Tere, head kuulajad, suvest hoolimata on kriitiline intsident verivärske osaga väljas ja väga huvitav ja põnev teema. Isegi kui te peaksite kuulma nüüd seda mingit esmaskirjeldust, et kes on küla asja, millest nii -öelda jutt siis, ja kui see tekitab mõtteid, et noh, ma ei taha kuulata, sest et pole minu teema, uskuge mind, on ja see on vägagi eestlaste teema. Sellepärast, et teemaks on selline asi, mis on mõjutanud üle saja tuhande inimese maailmas. Ta on riigikassasse toonud sadu miljoneid eurosid, teinud Eestit suuremaks, ehk siis teemaks on e -residentsuse saates on külas e -residentsuse programmi juht, ühtlasi ka Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse
Ja ma siis ütlen nagu isutekitajaks ära, et me räägime alustuseks e -residentsusest ja siis kuskil poole saate pealt me natukene teeme sellist muudatust, et tõesti teil kõigil kuulajatel tasub ära kuulata see saade, sest et teemaks tulevad AI isikukoodid, mis siis hakkavad ka teie all olema. Aga esmalt siis, kuidas üldiselt e -residentsusel läheb tänasel päeval?
Meil läheb väga hästi ja, ja vahel ongi selline tunne, et, et igal aastal järjest paremini ja et kas on ikka võimalik, aga noh, meil tõesti on sel aastal üllatuslikult suur e -residentide pealekasv. Kuskil varasema aastaga võrreldes selline jälle taaskord siuke kakskümmend kolmkümmend protsenti ja mille üle me veel ekstra rõõmsad oleme, on see, et ettevõtteid luuakse noh rekordarvus praegu, et võrreldes eelmise aastaga nelikümmend protsenti kasvu ja eelmine aasta oli juba rekord, et siis meil oli selline viisteist protsenti kasvu. Ja ma toon lihtsalt siia kõrvale, et, et kui ma alustasin e -residentsuse programmi juhina kolm aastat tagasi ja me siin tegelikult ka külas käisime, siis meil oli üsna suur veendumus või arusaamine, et meil on keeruline saavutada palju suuremat kasvu, kui me siis tegime, mis oli selline alla kümne protsendi. Kuna e -residentide see kasutus või noh, kasutajateekond, et seal ei ole muudatusi me suutnud teha, et siis me olime üsna veendunud, et, et me umbes seal tiksume, et seal kuskil viis, kuus kuni kümme protsenti ja seal sellega me peame olema rõõmsad. Ja nüüd tegelikult ikkagi nende kolme aasta jooksul me oleme saanud kinnitust sellele, et mingeid turundus-, kommunikatsioonitegevusi, seal muudatuste tegemine, fookuse parem sättimine ikkagi annab selle suurema kasvuga ka sellise muutmata kasutusteekonna juures.
Aga see kasutusteekond tegelikult on muutunud või siis on muutumas ju Ta
ta on muutumas ja me muidugi sellest räägime enne, kui see, kui see kana on oma selle muna munenud, aga, aga noh, loodetavasti see mõjutab. Aga ma arvan ka tegelikult, et mis me oleme muutnud siis viimaste aastate jooksul, on see, et me otsime natuke suuremaid ettevõtteid, et kui e -residentsuse algusaastatel see kõnetas rohkem selliseid, noh, diginomaane, nomaade, digi üksikettevõtjaid. Et loomulikult oleme endiselt ka nende jaoks väga hea valik ja, ja selline orgaaniline valik, aga meie äriarenduse tiimi fookus ja, ja sellise, ütleme ka, ka PR -sõnumite fookus on meil timmitud natuke paremini seda selliselt, et me kõnetaksime start -up 'e ja neid ettevõtteid, kes otsivad esinemist, esimest laienemiskohta Euroopa Liidus. Et siis me tuleksime kas nende konsultantide kaudu välja või kui nad teevad niisama nii -öelda test research 'i, et, et nad leiaksid Eesti.
