Tere tulemast kuulama, riigi IT podcast 'i kriitiline intsident. Kui tavapäraselt salvestame me oma saadet õdusas ja hubases geeniuses stuudios, siis täna me oleme tulnud põllule, sõna otseses mõttes keset põldu, noh, nii enam -vähem. Põhjuse seal, selleks on meile andnud suur õppus Ilves, mille raames on juuni teisel nädalal toimunud erinevaid sündmusi ja tegevusi üle Eesti. Et Eesti ikkagi oleks rohkem valmis kõiksugu erinevateks situatsioonideks, mis võivad meid tabada. Tänane saade keskendub ühele üliolulisele ja vajalikule osale sellest õppusest. Oleme põllul koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kes viib just sel hetkel, kui me siin seda saadet salvestame, läbi siseriikliku rändlusteenuse testi. Head kuulajad, minu vastas istub TTJA peadirektori asetäitja, side ja infoühiskonna valdkonnas Oliver Kailan. Tere.
Mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive ja nii nagu me sissejuhatuses ütlesime, päriselt ka, me oleme põllul, me salvestame siin mitte meie tavapärase stuudiotehnikaga, nii et kui helikvaliteedis on mingeid erisusi, siis olge head, ärge väga pahased, olge. Aga see teema, millest me räägime, siseriiklik rändlusteenus siin antud saates me oleme põgusalt sellest varasemalt ka rääkinud, aga räägime uuesti lahti neile, kes pole varem sellest asjast kuulnud. Mis asi on selline asi nagu siseriiklik rändlusteenus?
Ja tõepoolest, et riigis erinevad valdkonnad valmistuvad kriisideks ja samamoodi toimub see ka sidevaldkonnas. Et väga palju on panustatud sidevõrkude toimepidevusse viimastel aastatel. Võrgud on varustatud palju võimsamate akudega, palju rohkemates kohtades generaatoritega. Et kui nüüd juhtub, et mingisugune häire tekib näiteks elektrivarustuses või niimoodi, et siis võrgud töötaksid ja pakuks tarbijatele teenust. Nüüd täna me tõepoolest oleme tulnud siia põllule, et testida siseriiklikku rändlust. See on siis selline teenus, kus kui nüüd Eesti sideettevõtja kliendil, ehk näiteks tavaliselt Telia või Elisa või Tele2 kliendil, võrgurikke tõttu kaob ära levi, siis tegelikult seesama klient võib valida teise sideettevõtja levi. Näiteks siis oletame, et Kukavpara Tele2 levi saab minna siis kas Elisa või Telia võrku oma telefoniga. Ilma et selleks peaks mingisuguseid muudatusi näiteks lepingus tegema. Aga, aga tuleb arvestada, et see teenus on Eestis siis võimalik kasutada ainult suure kriisi korral, et see ei ole selline tavapärane teenus, mis, mis tavaolukorras tarbijatele oleks võimalik.
Korea, tähendab nüüd juba mitu korda on läbi käinud, me oleme põllul. Kas me tohime öelda ka, kus põllul me siis ikkagi oleme ja miks me oleme just sellises kohas?
Jaa, et me täna oleme tulnud siis kaitseväe polügooni territooriumile. Ja miks me selle koha valisime, on siis see, et me teeme nüüd reaalseid katseid täna ühe tugijaama ehk mobiilsedamasti piires, kus siis me koos operaatoritega oleme kokku leppinud, et me järjekorras lülitame välja operaatorite teenuseid ehk võrgu lülitame välja. Ja me saame siis proovida, kuidas käituvad selles võrgus olevad telefonid. Et meil on olemas täna ka ettevalmistatud selline komplekt telefone, millel on siis erandkorras see siseriikliku rändluse teenus lubatud. Ja me vaatame, kas siis võrgu kadumisel ehk siin simuleeritud kujul siis võrgu väljalülitamisel need telefonid lähevad teiste operaatorite võrkudesse. Et see on tänase testi eesmärk.
Kas seda testi oleks saanud kuskil mujal ka teha või just see keskpolügoon on selline koht, kus on kõige parem mingil põhjusel seda teha?
