Tere tulemast kuulama, riigi IT podcast 'i kriitiline intsident. Kui tavapäraselt salvestame me oma saadet õdusas ja hubases geeniuses stuudios, siis täna me oleme tulnud põllule, sõna otseses mõttes keset põldu, noh, nii enam -vähem. Põhjuse seal, selleks on meile andnud suur õppus Ilves, mille raames on juuni teisel nädalal toimunud erinevaid sündmusi ja tegevusi üle Eesti. Et Eesti ikkagi oleks rohkem valmis kõiksugu erinevateks situatsioonideks, mis võivad meid tabada. Tänane saade keskendub ühele üliolulisele ja vajalikule osale sellest õppusest. Oleme põllul koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kes viib just sel hetkel, kui me siin seda saadet salvestame, läbi siseriikliku rändlusteenuse testi. Head kuulajad, minu vastas istub TTJA peadirektori asetäitja, side ja infoühiskonna valdkonnas Oliver Kailan. Tere.
Ja tõepoolest, et riigis erinevad valdkonnad valmistuvad kriisideks ja samamoodi toimub see ka sidevaldkonnas. Et väga palju on panustatud sidevõrkude toimepidevusse viimastel aastatel. Võrgud on varustatud palju võimsamate akudega, palju rohkemates kohtades generaatoritega. Et kui nüüd juhtub, et mingisugune häire tekib näiteks elektrivarustuses või niimoodi, et siis võrgud töötaksid ja pakuks tarbijatele teenust. Nüüd täna me tõepoolest oleme tulnud siia põllule, et testida siseriiklikku rändlust. See on siis selline teenus, kus kui nüüd Eesti sideettevõtja kliendil, ehk näiteks tavaliselt Telia või Elisa või Tele2 kliendil, võrgurikke tõttu kaob ära levi, siis tegelikult seesama klient võib valida teise sideettevõtja levi. Näiteks siis oletame, et Kukavpara Tele2 levi saab minna siis kas Elisa või Telia võrku oma telefoniga. Ilma et selleks peaks mingisuguseid muudatusi näiteks lepingus tegema. Aga, aga tuleb arvestada, et see teenus on Eestis siis võimalik kasutada ainult suure kriisi korral, et see ei ole selline tavapärane teenus, mis, mis tavaolukorras tarbijatele oleks võimalik.
No siseriiklik rändlus on tegelikult osades riikides kasutusel, ka nagu äriteenus. Ehk minule teadaolevalt on see näiteks Norras niimoodi ja minu arust ka näiteks Ühendkuningriigis. Ja miks see on kasutusel, ongi siis see, et, et on leitud, et, et eriti riigis, kus on selline hästi hajaasustatud, asustatud territoorium, ei ole mõtet ehitada kolme paralleelset võrku või noh, ütleme vastavalt siis mitu operaatorit seal riigis on, kas kaks, kolm või neli. Et ei ole mõtet nagu võrke ehitada paralleelseid, kuna kasutusi, kasutust on sellel hästi vähe, sest tarbeid on vähe. Ja nendes piirkondades ongi siis kokku lepitud, et üks operaator ehitab võrgu näiteks ühte piirkonda, teine operaator teise piirkonda ja on kokku lepitud siis, et nende operaatorid ja kliendid saavad vastamisi võrku kasutada. Ehk selline teenuse mudel on siis äriliselt, ärilisel noh, ütleme siis nagu põhimõttel põhinev siis selline siseriiklik rändlus. Aga noh, teine selline kasutusjuht on nüüd seotud kriisidega. Et kui me toome mõne näite, siis kriisi korral, kui saab kahjustada sidetaristu, näiteks kas on sabotaaž või on koguni sõda. Siis sellises olukorras on ka inimestel tegelikult vaja säilitada võimalikult hea sideteenus. Ja näiteks Ukrainas on rändlus juba sõja algusest saati olnud kasutusel siseriiklikult. Ehk siis ühe operaatori kliendid, kui nüüd võrgus tekib mingisugune rike, saavad kasutada teise operaatori võrku. Et see tagab siis inimestele selle, et nad saavad ühendust võtta oma lähedastega, lugeda võib -olla uudiseid ja saada kätte ka erinevaid näiteks kriisisõnumeid, kasutada riigi e -teenuseid, et tagada selline baasvajadus.