Kas nad leiavad Eesti? Kas te olete e -residentsuse teinud AI -le arusaadavaks, et see oleks, kui keegi küsib AI käest, et kuule, et, et ma olen siit, kust iganes, Aasiast olen pärit, tahan oma äriga laieneda Euroopas, siis ta ütleb, et vaata, Eesti e -residentsus on see number üks asi.
Jaa, ma tean, et me, et mu tiim teeb selle nimel tööd. Ma ei tea, kas me oleme selle päris niimoodi väga hästi ära optimiseerinud juba, kas me oskame kõike täpselt nii nagu, nagu peab. Aga see on meil eraldi ülesanne juba jah, aasta aega kindlasti olnud, et meil on iga tiimi liige, peab suutma öelda, kuidas ta teeb täna tööd teisiti. Ja noh, ma, ma muidugi ajaksin, ajan taga ka seda protsenti, aga, aga noh, seda on vahel keeruline teha. Aga just see, et sa mõõdad ära selle alguspunkti, et sa nagu veidi aega, me oleme siin toglinud ka oma tööd, eks ju, et noh, et kuhu aeg kulub. Ja nüüd ma tahan aasta lõpus, et me kõik räägiksime, et kuidas me täna oma tööd natuke teistmoodi teeme.
Ja e -residentsuse osas muutumas on siis endiselt see, kus vist on hange juba ammu ka välja läinud, et see, kuidas e -residendiks saab, vabandust, mitte kuidas hakata, vaid see, et kuidas kasutada ehk siis mobiili nii -öelda äpp, mobiililiides, midagi taolist. Kas seal on midagi enamat neil e -residentidel kui eestlastel endal siin kohapeal, sest meil nagu justkui nagu riigiäpp on, aga sellega, et keegi ei kuulnud praegu, on ju, midagi ei saa teha sellega.
No ma usun, et riigiäpiga ka varsti saab, et tegelikult nüüd juba üks seadusemuudatus kohe jõustub, et, et vähemalt avaliku sektori instantsid peavad riigiäpis isikut tõendavat dokumenti tunnistama, eks ju, et noh, et see on kindlasti noh, kohustuslikus korras, et nad ei saa öelda, et ei, noh, et, et sul peab olema paber kaasas või tähendab
dokument kaasas. Nii -öelda igav teema, et
Nii, aga kui me võtame need e -residendid, kas nende äppi tuleb midagi lahedamat?
Jaa, nii, ma teen väikse, hästi kiire intro, et kuidas see praegu käib, eks ju, et e -residendiks saamine käib interneti teel, et noh, et alustad avalduse täitmist, see on juba Politsei - ja Piirivalveameti keskkonnas, nemad siis teevad taustakontrolli. Ja üheksakümmend, umbes üheksakümmend protsenti juhtudes siis Politsei - ja Piirivalveamet ütleb, et tere tulemast, te olete saanud e -residendiks. Ja nüüd siis trükitakse kaarte, kaart hakkab rändama diplomaatilise postiga sellesse Eesti Vabariigi saatkonda või esindusse, kuhu see e -resident selle tellis. Ja keskmiselt võtab see aega kuuskümmend neli päeva kogu see protsess. Ja see tegelikult on liiga pikk, et jah, et me ütleme küll, et Eestis saab luua ettevõtte viieteistkümne minutiga, aga noh, e -residendi jaoks on see ikkagi viisteist minutit pluss maksimaalselt kuuskümmend neli päeva. Nüüd see kuuskümmend neli päeva ongi see, mille osas e -residentsuse kasutajateekond ei ole muutunud üheteistkümne ja poole aasta jooksul ja mis ta siis nüüd alates järgmise aasta algusest peaks muutuma. Sul on täiesti õigus, et üks hange on juba väljas, selle võitis, selle on juba ka üks ettevõte võitnud ja töö käib. See on nüüd SMITi ehk siis Siseministeeriumi IT -maja hange, mis on meie rahastatud, meie töö. Ja seisneb see siis selles, et äpi kaudu saaks kaugtuvastada inimese. Et ta on selline lisaturvalisuse kiht, meie näeme. Seda saab teha ainult nende riikide kodanikega, kellel on biomeetriline pass, nii et me võtame väikse kaotuse sisse e -residentsuse müü, müümise osas, et me ei saa seda tulevikus enam müüa või noh, reklaamida, kutsuda siia isikuid riikidest, kellel ei ole biomeetrilist passi kasutusele võetud.