Me valisime selle koha sellepärast, et kui me nüüd teeks kuskil tiheasustuspiirkonnas katseid nüüd tugijaamaga, ehk nagu ma enne ütlesin, lülitame välja siin erinevaid teenuseid, et see mõjutaks liiga palju tarbijaid, et me siin polügoonil oleme kokku leppinud kaitseväega, et me täna neid teste teeme ja polügoonil ütleme tavalisi tavainimesi tegelt ei viibi, et see on siin selline poolsuletud territoorium. Et sellepärast, et võimalikult vähe häirida tavatarbijaid, on see koht valitud selline.
Aga see siseriiklik rändlusteenus, kui palju üldse seda maailmas kasutatakse ja millal see nii -öelda, kui me läheme ajaloost tagasi, millal see alguse sai, kus kohas see alguse sai?
No siseriiklik rändlus on tegelikult osades riikides kasutusel, ka nagu äriteenus. Ehk minule teadaolevalt on see näiteks Norras niimoodi ja minu arust ka näiteks Ühendkuningriigis. Ja miks see on kasutusel, ongi siis see, et, et on leitud, et, et eriti riigis, kus on selline hästi hajaasustatud, asustatud territoorium, ei ole mõtet ehitada kolme paralleelset võrku või noh, ütleme vastavalt siis mitu operaatorit seal riigis on, kas kaks, kolm või neli. Et ei ole mõtet nagu võrke ehitada paralleelseid, kuna kasutusi, kasutust on sellel hästi vähe, sest tarbeid on vähe. Ja nendes piirkondades ongi siis kokku lepitud, et üks operaator ehitab võrgu näiteks ühte piirkonda, teine operaator teise piirkonda ja on kokku lepitud siis, et nende operaatorid ja kliendid saavad vastamisi võrku kasutada. Ehk selline teenuse mudel on siis äriliselt, ärilisel noh, ütleme siis nagu põhimõttel põhinev siis selline siseriiklik rändlus. Aga noh, teine selline kasutusjuht on nüüd seotud kriisidega. Et kui me toome mõne näite, siis kriisi korral, kui saab kahjustada sidetaristu, näiteks kas on sabotaaž või on koguni sõda. Siis sellises olukorras on ka inimestel tegelikult vaja säilitada võimalikult hea sideteenus. Ja näiteks Ukrainas on rändlus juba sõja algusest saati olnud kasutusel siseriiklikult. Ehk siis ühe operaatori kliendid, kui nüüd võrgus tekib mingisugune rike, saavad kasutada teise operaatori võrku. Et see tagab siis inimestele selle, et nad saavad ühendust võtta oma lähedastega, lugeda võib -olla uudiseid ja saada kätte ka erinevaid näiteks kriisisõnumeid, kasutada riigi e -teenuseid, et tagada selline baasvajadus.
Millal TTÜ esimest korda hakkas mõtlema selle siseriikliku rändluse peale, et nüüd oleks aeg ka meil Eestis juurutada seda?
Riigis laiemalt tegelikult selline kriisiteadlikkus ja kriisideks valmistumine on olnud läbi aastate juba päris aktuaalne teema. Eriti sai see hoo sisse, kui algas Ukrainas sõda. Et me oleme õppinud Ukraina kolleegide kogemusest, et meil on olnud kontakte ka nendega ja ja sellest on tegelikult saanud alguse see idee, et et me võiks Eestis ka selle juurutada, selle võimaluse. Ja me tegelikult sideettevõtetega hakkasime läbi rääkima, et selles suunas liikuda põhimõtteliselt kohe suht selle Ukraina sõja alguses. Et ja tänaseks me olemegi jõudnud siis siiamaani, et, et meil on tehniline pool olemas selleks ja tegelikult ka õigusruum, mis siis sätestab selle, et millises olukorras seda rändlust saab kasutada, kas õigusruum on taustal valminud.
Mis see tehniline pool täpsemalt endast kujutab, mis seal oleks vaja, oli vaja mingeid uusi seadmeid, tarkvarasid hankida, kas ainult TTJA -l või operaatoritel ka?
