirjadele otse nagu vastanud, on ju, siis vähemalt nad on vastanud raadiorevolutsiooni nii Bordi kohtu nii -öelda kirjadele. Ja et selles mõttes nagu natuke on olnud abi, aga, aga selles mõttes ega keegi välja ei ole lülitanud neid. Bordi pöördumistele venelased isegi vastasid, mainisid, et jah, kahjuks on tõesti selline olukord, et me teeme seda, et me teeme seda enda kaitsmiseks ja seni kuni me ei saa enne lõpetada, kui ohtu enam ei ole.
Seda ohtu, mida nad on ise põhjustanud, mis, mis on
huvitav. Tahtsin seda välja tuua või tähendab küsida veel lisaks, et teil ehk siis TTJA tuli siin aprillis välja aastaraamat, mida väga paljudel riigiasutustel tuleb iga -aastaselt ja siis ma vaatasin, seal on ka, et ikkagi need GPS -i häired on ära mainitud ja konkreetselt välja toodud, kui palju oli teid teavitatud sellest, et kuulge, et nüüd siin esines häire. Aga see, kui palju neid teavitusi oli, see pole üldse oluline, vaid oluline see, kas selline teavitamine annab teile üldse midagi juurde, kui te juba teate, teil on see fakt, on teada, et jah, me teame, häire on, jah, me isegi teame, kust kohast see tuleb, kas see, kui nüüd tavakodanik informeerib teid, kirjutab teile üldmeilile kirja, helistab infotelefonile või midagi sellist, kas see annab teile midagi juurde, et mis on teie üleskutse inimestele, kui nad tuvastavad, näevad neid häireid?
Ikka annab juurde, alati annab juurde ja selles mõttes isegi kui me näeme oma süsteemidega, siis noh, et meid huvitab ka see, kuidas see mõjutab, kuidas see kasutajaid mõjutab, kuidas see teatud teenuste pakkumist mõjutab, et seda me oma süsteemidega hinnata on väga raske. Et seetõttu kõik selline kasutajate poolne teavitus on meile äärmiselt oluline, jah.
Nii et nüüd kõik need GPS -iga robotniidukite omanikud, et kui te ikkagi käsi südamel vastu väidate, et need häired algasid alles pärast seda, pärast viiendat juunit kaks tuhat kakskümmend kolm või siis sel kuupäeval ja te suudate kuidagi ära tõendada selle, et tõesti maapinnale ta mõjutab teie robotit, siis see on info, millega TTJA hakkab kohe tööd tegema ka.
Jaa, jaa, selles mõttes küll, et isegi kui noh, ega sa ei pea tõendama, et just alates sellest kuupäevast need on, et võtame nüüd näitega ongi tõesti Kesk -Eestis kellelgi muruniitja ei püsi oma platsi peal ja ta on nagu jõudnud järeldusele, et GPS -iga on mingid häired ja telefoniga ka. Et samamoodi tuleme kohale, vaatame, kus see häire võib eksisteerida, kus see häiri võib tulla. Võib -olla on kuskil seina peal mingi elektroonikaseade rikki läinud, mis siis sinu õue peal tekitab sellise anomaalia, et sa ei saa, sa ei saa GPS -i teenuseid kasutada ja nii edasi, et selliseid huvitavaid olukordasid esineb.
Aga millega te nii -öelda kohale tulete, kuidas te hakkate need häired siis tuvastama, kui ongi nagu kuskil mingine asi, mis on põhjustanud selle, et teid on informeeritud ja te otsustate, et te lähete kohale nüüd?