Kas see tähendab, et nagu nemad jäävad üldse mängust välja? Jah,
nad jäävad majandust välja, kuni nende riik ei võta kasutusele biomeetrilist passi.
Et ei, ei ole nii, et tekiks nii -öelda, et see praegune olukord jääb alles ja pluss siis nii -öelda lisavõimalus, vaid ongi, et ainult see uus lahendus tuleb ja praegune lihtsalt kahtleb
Jaa, sellepärast et noh, tegelikult ma nüüd, mul jäi see teekonna mõttes jutt pooleli, aga ma vastan su küsimusele, et, et Eesti riik, me kaartide trükkimine, pakendamine, saatmine, nende väljastamine, kogu see protsess on ka rahaliselt kuskil selline kaheksasada tuhat eurot aastas. See on nüüd raha, mida me edaspidi hakkame kokku hoidma, et me saame selle suunata siis kas programmi arendamisse või kuhu iganes riik vajalikuks peab. Et see on nüüd üks, üks teema ja, ja tegelikult me teame ka seda, et, et neid riike, kus biomeetrilisi passe veel pole, et noh, nendega noh, ütleme, et meie enda kasutajate hulgas see on kuni kümme protsenti on, mida me tõenäoliselt kaotame e -residentsuse kontekstis. Aga ettevõtete loomise mõttes veel vähem. Et noh, nad on, nad on juba nii kauged riigid, kus nagunii PPA -l on keeruline ka taustakontrolli või keerulisem taustakontrolli teha ja tihti võibki juhtuda, et, et nende riikide kodanikud, kui nad püüavad e -residendiks saada, nad seda ka ei saa.
Vot seda ma nüüd peast ei tea, minu teada see on kolmkümmend kaheksa riiki, ma loodan, et ma nüüd ei eksi, hetkel numbriga peaks olema kogu maailmas, kus veel ei ole biomeetrilisi passe. No näiteks üks riik, mille puhul me tegelikult oleme isegi nagu nukrad, on Sri Lanka, sest et Sri Lankalt on üks hästi kihvt e -resident meil, kes on tegelikult, kelle nii -öelda. Tema, tal ei ole investeeringuid, investeeringuid võetud, ta on ise kasvanud, ta on Sri Lanka, aga selline noh, ta oli hiljuti veel oli alla kolmekümneste ettevõtjate hulgas nagu täielik staar. AI -põhine IT -ettevõte, nad teevad väga kihvte lahendusi ja ta on ka Eestis võitnud RIA paar hanget. Ja läbi e -residentsuse liikunud ja selle, selle referentsi saanud tööd veel Portugali, vist Porto linnavalitsusele teevad midagi, Tšehhis teevad midagi. Et, et noh, ütleme, et, et sellest on jube kahju, et me nüüd näiteks sealt järgmist alakanni Sri Lankalt me nüüd lähiajal ei saa. Aga, aga noh, neid riike on, ütleme, kogu kompotis nagu meie enda sellises mix 'is jah, alla kümne protsendi.