Noh, TTJA poole peal ei olnud nüüd vaja midagi hankida tehniliselt. Et küll aga operaatorid kindlasti oma võrkudes pidid tegema teatud täiendusi, teatud seadistusi, kindlasti ka erinevaid tarkvara muudatusi. Et nii palju kui vestlustest, koosolekutest operaatoritega on mulje jäänud või, või kuulnud, et, et seal siis nagu on võrkudevahelisi sideühendusi parandatud. Tõustatud ja noh, loomulikult on vaja ka kuidagi valmistada võrk selleks ette, et korraga võib tulla sinu võrku juurde ju praktiliselt topeltarv kliente või isegi rohkem. Et võrk, ütleme, sellele koormusele vastupidavaks teha, noh, see on väga kulukas, aga et võrk vähemalt mingil moel suudaks neid kliente teenindada. Teenindada, sa pead siiski kuidagi nagu natukene kasvõi piirama neid teenuseid, et keegi ei läheks oma tarbimisega niivõrd suureks, et, et häirib lihtsalt kogu võrgu ressursi või töö ära, et, et neid seadistusi on vaja teha kindlasti.
Et keegi ei läheks oma tarbimisega suureks, kas see tähendabki seda, et nagu siis seal on piiratud see tarbimine, et kui muidu ma saan. Noh, ma ütlen, mina olen Tele2 klient, ma saan Tele2 kliendina kasutada mobiilset andmesidet, vaadata YouTube 'ist videoid, olen, ma ei tea, TikToki staar, teen otseülekandeid. Et tavapärases olukorras saan, kui siseriiklik rändlus on, kasutuses Tele2 -te ei ole ja ma olen justkui näiliselt kasutanud Telia, mitte näiliselt, vaid päriselt kasutangi Telia sideteenust, siis sellist võimalust mul tol hetkel ei ole siis või kuidas?
No iseenesest andmesidet päris kinni ei keerata.
Vähemalt sellises ulatuses, et ma saaksin teha mingit otseülekannet ja kõike seda.
No üldiselt on, ei ole nagu ette antud konkreetselt nagu numbreid, milline kiirus peab olema tagatud kliendile. Et noh, loomulikult tagatakse seda, mis on antud hetkel võimalik, et me saame aru, et kriisisituatsioonis ei ole kõik selline mugav ja, ja suure läbilaskevõimega nagu tavaolukorras. Et noh, üldjuhul räägitakse ikkagi seal kuskil mõne megabiti, mõne, mõni megabitt sekundis kiirustest, mida andmesides püütakse tagada. Noh, see on piisav selliste e -posti lugemiseks, võib -olla ka uudiste sirvimiseks, sõnumite saatmiseks. Aga nüüd tõesti, et vaadata mugavalt seal mingisugust filmi või, või, või striime kuskilt meediaplatvormilt, et noh, see teenus võib olla natukene häiritud, et, et selline pigem on ikka rõhk sellele, et saada hädapärane side peetud ja ei ole nagu põhirõhk sellele, et oleks nagu meelelahutus tagatud.
Nüüd enne tänast päeva siis kui palju koosolekuid, kohtumisi, arutamisi, läbimängimisi, teoreetilisi mingeid kokkuleppeid, asju toimus enne seda, kui me saame nüüd päris põllutestini jõuda?
Me oleme olnud pidevas kontaktis sideettevõtetega ja tegelikult mul on hea meel, et nad on aru saanud, et et selline kriisiks valmistumine on meie kõigi ühine mure. Et ma kogu selle aja vältel ei tajunud sellist, sellist nagu hoiakut, et, et, et me nagu ei taha kaasuda sellesse. Pigem oldi arusaavad ja oldi, oldi, oldi mõistvad ja positiivselt häälestatud, et selle eest tõesti suur tänu sideettevõtetele. Et me saime tegelikult sellise kontseptsiooni paika üsna alguses. Ja sideettevõtted olid täiesti juba ka valmis seda rakendama ja tegelikult väga palju tehti ka juba taustal ära tööd. Küll aga oli nende jaoks vajalik saada ka õigusselgus siis selles osas, et mis hetkel see teenus kasutusele võetakse. Et selleks siis hakati ka taustal õigusakte ette valmistama. Ja tänaseks ongi siis see, selle teenuse reguleerimine jõudnud õigusakti, mis on Riigikogus kolm lugemist läbinud ja ootab presidendi kinnitamist. Ma võin selle nimega nüüd eksida, kuna, kuna selle eelnõu nimi on muutunud läbi, läbi menetluskäigu päris mitu korda, et ta oli kas kriisi - ja riigikaitseseadus, kui ma ei eksi. Ja on jõudnud siis sellesse seadusesse, et ja mis siis veel võib -olla oluline on siis see, et, et nüüd rändlus tõesti võetakse kasutusele ainult siis, kui on erakorraline seisukord. Et see ei ole selline, et mul lihtsalt levi ei ole kuskil seenemetsas, et ma tahaks neid kasutada, et see kindlasti ei ole see kasutusjuht, vaid tõesti võib olema riigis küllaltki suur kriis. Ja siis vabariigi valitsus annab selle korralduse, see kasutuselevõte. Et, et jah, see on siis see nagu taust. Ja loomulikult me oleme tegelikult teinud ükskord ka lauaõppuse, see oli siis eelmise aasta jaanuaris, kus me siis õppisime või harjutasime läbi seda administratiivpoolt, kuidas siis nagu see kriis nagu tekib. Ja kuidas me anname siis riigiline korralduse siis sideettevõtetele see asi sisse lülitada ja täna me siis oleme järgmises etapis, kus me siis testime ka põllul nagu seda asja.