No meil on monitooringusõidukid ümber ehitatud, kus on ka siis nii -öelda see raadiospektri vaatamise seadmed peal. Seal siis signaali järgi siis nii -öelda näeme, et ohoo, see on normaalne signaal, see peab siin olema, aga siin on midagi üleliigset. Ja, ja, ja siis see on vaja meil üles leida. Et võib -olla jah, võib -olla paar sellist huvitavat näidet, et mis meil siin olnud on, mõtlen, mis meelde tuleb hetkel, et Sauel oli üks huvitav olukord. See on vist nüüd rohkem kui aasta tagasi juba, aga, aga noh, me saime mobiilsideoperaatoritelt teate, et Sauel mobiilside aeg -ajalt on häiritud, inimestel kõned katkevad. Ja, ja kas te saate aidata ja põhimõtteliselt läksimegi oma sõidukitega kohale, hakkasime seal vaatama, et vaatad, kõigepealt on ilus E4G signaal, pole nagu probleemi ja siis näed, et 4G signaali sisse tekib mingisugune üleliigne nii -öelda võõrkeha. Ja, ja siis hakkasime seda siis välja peilima nii -öelda ja jõudsime ühe rekkani ja tuli välja, et see rekkajuht siis oli soetanud endale tagurduskaamerat kuskilt eBayst või sellised, mis ei ole päris Euroopa standarditele vastavad ja iga kord, kui siis rekk tagurdas, siis osa Sauest võis olla nagu mobiilsideta või, või noh, mitte päris mobiilsideta, ütleme siis mobiilsideta oli häiritud selles piirkonnas.
Praegu mulle jäi kõrvu, et operaatorid informeerisid teid, ehk siis see ongi teie jaoks selline, noh, nüüd on küll prioriteet, kui nad isegi veel ütlevad selle kuldreegliga, et klientide nii -öelda sideteenus on häiritud seetõttu, et see on, ma kujutan ette, et mingi lipuke läheb püsti, kuulge, me peame nüüd uurima, mis seal toimub. Aga jälle, ma toon need robotniidukid kogu aeg
läbivalt, no läheb, sõidab mul siin, mul on tead kolm tükki juba on sinna tiiki sõitnud, kolm korda kirjutan teile, millal te kohale tulete, kas peab neljas kord ka juhtuma või siis te ütlete, no see on üksik indiviid, mis see robot maksab, paari tuhat eurot, noh las ta olla, et kes see ja mille põhjal otsustab, et no nüüd on vaja kohale minna ja hakata uurima?
Ei no üldjuhul me tegeleme ikkagi kõigi teadetega on ju, et suhtleme kasvõi kliendiga, et aru saada rohkem, mis see murekoht on ja teha juba esimesed järeldused sealt, et kas on mingi raadiohäire oht üldse. Aga, aga kui nii -öelda vaadata, kas meil mingid prioriteedid on, siis kindlasti, et me, et kui raadiohäireteateid tuleb, meil esimese hooga on kindlasti kõik sellised hädaabiteenused, näiteks üks -üks -kaks helistamine ehk siis mobiilsidehäired on kindlasti prioriteet. Samuti kõiksugu raadiohäirete lahendamine, mis, mis on nii -öelda riigisidega seotud, näiteks mereraadioside, õhuruumi, nii -öelda õhuside ja ka operatiivraadioside politseil, päästel, kiirabil ja nii edasi, et see on kindlasti prioriteet.
Ehk siis need robotniidukid jäävad tahaplaanile ja ainult siis, kui Eesti saab lõpuks nii -öelda, mitte ainult Tallinn, vaid terve Eesti saab valmis ja meil ei ole mitte midagi muud, mida lahendada, ei ole ühtegi mure ega probleemi, ei midagi sellist, mida me ise siin kuidagi oleme põhjustanud või mõni meie naabritest on põhjustanud. Ehk siis võite robotniiduki GPS -i funktsiooniga robotniidukite omanikud võivad Facebookis edasi kirjutada ja võite üld, TTJA info sinna meilile panna, aga, aga midagi ette ei võeta.
Aga te ju nii -öelda tootjate juurde te ei lähe ju ütlema, et kuulge, et me nüüd oleme siin saanud nii palju infot vot sellise seadme kohta siit kohast ja niimoodi, et vaadake nüüd oma toode üle näiteks.
No pigem mitte, meie ülesanne on ikka minna kohapeale, vaadata, kas see keskkond ehk siis raadiosagedusspekter on puhas, et kui on seal mingi häire, siis me tegeleme sellega. Kui see on puhas ja ikka süsteem ei toimi, siis me eeldame, et see on ikkagi seadme, seadmeviga ehk siis sellega peaks seadme omanik ise tegelema.
Kas need ümberehitatud autod, mille ta, te mainisite, kas te olete ise ka käinud mõnega sellisel nii -öelda põllul siis tööd tegemas, käinud kaasas kunagi?