Nii, ja kui tuleb üks hetk see, et sa saad e -residendiks hakata kuskilt oma diivani pealt ja teed selle kõik omal telefonis ära. Just,
ühesõnaga, ja mul jäi see jutt pooleli, vabandan, et kui see kaart jõuab siis saatkonda, siis hetkel on siis selline nõue, et e -resident peab minema saatkonda, konsulaarametnik vaatab ta üle, kas on ikkagi tegemist selle inimesega, võtab talt sõrmejäljed ja siis annab selle kaardi, selle Giti kätte, kus on kaardilugeja peal ja nad kas siis koos aktiveerivad või see inimene saab sellega ise hakkama kodus. Et see on nüüd see, mis jääb ära. Kaardi trükkimine jääb ära, selle saatmine jääb ära ja isiku tuvastamine esinduses jääb ära. Et taotluse ja äpiga siis hõivatakse biomeetria nii, nii näo - kui sõrmejälg ja tähendab näokujutis ja sõrmejälg ja siis ka see äpp loeb siis selle biomeetrise passilt neid andmeid. Et ma ei tea, kui inimesed on teinud, hiljuti Suurbritanniasse reisinud, siis nende ETA tegemiseks ka tegelikult sa laed äpi alla, maksad seal kakskümmend viis pound 'i ja, ja see loeb need andmed tegelikult kõik sealt passist ära. Nii et, et viisade taotlemisel me teame, et seda tehakse, meie teada, me, ma nüüd loodan jälle taaskord, et ma ei eksi, meie teada, me oleme esimene riik, kes dokumentide väljastamisel seda siis kasutama hakkab. Nüüd mida me tegime, sa küsisid ka, et kas see on ainult e -residentidele või siis ka, või siis kõikidele eestlastele. Kui see töötab, kui see süsteem on ilusti turvaline, töötab, me oleme rahul, siis me kirjutasime hankesse ka sellise klausli sisse, et siis saab seda laiendada ka kõikidele Eesti kodanikele, residentidele. Ehk siis, kui sul saab pass läbi ja on, on täiesti tiksunud ka see aeg, et sa peaksid sõrmejälgi minema, uuendama, siis sa enam ei pea minema kohale, vaid sa saad teha sedasama kaugtuvastuse äppi kasutades saab PPA sinu uuendatud sõrmejäljed kätte ja, ja siis saab elektrooniliselt selle kõik ära teha.
Ma saan aru, et teie nii -öelda muretsete kõige parem, või kõige rohkem e -residentide pärast, aga natukene minu jaoks on see segadus praegu peas, et, et kui see e -residentide puhul nii -öelda on hea, turvaline, et siis võtame siin eestlaste selle kasutusele. See on nagu küsimus nii -öelda valele inimesele. Tegelikult eestlaste suhtes seal ei pea taustakontrolli tegema, seal ole kasvõi nii suur retsivist, kui sa tahad, sulle peab selle dokumendi väljastama, seal ei ole nagu mingit sellist, et noh, et me ei taha sind, on ju, siia eestlaseks,
siis sellest vaatevinklist tegelikult oleks just hea ja turvaline eestlaste peale ära testida süsteem ja kui nii -öelda tehniliselt kõik see asjandus toimib, siis alles nagu hakata teistele pakkuma.
Jah, no ma olen ka tuvastanud, et, et igasuguste selliste tehniliste arenduste puhul arendajad ja ka tellijad tahavad alustada väiksemast ja minna siis suurema peale. Et alati on, räägitakse pilootidest, ilmselt, et noh, kui tehakse piloot, siis valitakse välja üks partner või mingi use case, on ju, et proovime, testime, kui töötab, on hästi, saab minna laiemaks ka. Nii et, et noh, meie ise leidsime, et kirjutame selle siia hankesse sisse, et me ei piiritle seda ära ainult e -residentidega, et kui on hea asi, et siis me oleme jälle hädas, et me ei tohi seda, me justkui nagu ei tohi seda kasutusele võtta teiste jaoks ka. Et mina tean, küllap PPA on seda tegelikult oodanud, et, et neil see võimalus tekiks, alternatiiv oleks lisaks ka sellisele inimtuvastamise aspektile. Ja endiselt, et ka, ka e -residentide puhul, et juhul kui peaks tekkima, ma ei tea, neil kahtlus või kõhklus, siis tegelikult PPA -l jääb õigus, jääb alles see õigus öelda, et teate, me soovime, et lisaks sellele kaugtuvastamisele käiksite siiski ka endale kõige lähemas saatkonnas ära, et me tahame, et seal ka veel inimene vaataks teid üle, nii et, et nagu turvalisuse mõttes on see nagu väga hea süsteem. Aga jah, et, et seetõttu ma ütlesin, et kui see kõik töötab, et kui see piloot õnnestub, kui PPA on rahul. Ja noh, vahel võib ju ka nii olla, et, et näiteks, et me ei ole rahul ja me teeme siis arendusi veel ja siis saab paremaks, on ju, et noh, ma julgesin välja reklaamida, et kaks tuhat kakskümmend kaheksa, esimene jaanuar, saame, saame kõik anda oma sõrmejäljed Politsei - ja Piirivalveametile läbi selle meie äpi, seetõttu.