Kas neil operaatoritel oli üldse teoreetiline võimalus ka mitte kaasuda, mitte tulla üldse kaasa teie mõtte ja ideega?
No alati võib ju vastu töötada erinevatele ideedele, ideedele ja, ja tegelikult kõik, noh, tegemist on taustal ikkagi tegelikult õigusaktidest tuleneva kohustusega, õigusaktid tavaliselt, mitte tavaliselt, vaid alati ikkagi Eestis läbivad sellise protsessi nagu kaasamine. Ehk seal saab ikkagi arvesse võtta eri osapoolte huvisid ja seda tehti ka antud õigusakti puhul. Nii et noh, see on nagu tavaline demokraatlik protsess, nagu Eestis käib, et jõuga, jõuga ei saa riik kindlasti mingeid asju teha, et kõik käib ikkagi läbi seadusliku aluse.
Aga Telia, Tele2, Elisa, tegelikult nad kõik on nii -öelda rahvusvahelised ettevõtted, nad ei tegutse ainult Eestis, vaid nad ongi tegelikult Skandinaaviast pärit. Ja ja ka siin Baltikumis ju tegutsevad suuremalt. Kas see, et me siin Eestis nüüd teeme ja ja testime, kas see mängib nii -öelda rolli ka siis teistes riikides, kus need samad operaatorid tegutsevad?
Kindlasti jah. Et riigisisene rändlus ei ole ainult Eesti selline ettevõtmine. Et ka meie kolm Balti naabrit või vabandust kaks Balti naabrit, kolm oleme me kokku. Ka nemad selles suunas liiguvad, et see kasutusele võtta. Ma nüüd ei tea, kas kui kaugele on sellega Soomes jõutud, aga minu arust on ka Soomes see täiesti võimalik kriisi korral kasutusele võtta. Ja paljudes Skandinaavia riikides ka minu arust on see täiesti nagu paigas. Nii et need riigid, kes on meie idanaabri läheduses, need väga tunnetavad, et oleks vaja valmistuda sellisteks olukordadeks.
Ja kas seal peab ka paika see, et et see teema nii -öelda tuli rohkem aktuaalseks, muutus rohkem aktuaalseks pärast seda, mil Ukrainas siis täiemahuline sõda algas?
Jaa, ma usun küll jah, et et see nii -öelda käivitaja oli ikkagi siis see konkreetne sõda, mis mis selle põhjustas.
Tulles nüüd natukene tehniliste nüansside juurde, kas need lõpptarbijatelefonides peab ka midagi tegema, kas peab tõmbama mingi äpi alla, seadetes midagi tegema, kuskil oma operaatori juures oma lepingu üle vaatama, andma rohelise tulukese, et jah, et ma olen nõus selliseks või tegelikult kui seadusandlusseadus võetakse vastu, siis kõik on tehtud ja selles lõpptarbijatelefonis ei pea mitte midagi muud tegema.
No selle teenuse kasutamiseks ei pea tõesti ühtegi äppi ega midagi alla laadima. Et rändluse puhul on tegemist mobiilsidevõrgu sellise baasteenusega, mis on juba võrgu sisse ehitatud. Samamoodi on ta ka telefonide sisse ehitatud. Mis aga tarbija peab tegema, et noh, kui tõesti on see kriisiolukord käes ja rändlus on võimalik riigi sees. Siis kui nüüd koduvõrgu levi kaob, siis eeldatavasti läheb telefon automaatselt teise sideettevõtte võrku Eestis. Noh, samamoodi me oleme kindlasti seda kogenud, kui me liigume välismaal, kus on rändlus avatud kõikides võrkudes. Siis tihti näeme, et mingi hetk oleme seal näiteks oranži võrgus, teine hetk oleme kuskil juba mingis, ma ei tea, voodafoonis näiteks. Et telefon taustal automaatselt teeb seda kõike ja peaks tegema ka Eestis.