Ja ikka, ikka. Eks ma oma karjääri alustasin ka kunagi selle töö pealt, et sõitsingi päevast päeva nendega ringi, et siis olin veel inspektori ametikoha peal, et jah.
Kui palju te puutusite kokku sellega, et inimesed tulid juurde küsinud, mida te teete, või teile kutsuti näiteks politsei?
Vot politseid ei ole küll kutsutud ja, aga inimesed, inimesed tulevad küll küsima, et milline, kes te olete ja millega te tegelete, sest noh, see ei ole nagu tavapärane selline, et keegi käib antenniga ringi, kohe tekitab kahtlus, millega on tegu. Et sellist huvi tuntakse ikka ja.
antenniks, aga need autod, mis TTJA -l, need on ikka, need on nagu massiivsed antennid ju ja mis seal kõik peal on ja niimoodi ja ma ei ole hiljaaegu küll ühtegi, ühtegi silmanud, ma ei tea, kas teil on nüüd tänapäeval ka nii -öelda kleepsud igati peal, et inimesed nii -öelda tänavalt näeksid, saaksid aru, et mis siin toimub, et see ei ole nüüd see hetk, kus tõesti helistada politseisse ja öelda, et kuulge, mingid kahtlased tüübid on siin midagi tegemas.
Ma mäletan, et kunagi isegi meie auto on nii -öelda öeldud, et tondipüüdjad liiguvad mööda Tallinnat, et vaadake, millega siin tegeletakse. Ja et on olnud selliseid juhtusid küll, kus kodanikud pildistavad meie autosid, panevad kuskile veebi, siis kui avastamisi ikka kommenteerime, et kellega tegu on, et...
Nii et neid kleepseid ikka ei ole lisandunud, et võtta nagu kodanikult natukene seda hirmu maha?
Praegu tunnistan, et ei, tõesti vist ei ole, jah.
No vot, siis on üks praktiline nõuanne, millega siit täna lahkuda. Aga enne kui me hakkame üldse seda saadet veel kokku tõmbama, küsimusi on veel. Poofing oli üks asi, mis käis läbi ja ehk siis, siis ma kujutan ette, et kui mina võtaks oma telefoni kätte, hakkaksin vaatama, et kus kohas mina olnud olen kaardi peal, siis ta mitte ei näita, et ma olen praegu Tallinnas, vaid siis ta näiteks, et ma olen kuskil Moskvas näiteks või kas see tähendab midagi sellist?
Võib juhtuda, see tähendabki täpselt midagi sellist.
Aga jällegist nii -öelda maapinnale see siis ei ulatu, jah?
Ma no samamoodi nagu raadiohäired, et ma võin öelda, piiri ääres võib sul tõesti juhtuda, et üldjuhul ikkagi spoofingu kohta teateid oleme saanud laevadelt ja lennukitelt, et ei tule nende aastate jooksul meelde väga, et kodanikelt ka nii -öelda oleksime saanud teateid, jah.
Kas see spoofingu teema on ka tegelikult see, mis on need sõjadroonid, mis siin on lennanud, on see nii -öelda juurpõhjus, miks nad on siiapoole jõudnud?
Sa mõtled, et miks need droonid nagu Eesti teed õhuruumi on jõudnud, no mis seal, võtame siis nagu juurpõhjuse, miks üldse GPS -i segamist tehakse, miks see spoofingut tehakse, et no selle eesmärk ongi siis nii -öelda midagi enda, kuidas ma ütlen, õigelt trajektoorilt kõrvale juhtida. Ja, ja võiks nagu väga loogiliselt järeldada siin, et see, kui nüüd midagi Eesti õhuruumi nagu tuleb, et see on nagu selle tulemus. Et ongi siis see õhudroon nii -öelda õigelt trajektoorilt kõrvale kuidagi valgunud või kaldunud, võiks öelda, jah.
Ja täpselt samamoodi nii nagu nende kõige selle kohta, mis me täna oleme rääkinud, te lihtsalt tõdete fakti, nii on ja teie otseselt see midagi ette võtta ei saa.
Millega nüüd ettevõte drooni tagasi
saata? Kui jah, näiteks droon tagasi saata, jah, et, et vastu siis teha seda spoofingut.