Taustakontrolli osas ega siis midagi ei juhtu, et see jääb endiselt nii, nagu PPA heaks arvab või mitte ja võib vastata.
Ja, ja ma siin noogutan, podcast 'is noogutan, et just, et taustakontroll jääb sama põhjalikuks, et siin me järeleandmisi ei tee. Nüüd, mille peale me oleme natukene mõelnud, on see, et meil e -residentsuse kontekstis on seal tööl päris mitu menetlejat. Ja kui me saame nüüd selle kasvu sealt kuskilt nurga tagant välja, siis noh, võib olla nii, et me peame hakkama siiski mingisuguseid arendusi või ütleme, selliseid automatiseeritud protsessi mudeleid välja mõtlema ja lihtsalt sellepärast, et me ei saa lõputult jääda palkama menetlejaid, menetlejaid, et juhul, kui see kasv läheb tõesti suureks, eks ju. Aga noh, need on kõik oletused ja noh, selle ja veel seesama selle teekonna lühendamise osas, et meil on üks magistritöö, mis ütleb, et, et seal on selline siis põhjus, seos, tagajärg selles, kui, et mida kiiremini e -resident saab tegutsevaks või selline operational, vabandust, minu eesti -inglise segu, segukeel, et siis seda suurema tõenäosusega ta loob ette võtta. Et meil on see uurimistöö on olemas ja selle põhjal ja ütleme see, kuidas me nende käitumist näinud oleme, siis me oleme arvutanud, et iga see üks lühendatud päev tähendab Eestile kahtekümmet uut ettevõtet aastas. Et eelmisel aastal loodi e -residentide poolt üle viie tuhande viiesaja ettevõtte. Nüüd see kasv, see esimese viie kuu kasv on olnud, nagu ma ütlesin, nelikümmend protsenti. Et noh, sel, sel aastal kindlasti see arv saab olema suurem, et juba praegu peaaegu me oleme selle peal, kus me eelmine aasta terve aasta tegime. Nii et, et noh, et seda me peame ilmselt natukene nüüd vaatama järgmise sammuna, et kui me selle kaugtuvastuse teeme ära ja ka veel kaardivabaduse, mis, millest, mille osas tegelikult veel hanget väljas ei ole. See on hetkel läbinud Riigikogu esimese lugemise, nii et teine, kolmas jäävad peale suve sügisesse. Et siis me saame edasi liikuda ka selle kaardivabadusega, ehk et, et kaugtuvastuse tulemusel siis kaarti kätte enam ei anta, eks ju, ja nad saavad aktiveerida siis Smart -ID endale.
Kujutame ette, me oleme tulevikus, kõik vajalikud muudatused on ära tehtud ja, ja seadused ja äpid ja kõik asjad on olemas. Praegu me rääkisime, oli kuuskümmend neli päeva ja oli
on see keskmine jah, mõnel võib minna veelgi kauem, aga mõnel ka kiiremini.
Nii, aga mis see prognoos näitab, et kui kiireks ta siis läheb, kas me räägime, noh, me ei räägi minutitest ikkagi, kuna see taustakontroll on ju, me ei räägi ka paarispäevast, vaid me räägime...
No minu selline suur unistus on ikkagi kahe kuu pealt kahe nädala peale, et noh, PPA tavaliselt teeb oma kontrolli selline nädal kuni kümme päeva, noh, vahel vaheb neliteist päeva, eks ju. Aga et, et, et just see PPA kontroll jääb alles, et kõigile lisada sellist kindlustunnet, et siin me järeleandmes ei tee. Ja noh, kiiruse tõttu, nii et, et see kahe kuu pealt kahe nädala peale noh, siis ongi selline, et viisteist kuni kakskümmend protsenti rohkem ettevõtteid, lihtsalt puhtalt ainult selle ajalise võidu osas peaks juurde tekkima.