Kas see tähendabki seda, et ta nii nagu tavapäraselt välismaale reisides, telefonisätetes peab olema rändlusteenus sisse lülitatud?
Rändlusteenus sees ja automaatne võrguvalik võiks olla ka vaikimise sees.
nüüd tuleb mängu meie, ütlemegi siis idanaaber, meie, meie idapiir, kus tegelikult on ju soovituslik, et kui sa juhtumisi elad Narvas või ükskõik kus kohas meie idapiiri läheduses, siis rändlusteenus hoia väljas, sest et muidu võib juhtuda nii, et sinu telefon lülitub Venemaa võrku.
kuidas nagu selle teemaga nüüd suhestub see siseriiklik rändlus?
Et noh, tõesti piiriaegsetel aladel peab nagu alati olema ettevaatlik selles mõttes, et jälgima, kuhu nüüd telefon võib sattuda. Et seal tõesti, kes, kes ei taha, et tema telefon satuks kuskile teise riigi võrku, peab enne teostama käsitsi võrgu valiku, ehk siis panema telefoniseadetest võrkude otsingu ja käsitsi siis valima siis oma koduvõrgu. Aga tõesti jah, kui sul, kui nüüd samas olukorras, kui, kui nüüd telefonil on see seadistus tehtud, on soov kasutada siseriiklikku rändlust. Siis jah, tõepoolest peaks kas siis tegema uue võrgu otsingu ja valima siis selle töötava võrgu või siis tõesti panema automaatvõrgu valiku peale. Kui nüüd me oleme tõesti veendunud, et me selle automaatse valikuga ei satu nüüd naaberriigi võrku. Et seda tuleb nagu jälgida sihukese nii -öelda baashügieenina, et, et piiri ääres on need olukorrad paratamatult võimalikud, et võrku, võrk, telefon peab minna täise võrku.
Ühesõnaga telefonis midagi erilist tegema, välja arvatud just see, mida me rääkisime, aga kas kuidagi siis noh mängime nii -öelda läbi siis selle, kui me juba siin nii -öelda õppuse raames juba testimegi süsteemi? Oletame, et mina läksingi sinna Telia võrku ja nüüd ma kasutasin seda ja, ja tegin seal midagi, kas pärast siis Telia mulle esitab ka mingisuguse arve selle eest või, või Telia esitab sellele minu nii -öelda koduoperaatorile ehk Tele2 -le arve ja nemad juba omavahel arveldavad või seal mingit arveldamist ei toimugi.
See on meil ette nähtud niimoodi, et, et tarbija jaoks ei ole rändlus siseriiklikult tasuline. Et operaatorid siis kuidagi omavahel noh, neid kulusid niimoodi tasaarveldavad või kuidas nad seda öelda, et seaduses on kirjas see, et, et tarbija jaoks peab olema see tasuta. Ehk mingisugust arvet nii -öelda siis mitte oma operaatorilt ehk võõralt operaatorilt tarbija ei saa neid teenuseid kasutades, nii et tarbijale on see tasuta.
Me hakkasime nüüd seda podcast 'i salvestama enam -vähem sel hetkel, kui, kui see test läks natukene põnevamaks, kui ta enne oli. Selles mõttes enne oli ka põnev. Aga alguses mängiti läbi see, et kuidas üks operaator kukub ära ja siis ühendatakse teiste operaatorite peale ja siis niimoodi järjest kõik kolm operaatorit käisid läbi. Nüüd hakkas pihta see hetk, kus kaks operaatorit kadus korraga ära. Kas eelduslikult me küll praegu ei näe ja ei tea, et mis seal teises autos nii -öelda mis pilt meil avaneb? Kas seal võib olla midagi väga palju erinevat või suure tõenäosusega, kuna need esimesed kolm testi olid edukad, siis ka need järgmised testid on edukad?