Riigis laiemalt tegelikult selline kriisiteadlikkus ja kriisideks valmistumine on olnud läbi aastate juba päris aktuaalne teema. Eriti sai see hoo sisse, kui algas Ukrainas sõda. Et me oleme õppinud Ukraina kolleegide kogemusest, et meil on olnud kontakte ka nendega ja ja sellest on tegelikult saanud alguse see idee, et et me võiks Eestis ka selle juurutada, selle võimaluse. Ja me tegelikult sideettevõtetega hakkasime läbi rääkima, et selles suunas liikuda põhimõtteliselt kohe suht selle Ukraina sõja alguses. Et ja tänaseks me olemegi jõudnud siis siiamaani, et, et meil on tehniline pool olemas selleks ja tegelikult ka õigusruum, mis siis sätestab selle, et millises olukorras seda rändlust saab kasutada, kas õigusruum on taustal valminud.
Me oleme olnud pidevas kontaktis sideettevõtetega ja tegelikult mul on hea meel, et nad on aru saanud, et et selline kriisiks valmistumine on meie kõigi ühine mure. Et ma kogu selle aja vältel ei tajunud sellist, sellist nagu hoiakut, et, et, et me nagu ei taha kaasuda sellesse. Pigem oldi arusaavad ja oldi, oldi, oldi mõistvad ja positiivselt häälestatud, et selle eest tõesti suur tänu sideettevõtetele. Et me saime tegelikult sellise kontseptsiooni paika üsna alguses. Ja sideettevõtted olid täiesti juba ka valmis seda rakendama ja tegelikult väga palju tehti ka juba taustal ära tööd. Küll aga oli nende jaoks vajalik saada ka õigusselgus siis selles osas, et mis hetkel see teenus kasutusele võetakse. Et selleks siis hakati ka taustal õigusakte ette valmistama. Ja tänaseks ongi siis see, selle teenuse reguleerimine jõudnud õigusakti, mis on Riigikogus kolm lugemist läbinud ja ootab presidendi kinnitamist. Ma võin selle nimega nüüd eksida, kuna, kuna selle eelnõu nimi on muutunud läbi, läbi menetluskäigu päris mitu korda, et ta oli kas kriisi - ja riigikaitseseadus, kui ma ei eksi. Ja on jõudnud siis sellesse seadusesse, et ja mis siis veel võib -olla oluline on siis see, et, et nüüd rändlus tõesti võetakse kasutusele ainult siis, kui on erakorraline seisukord. Et see ei ole selline, et mul lihtsalt levi ei ole kuskil seenemetsas, et ma tahaks neid kasutada, et see kindlasti ei ole see kasutusjuht, vaid tõesti võib olema riigis küllaltki suur kriis. Ja siis vabariigi valitsus annab selle korralduse, see kasutuselevõte. Et, et jah, see on siis see nagu taust. Ja loomulikult me oleme tegelikult teinud ükskord ka lauaõppuse, see oli siis eelmise aasta jaanuaris, kus me siis õppisime või harjutasime läbi seda administratiivpoolt, kuidas siis nagu see kriis nagu tekib. Ja kuidas me anname siis riigiline korralduse siis sideettevõtetele see asi sisse lülitada ja täna me siis oleme järgmises etapis, kus me siis testime ka põllul nagu seda asja.
Kindlasti jah. Et riigisisene rändlus ei ole ainult Eesti selline ettevõtmine. Et ka meie kolm Balti naabrit või vabandust kaks Balti naabrit, kolm oleme me kokku. Ka nemad selles suunas liiguvad, et see kasutusele võtta. Ma nüüd ei tea, kas kui kaugele on sellega Soomes jõutud, aga minu arust on ka Soomes see täiesti võimalik kriisi korral kasutusele võtta. Ja paljudes Skandinaavia riikides ka minu arust on see täiesti nagu paigas. Nii et need riigid, kes on meie idanaabri läheduses, need väga tunnetavad, et oleks vaja valmistuda sellisteks olukordadeks.
No selle teenuse kasutamiseks ei pea tõesti ühtegi äppi ega midagi alla laadima. Et rändluse puhul on tegemist mobiilsidevõrgu sellise baasteenusega, mis on juba võrgu sisse ehitatud. Samamoodi on ta ka telefonide sisse ehitatud. Mis aga tarbija peab tegema, et noh, kui tõesti on see kriisiolukord käes ja rändlus on võimalik riigi sees. Siis kui nüüd koduvõrgu levi kaob, siis eeldatavasti läheb telefon automaatselt teise sideettevõtte võrku Eestis. Noh, samamoodi me oleme kindlasti seda kogenud, kui me liigume välismaal, kus on rändlus avatud kõikides võrkudes. Siis tihti näeme, et mingi hetk oleme seal näiteks oranži võrgus, teine hetk oleme kuskil juba mingis, ma ei tea, voodafoonis näiteks. Et telefon taustal automaatselt teeb seda kõike ja peaks tegema ka Eestis.