Ja siis on ikka niimoodi, et iga aasta kevade paiku, kui tuleb Kaitsepolitseiameti uus aastaraamat välja, siis teie oma majas nagu mõtlete no pingsalt, et noh, et kas nüüd jälle on seal kedagi e -residentidest mainitud või mitte?
See tõesti on pingeline aeg meil, et me loomulikult tahame, et selliseid asju ei juhtuks, aga noh, nagu sinu kogemus ilmselt ka, eks ju, kinnitab seda, et noh, riske päris elimineerida pole võimalik. Sel aastal või ütleme sellel kevadel meid ei mainitud, et et noh, aastad ei ole vennad ja ja noh, me ei saa olla kindlad, et järgmine aasta ei mainita, et aga noh, üldiselt on nii, et enamik neid juhtumeid jääb mõne aja taha. Ja, ja tegelikult see, et neid seal mainitakse ja et ka ajakirjanikud seda välja toovad, on meile hea. Sellepärast, et kõik need edaspidised nii -öelda need pahade kavatsustega või pätid, kes teevad oma kodutööd, et kuhu minna või kus seda nagu saaks oma pahategusid teha, et siis nad näevad, et siin jääb vahele, et noh, see tegelikult noh, jah, loomulikult see ei ole hea, aga nagu sellest rääkimine on hea. Nii et, et me, see, et meid seal avaldatakse, see, et kirjutatakse, on, on äärmiselt vajalik.
Aga lihtsalt väike vahemärkus, et mina ajakirjanikuna, mulle meeldib ikkagi faktidest kinni hoida ja pidada, seal on mainitud e -residentsust ja siis ajakirjandusest vaatad, et, et justkui nagu e -residentsuse tiim on midagi halvasti teinud, aga tegelikult nagu me oleme rääkinud, taustakontrollide, PPA, ehk siis see on pigem nagu kivi nende kapsaaeda, mitte teie kapsaaeda.
No ma jälle mõtlen seda, et kui, kui ma kunagi alustasin e -residentsuse, siis oli vist tõesti, ma olin ainult kuu aega tööl olnud ja, ja siis oli küll üks selline juhtum, kus oli üks Briti noormees saanud e -residendiks ja alustas siin mingi trükiettevõtte vist oli, no lihtsalt noh näitlikustada. Ja noh, tal ei ole mitte mingisugust karistusregistrit. Meil on siis Suurbritanniaga väga head suhted, eks ju, et noh, on võimalik kõik infot kätte saada. Aga kui nüüd inimene ikkagi otsustab midagi teha esimest korda või ütleme nii, et ta ei ole varem vahele jäänud ja teeb esimest korda, siis ongi äärmiselt keeruline ikkagi seda enne tuvastada, kui ta seda lõpuks teeb. Aga noh, e -residentsus jälle õnneks võimaldab üsna kiiresti aru saada, kui midagi on valesti ja siis kinni panna see, et noh, et, et see, seesama noormees selgus, et, et ta oli selle Breibiki, kes on see Norra massimõrvar, noh, mingi selline fänn, et ja noh, vot see oli tõesti kahetsusväärne, mida ta siis siin Eestis trükkima hakkas. Aga jällegi noh, kohe kinni, kohe kinni, ära noh, lõpetame ära, eks ju, et noh, et, et selles mõttes e -residente kontrollitakse palju ja kõvasti, aga jällegi noh, nad ei saa, noh, see, see ei saa olla sajaprotsendiline õnnestumine, et, et mitte keegi ei satu sinna punti, kellel võib olla peas mitte kõik õigesti.