No suure tõenäosusega on need edukad, et need teised testid, kus me nüüd võrk lülitame välja paari kaupa, see siis paneb nagu selle telefoni sellisesse olukorda, kus ta, kus tal on võimalus valida ainult üks allesjääv võrk, et me testime ka siis selle olukorra läbi, et ta siis peab nagu automaatselt sellesse võrku minema, et ta on nagu natukene erinev sellest olukorrast, kus alles jääb kaks võrku. Et tal on nagu valida emb -kumma vahel, et noh, mingi juhuslikkuse põhimõttel ta võib näiteks valida alati ühe võrgu see telefon, et siis me nagu. Noh, antud testide hulk on meil muidugi päris väike, et meil sellist nagu olukorda vist ei teki, muudkui telefon järjest järjest läheb ühte võrku, et kuna me siin käsitsi ikkagi vaatame, et ta, et ta prooviks kõik võrgud ära. Aga jah, see on lihtsalt siukse, lihtsalt teise olukorra simuleerimiseks, kus, kus rivist väljas on ka kaks võrku.
Meil täna siin on kohal kaks operaatorit, aga kolm operaatorit, nii -öelda kolme operaatori puhul mängite läbi ja miks meil siis seda ühte kolmandat ei ole, ehk siis Teliat?
No meil põhimõtteliselt oli, me olime kutsunud kõik kohale, kes tahavad tulla, et, et Telia lihtsalt leidis, et nad saavad oma võrku kaugelt sisse, välja lülitada ja nendel nagu testi jaoks otseselt pole vaja kohale tulla. Lihtsalt meil on täna siin kohapeal Tele2 ja Elisa esindajad, et nemad siis ka teevad natuke meiega neid teste kaasa ja vaatavad, kuidas asjad töötavad, et. Et iseenesest tegelikult operaatorid on juba palju varem, kui täna me siin oleme. Palju varem need testid omavõrgus ära teinud ja, ja selles mõttes noh, neil, nende olemasolu siin otseselt pole vajalik täna, et täna pigem on meie kui riigi huvi näha, kuidas asjad töötavad.
Ja kas see, et lauaõppus toimus ja operaatorid on juba iseseisvalt testinud, kas see oligi põhjus, miks te olite valmis ka siis nii -öelda ajakirjandusele näitama seda ja demonstreerima ja ei pidanud vajalikuks seda varjata?
No jaa, selles mõttes, et tegelikult see on hea, kui me ka seda teadlikkust tõstame inimeste seas, et meil kriisi jaoks on selline trump tagataskus olemas, kus me saame nagu sidet sidet ikkagi tagada iga meetmega paremini inimestele. Et see on ka see teadlikkuse tõstmise moment, mida me siin praegu teeme. Ja, ja tegelikult noh kahtlust, et see asi ei töötaks või et me peaks enne kuidagi mingi eeltesti tegema, et meil sellist kahtlust nagu pigem ei olnud, et me olime valmis kohe ka teid juurde kutsuma. Ja selles mõttes olime ka valmis selleks, kui mingi asi nagu otseselt ei tööta, et noh siis saamegi natuke teavet selle kohta, mida on vaja parandada, et, et igal juhul on see vajalik, see test.
Kas nüüd see, et täna läks kõik edukalt ja hästi, tähendab seda, et sisuliselt üle terve Eesti kõigis mobiilimastides saab see sama olukord minna edukalt või võib seal olla mingeid nüansse, et hoolimata sellest, et täna läks siin hästi, võib näiteks Hiiumaal, kui peaks juhtuma vajadus, seal mastides olla mingi oma eripära ja seal ei õnnestu?
No praegu me siin teeme teste sellises piiratud ulatuses. Me oleme ühe konkreetse masti piirkonnas, meil on üsna väike, väike hulk telefone, mis selles testis osalevad. Aga noh, loomulikult, mis on nagu testimata, on see, et kuidas võrk nagu reaalse koormuse olukorras vastu peab. Sellepärast, et noh, ütleme, et meil igal operaatoril on seal kuskil poole miljoni kuni miljoni kandis kliente võrgus. Ja kui nüüd see hulk kliente peaks minema ühe korraga teise võrku, teise operaatori võrku, siis tegelikult ju klientide arv selles vastuvõtvas võrgus ju kahekordistub. Ja millist mõju see võrgule avaldab, see nagu on läbi testimata, et seda, seda niimoodi, noh, me hetkel testima ei hakka. Siin me hetkel tugineme teiste riikide praktikale, et iseenesest teenuseid natuke piirates ei tohiks võrkudel halvasti mõjuda, et nii -öelda võrgud kokku ei, ei tohiks kukkuda selle, selles olukorras. Et me hetkel seda testimist ei pea vajalikuks, et, et me lihtsalt lähtume teiste riikide kogemusest.