Vastu teha spoofingut, jah, et ma saan seda küsimust päris tihti, ütleme niimoodi, et, et mida me saame nüüd vastu teha, et ega seal head lahendust ei ole ja mul on üks hea näide selle kohta, et. Raadiolained ehk raadiohäired, see siis ütleme, ta on väga -väga sarnane ja on nagu valgusele, et valguse osakesed käituvad samamoodi nii -öelda. Ja, ja siis kujuta ette, et kujuta ette, et sa istud oma maja taga veranda peal, vaatad tähti. Need tähed on need satelliidid, mis nüüd need GPS -i signaali edastavad. Näed ilusti pisikesed tulukesed, väga ilus on vaadata ja naaber paneb oma veranda peal põlema suure prožektori. Mis olukord juhtub? Sind pimestatakse ära, sa ei näe enam neid, neid tähti. Valgust on nii palju, see sinu jaoks ei paista need lihtsalt välja. Ja mida sa selles olukorras teed? Lähed oma veeranda juurde, paned oma sektori põlema. Kas see sind kuidagi aitab?
Ehk siis seal ei annagi midagi teha vastu?
Ja selles mõttes füüsikaliselt ainukene asi, et neid ei saa nagu neutraliseerida, et paned mingisugune seadme ülesse ja, ja, ja see kaob lihtsalt ära, et, et kõige paremini aitab väljalülitamine, jah, aga eks nii ta on.
Ja väljalülitamist nii -öelda viisakal vormil palunud te juba olete, nagu me oleme aru saanud ja sellele ei ole tulnud sellist reaktsiooni, nagu, nagu meile meeldiks.
Nii ta on ja, et teema seda regulaarselt ikkagi pöördume, et jätta järjepidevalt jälg maha, et meil see murekoht on.
Kas see vastus, mis te praegu andsite, see noh, nii nagu te just ütlesite, et see on nagu füüsiliselt ei annagi nagu midagi muud teha, et see on nii -öelda rahuaja jutt ja mitte rahuajal oleks midagi muud?
Mõtlesin, et pead aru saama, et TTJA on selline järelevalveasutus on ju, et kui me räägime julgeolekuasutustest, et siis ma ei oska neid kommenteerida muidugi nende kohta midagi.
Ühesõnaga üleskutse ikkagi inimestele siis, kui nad tuvastavad midagi, neid näevad GPS -i häireid, siis peaksid teile teada andma. Ma tahtsin tegelikult küsida seda, et, et see üks kaart, üks väga populaarne, mis on siin kõigi nende viimaste aastate jooksul meediast läbi käinud, on gpsjam .org. Igaüks saab seda vaadata, kas selline põhimõtteliselt analoogne tööriist on siis teil ka enda töölaual olemas või on seesama tööriist, et ei pea nagu hankima midagi juurde, kui on juba midagi olemas?
Meil on mitmekihiline see, see jälgimine, et GPS -JAM tegelikult, kust see infot saab? Ta saab infot õhusõidukite transponderitelt. Ja, ja selles mõttes ta annab nagu pildi selle üle, mis toimub õhus. Ehk siis kui sa näed, et sul on, seal on nagu punane ringikene, näiteks Paide kohal ja mina olengi Paides, siis see ei tähenda, et maismaal see on. Seal võib -olla see, võib -olla see väärarusaam tekib. Et tegelikult see tähendab, et Eesti õhuruumis seal on esinevad häired. Aga muidu kasutame ühte ja sarnast asja, korjame ka infot õhusõidukitelt, meil on küll oma süsteem, natuke suurema nii -öelda andmetöötlusvõimsusega. Et üks kiht on tõesti, kasutame sarnast metoodikat ja, ja, ja siis on meil paar sensorite kihti veel, kus me nii -öelda andmeid kogume.
Kas nii -öelda järelevalve poole pealt siis mitte selle muu poole pealt olete te oma Ukraina kolleegidega ka suhelnud siin viimaste aastate jooksul?
Me oleme, oleme nii palju kokku saanud, et on noh, meid, meid on nii -öelda juhtnööre jagatud, et kuidas sellistes olukordades nagu paremini toime tulla ja kuidas üldse nagu kriitilist taristut kaitsta, et jah, et seal selliseid olukordi on olnud jah.