Et noh, tõesti piiriaegsetel aladel peab nagu alati olema ettevaatlik selles mõttes, et jälgima, kuhu nüüd telefon võib sattuda. Et seal tõesti, kes, kes ei taha, et tema telefon satuks kuskile teise riigi võrku, peab enne teostama käsitsi võrgu valiku, ehk siis panema telefoniseadetest võrkude otsingu ja käsitsi siis valima siis oma koduvõrgu. Aga tõesti jah, kui sul, kui nüüd samas olukorras, kui, kui nüüd telefonil on see seadistus tehtud, on soov kasutada siseriiklikku rändlust. Siis jah, tõepoolest peaks kas siis tegema uue võrgu otsingu ja valima siis selle töötava võrgu või siis tõesti panema automaatvõrgu valiku peale. Kui nüüd me oleme tõesti veendunud, et me selle automaatse valikuga ei satu nüüd naaberriigi võrku. Et seda tuleb nagu jälgida sihukese nii -öelda baashügieenina, et, et piiri ääres on need olukorrad paratamatult võimalikud, et võrku, võrk, telefon peab minna täise võrku.
No meil põhimõtteliselt oli, me olime kutsunud kõik kohale, kes tahavad tulla, et, et Telia lihtsalt leidis, et nad saavad oma võrku kaugelt sisse, välja lülitada ja nendel nagu testi jaoks otseselt pole vaja kohale tulla. Lihtsalt meil on täna siin kohapeal Tele2 ja Elisa esindajad, et nemad siis ka teevad natuke meiega neid teste kaasa ja vaatavad, kuidas asjad töötavad, et. Et iseenesest tegelikult operaatorid on juba palju varem, kui täna me siin oleme. Palju varem need testid omavõrgus ära teinud ja, ja selles mõttes noh, neil, nende olemasolu siin otseselt pole vajalik täna, et täna pigem on meie kui riigi huvi näha, kuidas asjad töötavad.
No ütleme, et seda võib kaaluda, seda võib kaaluda, et, et ma kindlasti ei ütle ei, et seda kunagi ei tule, seda testi. Et liigume samm -sammult, et täna meil on selline esimene põllutest, enne seda oli meil lauaõppus, et võib -olla siin mingi järgmise suurõppuse ajal, mis on riigil kavas näiteks, miks mitte seda testida, et. Et seda peab siis nagu ette valmistama ja, ja siis sellisel juhul on see kommunikatsioon kindlasti hästi oluline, et, et inimest saaks aru, mis toimub, et, et see, kui me inimestel koduvõrgu välja lülitame ja telefonid. Noh, me loodame, et nad lähevad automaatselt teise võrku, aga noh, mõnda telefoni vaja võib -olla seal käsitsi natuke, natuke nügida. Sõltuvalt, ma ei tea, mudelist, tarkvarast, mis iganes seadistusest kasvõi, et see on nagu väga -väga -väga suure mõjuga õppus siis tavatarbija jaoks.
Ja kindlasti, et igaüks võiks oma telefoni uurida, kust kohas tal see koht on, kus saab võrke valida ja kus saab võrgu valiku režiimi muuta näiteks automaatselt käsitsi valikule või vastupidi. Et selles mõttes võiks oma telefoni tõesti tunda või ka lähedane aidata oma, oma siis nagu sugulasel vaadata näiteks, kus kohas need seaded on. Et kui nüüd see riigisisene rändlus käivitatakse, siis kindlasti riik annab sellest noh teada ja kindlasti selleks peab olema ka enne mingisugune kriis, et, et see ei toimu nagu niimoodi, et lihtsalt mingisuguse lihtsa olukorra pealt, et, et
No jaa, see on tõsi, et kui nüüd sidega on probleemid, et kuidas me siis sidega selle asja kätte toimetame, et see on nagu õige, õige märkus. Et meil on tegelikult alternatiivsed sidevahendid ka olemas ja alternatiivsed kontaktid, et kasvõi satelliittelefonid. Ka operaatoritel on tegelikult mitte ainult oma võrgutelefonid, vaid on ka teiste võrkude telefonid kuskil juhtimiskeskustes, keskustes, nii et need kontaktid on meile kõik teada ilusti ja noh, lõpuks läheb asi selleni välja, kui, kui riigiametnik läheb jalgsi, siis nagu koputab uksele ja ütleb, et näed, siin on see trikimasina trikitud korraldus.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]