Samas kasvõi sedasama suurõppuse Ilvese raames on ju seda ohuteavituse süsteemi ee -alarm taaskord tõstitud läbi kõigi oma elementide ehk siis ka sireenid. Kas sellest lähtuvalt ikkagi võiks ka selle siseriikliku rändluse üks hetk valida, tegi välja mingise piirkonna, informeerida sealseid elanikke. Öelda, et kuulge, nüüd sel päeval me teeme sellise testi viieks minutiks, teil võib olla side häiritud, et arvestage sellega.
No ütleme, et seda võib kaaluda, seda võib kaaluda, et, et ma kindlasti ei ütle ei, et seda kunagi ei tule, seda testi. Et liigume samm -sammult, et täna meil on selline esimene põllutest, enne seda oli meil lauaõppus, et võib -olla siin mingi järgmise suurõppuse ajal, mis on riigil kavas näiteks, miks mitte seda testida, et. Et seda peab siis nagu ette valmistama ja, ja siis sellisel juhul on see kommunikatsioon kindlasti hästi oluline, et, et inimest saaks aru, mis toimub, et, et see, kui me inimestel koduvõrgu välja lülitame ja telefonid. Noh, me loodame, et nad lähevad automaatselt teise võrku, aga noh, mõnda telefoni vaja võib -olla seal käsitsi natuke, natuke nügida. Sõltuvalt, ma ei tea, mudelist, tarkvarast, mis iganes seadistusest kasvõi, et see on nagu väga -väga -väga suure mõjuga õppus siis tavatarbija jaoks.
Kas hetkel TTÜ -t ajal endal siis plaanis ei ole järgmise õppuse aega, järgmise testi aega tähendab?
No meil hetkel ei ole plaanis, et ma arvan, et selle järgmise õppuse planeerimine kindlasti algab kohe, kui see lõpeb, et nii, nii see tsükkel tegelikult käib. Et aga aga noh kindlasti on see arutluse all, et kas seda võiks teha, et aga ma ütlen, et siin tõesti on see mõju tarbijale väga suur, et et see on nagu ühest küljest hea, et inimesed saavad seda proovida, aga teisest küljest siin võib olla ka täiesti varjatud nüansse, mida me ei teagi, mis tulevad esile ja kuni selleni, et mõni inimene võib -olla ei oska tagasi telefoni lülitada oma koduvõrku või või mis iganes võib juhtuda, et et neid nüansse on nagu palju.
Kas see olekski nüüd üks asi, mis nüüd tänasest saatest võtta, kõrva taha panna, et meil on need pettused, mis meil levivad ja seetõttu öeldakse, et palun rääkige oma lähedastega, kes võivad olla haavatavamad, aga kas me nüüd peaks rääkima ka oma lähedastega just seeläbi, et näed, et vot su telefonisätetes on selline asi nagu see rändlusteenus, et sa võib -olla ei ole kunagi välismaal käinud ja kasutanud, aga tead, vot see on niimoodi, et kui nüüd juhtub niimoodi, et siis sa oskaksid ja oleksid valmis selleks.
Ja kindlasti, et igaüks võiks oma telefoni uurida, kust kohas tal see koht on, kus saab võrke valida ja kus saab võrgu valiku režiimi muuta näiteks automaatselt käsitsi valikule või vastupidi. Et selles mõttes võiks oma telefoni tõesti tunda või ka lähedane aidata oma, oma siis nagu sugulasel vaadata näiteks, kus kohas need seaded on. Et kui nüüd see riigisisene rändlus käivitatakse, siis kindlasti riik annab sellest noh teada ja kindlasti selleks peab olema ka enne mingisugune kriis, et, et see ei toimu nagu niimoodi, et lihtsalt mingisuguse lihtsa olukorra pealt, et, et
seda teadlikkust jah, kindlasti on vaja kasutada.
Kas tehnilises mõttes ta on ikkagi selline nii -öelda, et kui tuleb see korraldus nagu kuulutatakse välja, mis iganes see nii -öelda olukord on, mis seadusest tulenevalt tagab selle, et seda peab aktiveerima, et siis käib see kuskil, keegi teeb ühe nupuvajutuse ja see on aktiveeritud või kuidas seda välja näeb?