Kas Ukraina poole pealt on näha seda, et seal tegelikult maa peal häirib kogu see teema ka, et jälle tava, tavainimese vaatest võtab oma telefoni kätte, et veisi kasutada ja siis veis no ei tööta või näitab aia teiba aida või seal on tegelikult analoogne situatsioon nii, nagu meil on, et midagi nii -öelda hullemat ei ole seal selles mõttes?
Vot, vot nii täpselt ei oska öelda, et ma võin spekuleerida küll, et tõenäoliselt seal see intensiivsus on oluliselt kõrgem, et seal on neid segajaid oluliselt rohkem, on nende nii -öelda, nad on lähemal ja nii edasi, et aga päris täpselt ei tea jah, et noh, tõenäoliselt nende olukord on oluliselt kehvem.
Kas nüüd, mil kõik see on toimunud juba kolm aastat või noh, nii -öelda kohe -kohe saab kolm aastat täis, on teie jaoks see nii tavapärane asi, et enam nagu midagi uut ja huvitavat seal ei ole, et see on noh, jälle, et isegi nagu koosolekul pole vaja mainida, et kuule, jälle on need häired, vaid et lihtsalt keskendume millelegi muule, paneme oma töötunnid kuhugi mujale.
Seda aja jooksul võiks öelda natukene, natukene sul on nagu õigus isegi, selles mõttes, et nagu hirmuga vaatame, et ühiskond nagu harjub, et, et seda ei tohiks kindlasti juhtuda. Et kui me saame nagu regulaarselt ka neid teavitusi nii -öelda pilootidelt on ju, mis me oleme nagu tähele pannud, et tegelikult noh, need piloodid annavad teada küll siin, aga sellist väsimuse efekti on hakanud tulema, et te alati ei teatata enam, see on nagu tavapärane, me kõik teavad sellest juba on ju, et ei tohiks sellist tunnet endale naha alla lasta. Et oluline on ikkagi hoida seda olukorrapilti ja, ja kasvatada enda nii -öelda vastupanuvõimet või teha siis ennast vähem sõltuvaks sellistest süsteemidest, mida häiritakse.
Aga kuidas ma saan ennast vähem sõltuvaks teha? Ma mõtlen seda, et kui ma lennutan oma drooni, mis tahab seda GPS -i signaali saada, mis ma siis tegema pean, et tahan ikkagi lennutada põhjusel või teisel noh, ütleme, et ma lihtsalt mitte niisama ei taha, vaid ütleme, et ma teengi seda tööks. Mul on vaja töö jaoks teha midagi nüüd, kas on mingeid lahendusi, viisi olemas üldse?
Jaa, no drooni saad ka lennutada manuaalselt ilma GPS -ideta on ju, et kindlasti sinu droonil peaks esmalt see võimalus olema on ju, et kõigil võib -olla ei ole, et et aga siis peadki ära harjuma, pead ära õppima, kuidas see käsitsi drooni lennutamine käib, nii et sa ei ole sõltuv GPS -idest, sellisel juhul jääb sul see droon alles. Saad seda ka järgmine kord kasutada, et kui sa tahad olla väga sõltuvusel nendest süsteemidest, paned automaatrežiimi peale ja lõpuks jääd tänu sellele droonist ilma, ei, see ei tee meelt rõõmsaks.
Kas, kui see droon on sellel automaatrežiimil ja GPS -i kasutab ja kui see nii -öelda häire tuleb just sel hetkel, kui ta õhus on, siis ta võibki nagu täiesti lendab kuhu sinna, kuhu tema ise tahab ja see piloot ei saa mitte midagi teha, et seda kontrollida.
No sa peaksid kohe kiiresti nagu manuaalrežiimile lülitama, kui sa näed, et midagi imelikku toimub, jah, seda küll.
Ja kui sa ei ole nii vilunud, siis, siis sa ei jõua seda teha ja siis võib juhtuda mingi õnnetus ja pärast oled sina süüdi selles.
Kas see tähendab ka seda, et me peaksime nii -öelda paberikaartide juurde tagasi minema või valmistuma selleks, et võib -olla need GPS -i häired kunagi jõuavad ka siia maapinnale ja siis on tõesti see, et noh, et veisi enam kasutada ei saa ja siis lähme lähimesse tanklasse, ostame selle paberikaardi ja hakkame selle järgi navigeerima.
No see on alati üks alternatiiv, et ei tahaks öelda küll, et tulevik nagu sinnapoole tüürib, et pigem mida nagu mida maailmatasandil nagu otsitakse, et alternatiivseid navigeerimismeetodeid, et et mitte nii olla sõltuvad nendest satelliitidest, mis seal kosmoses on, ehk siis meil nii -öelda meile teadaolevalt GPS -id ja need. Et arendamisel on päris mitu süsteemi. Näiteks üks meetod on see, et tegelikult mobiilsidevõrkude ja tugijaamade siseselt peaks olema positsioneerimine väga täpselt võimalik. Seda veel tänapäeval nagu kasutusel ei ole, kuid praegu teda standardiseeritakse nii -öelda, et, et loodame, et lähitulevikus äkki tekib midagi sellist. Mis
see lähitulevik võiks olla?
Väga rahe, väga hea küsimus, ega ma ei oska väga hästi hinnata, see oleneb väga palju sellest, kui kiiresti sideoperaatorid oma uue, uuema põlvkonna seadmete vastu enda seadmeid välja vahetavad. Et kui näiteks standardina täna peakski see, uues standardis on sees positsioneerimine, siis see võib võtta ka selline viis -kümme aastat ennem, kui seadmed uute vastu välja vahetatakse.
Kas me räägime sellest, et kuus G peab tulema nii -öelda võetama kasutusele ja siis tuleb ka see lahendus või need on täiesti eraldi üksteisest?
Pigem on nad eraldi, on ju, et aga, aga see kuus G standard võib sisaldada juba ka positsioneerimist nii -öelda.
See meenutab mulle üheksakümnendeid ja, ja vareasi kahe tuhandendaid, kus oli ju see mobiilside mastide kärjainfo, mida me oma telefoniekraanil nägime, et see oleks siis midagi analoogset, aga tegelikult siis nii -öelda tänapäevast, et ta oskaks seda asukohta veelgi täpsemalt, detailsemalt näidata.
Ja noh, selles mõttes sinu telefon määrab enda positsiooni nii -öelda mobiilside võrgu järgi juba, tugijaamade järgi. Jah, just, aga noh, selle, selle süsteemi võib -olla nii -öelda negatiivne külg on see, et kui ei ole mobiilside levi, ei ole ka positsiooni, on ju, et täna meil see GPS on selline tore universaalne, et töötab ta mägedes, soos, mere peal, igal pool.
Kas on veel lahendusi mingit töös selliseid, mis oleksid alternatiivid sellele GPS -ile?
Mereside valdkonnas pannakse nii -öelda uusi navigatsioonimajakaid, et et see navigeerimis nii -öelda lahendused oleks nagu mitmekihilised. Mis veel? Praegu esimese hooga rohkem ei tule, aga et neid tegelikult hästi palju nagu teadustööstus arendab praegu alternatiivseid metoodikaid, samuti ka selliseid GPS -i, kuidas ma ütlen, häirevaba süsteeme, häirevabaid antenne, anti -Jam antennid, et selliseid, selliste sihukeste toodete arengus käib väga aktiivselt täna, jah.
Nii et senimaani, kuni me ei ole jõudnud oma tehnikaga, tehnoloogiaga nii kaugele, et oleksid need anti -jam lahendused olemas ja kui on ka see mobiilsidemastide alternatiivlahendus, siis ärme harju ära sellega, et GPS -i häired esinevad ja informeerime siis kogu aeg TTJA -d. Kui midagi sellist tuleb, kujutan ette, et meiliaadress on info .tj .ee, kuhu võib kõigu sellist infot saata ja tegelikult mina, head kuulajad, olen küll väga huvitatud sellest, et kui kellelgi on ikkagi selline robot, mis on kuhugi niimoodi võssa sõitnud naabrimehe autorehvide alla või, või tiiki või midagi sellist, siis vabalt võite ka mind informeerida ja ma kohe uurin edasi seda teemat. Suured tänud stuudiosse tulemast, Tarbekaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedus, halduse büroo juhataja Erko Kulu. Selline oli meie sellenädalane saade. Head kuulajad, mina olin saatejuht Roland Liive ja koht on teiega järgmises osas.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]