Jaa, ta käib suhteliselt ruttu ikkagi. Et meil oli siin ka taustal ühe operaatoriga nagu admin poole õppus ehk nemad pärast raporteerisid, et neil oli kahe tunniga alates sellest nii -öelda korralduse saamisest oli siis nagu läbi asutuse otsus vastu võetud kuni siis lõpuks selle spetsialistini, kes vajutas nuppu kuskil programmis. Et see käis kahe tunniga. Et noh tegelikult kui on juba selline kriisiolukord taustal ja kõik on selleks nagu valmis, et see võib igalt tulla see korraldus, siis tõenäoliselt käib see ma arvan, et noh kümnekonna minutiga või või niimoodi, et...
Kas muidu seaduses on kirjas, kui kaua aega tohib minna?
Seal ei ole seda kirjas, et see on jah reguleerimata, aga see käib kiiresti.
Samas kui ei ole kirjas, siis võib võtta ka päevi aega ja või nädalaid või kuid ju.
Noh, ma ei usu sellisesse pahatahtlikkusse, et me, et seda peaks nagu niimoodi reguleerima, et...
Aga jällegi eluline näide, selle olukorra põhjustab nii -öelda olukord, kus side on häiritud tegelikult või me eeldame, et side saab olema häiritud, ehk siis kasvõi selle korralduse kättetoimetamine võib olla raskendatud. Kas see on ka läbi mõeldud ja, ja nii -öelda läbi mängitud?
No jaa, see on tõsi, et kui nüüd sidega on probleemid, et kuidas me siis sidega selle asja kätte toimetame, et see on nagu õige, õige märkus. Et meil on tegelikult alternatiivsed sidevahendid ka olemas ja alternatiivsed kontaktid, et kasvõi satelliittelefonid. Ka operaatoritel on tegelikult mitte ainult oma võrgutelefonid, vaid on ka teiste võrkude telefonid kuskil juhtimiskeskustes, keskustes, nii et need kontaktid on meile kõik teada ilusti ja noh, lõpuks läheb asi selleni välja, kui, kui riigiametnik läheb jalgsi, siis nagu koputab uksele ja ütleb, et näed, siin on see trikimasina trikitud korraldus.
Milline teie selline praktiline soovitus on kuulajatele, et kas selle rändlusteenuse peaks oma telefonis nüüd kohe täna sisse lülitama või seal nagu otseselt vahet ei ole, et et selle pigem lülitada sisse, kui on vaja seda kasutada?
No rändlusteenus, ma arvan, vaikimisi vist on enam -vähem kõikidel telefonidel sees. Et pigem on see, et tutvuge oma telefoniga, tutvuge, kus on need seadistused. Et proovige otsi, teha näiteks võrguotsing, siis näete, et millised võrgud on teie piirkonnas saadaval. Et noh, täna, kui see rändlus pole sisse lülitatud, ei saa neid võrke valida, te küll näete neid võrkude nimesid seal peale otsingut, aga valida neid ei saa. Ja noh, mida veel nagu kriisiolukorraks soovitada, on see, et noh, seda juhtub küll harva, aga näiteks sügiseste tormide või talviste, talviste tormide käigus tihti juhtub seda, et kuskil maal kaob operaatori levi, kuna tugijaamast on elekter kadunud päris pikaks ajaks. Et siis miks mitte varuda näiteks mõne teise operaatori SIM -kaart omale tagavaraks. Et kui te olete näiteks Elisa klient, teil kaob mingil põhjusel Elisa levi seal piirkonnas, aga äkki teise operaatori levi on olemas. Et te saate juba omale sihukese taustarändluse nagu ehitada, valmis ja olla ise sides, et, et kui natukene ise ette valmistada ja mõelda, siis saab ennast päris toimepidevaks.
Head kuulajad, lõpetame tänase saate selliste praktiliste näpunäidetega. Hea meel on tõdeda, et õppus Ilves on olnud edukas ja TTJA sai päriselus testida läbi ühe sellise hea süsteemi, mida mina isiklikult loodan, et meil Eestis kunagi vaja ei ole, aga olgem ausad, hea on olla valmis ka kõige halvemateks situatsioonideks. Suured tänud TTJA peadirektori asetäitjale, side ja ühiskonna valdkonnas Oliver Kailaline selle põhjaliku ülevaate eest. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]