Kuigi sellelt kuuekümne neljalt päevalt keskmiselt nii -öelda kahe nädala peale on, tundub nagu väga suur hüpe, siis elades sellisel ajastul, kus me elame, kus neid äppe tuleb kogu aeg, iga päev tuleb mingi uus äpp ja mingi uus ID, mis teeb meil mida iganes ära ja kõike seda, siis ka see kaks nädalat tundub natukene nagu palju. Kas teil on juba välja mõeldud ka see plaan, et kuidas ta nii -öelda annaks selle eduelamuse justkui nagu juba kätte, et ütleb, et kuule, jaa, sul on taotlus on tehtud, seal kõik on töös, me korra nagu tšekime su tausta on ju, et kas sa oled ikkagi nagu puhas poiss või mitte. Ja, aga, aga et ta saaks nagu mingise aimduse, et noh, et no nüüd kahe nädala pärast, et ma pean ikkagi siia tagasi tulema, et see, mis ma siit võiks saada, et see on nagu tõesti nüüd nii suur.
Ja, see on meil tegelikult täna juba lahendatud. Meil on aasta ja natuke peale poolteist aastat on selline iseteeninduskeskkond, kus me teeme just täpselt seda. Vali juba nimi välja, hakka siin juba tegu, noh, vaata, vaata meie neid EMTAK kood on ju, no ühesõnaga, et ta nagu suunab juba sinna äriregistrisse või tähendab, ütleme, et annab sellist eelinfot, et kuidas, kuidas, mis teha, siis saab jälgida, kus protsessis parasjagu tema see taotluse, kas ta on läbivaatamisel, kaart on trükkimisel, nüüd rändab sinu poole. Et me, me ikkagi seda teeme. Need numbrid, ühesõnaga need, keda me sinna iseteeninduskeskkonda saama saame, nemad kasutavad hästi aktiivselt ja noh, on näha, et nad käivad ja vaatavad ja noh, niimoodi, eks ju. Aga lihtsalt me peame seda numbrit suuremaks saama.
Aga nad ei saa seal nagu midagi päriselt teha või?
Et selle aja jooksul, mis nad nii -öelda ootel on, nad ei saa niimoodi, et noh, et ma nüüd teen mees ja koer OÜ, mis iganes keeles ma, kust ma pärit olen, et ma justkui nagu panen juba kinni selle sinna, et keegi teine ei saaks sellise nimega ettevõtet teha, jah.
Aga saab just see, et noh, et ütleme, et, et, et noh, mida unikaalsem see on, seda parem ja noh, mõtle selle peale ja siis järel, noh, siis me küsime sult neid ja järgmisi asju, on ju, nii et. Ja tegelikult need, kellel on Euroopa Liidu idee, nad saavad ju äriregistrisse sisse ka logida. Et või siis, et siin on teenusepakkujad, sulle juba näed, noh, et nemad pakuvad seda tüüpi teenust, seda tüüpi teenust, mine käi ja browse 'i vaata, on ju, et noh, seda me teeme. Aga me kindlasti võiksime seda veel paremini teha, nii et, et kasvuruumi on.
Kasvurruumi on ja, ja nüüd te peate hakkama veel mingisuguse ühe lisaasjaga tegelema ja nüüd toimubki see muudatus meie saates, et tõesti, kui e -residentsus ei olnud see mingil põhjus, et noh, oled eestlane, ega ta sind igapäevaselt niimoodi ei mõjuta, siis kui sa just ei ole ettevõtja ja sinu siis äripartner ei ole e -resident. A -I, AI isikukood, kogu see teema, tuleb välja, et see tuleb ka nüüd siis e -residentsuse lauale, kuidas see niimoodi juhtus nüüd?
No Eesti AI algatus on äärmiselt innovatiivne, äärmiselt selline ägedad mõtted, aga nende tiim on tegelikult päris väike. Ja ütleme, see konkreetne teema on nüüd lisandunult sellele, mida nad avaldasid siin kevadel, eks ju, et viisteist erinevat algatust. Et kui sinna nendele viieteistkümnelegi peale pilk visata, siis on näha, et päris mitmeid tegelikult teevad, teised kas rakendusüksused, eks ju, et seal on näiteks ka AI vautšer, on ju, mis on ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vedada sisuliselt. Nii et, et see, et, et seda nagu arendab keegi teine või viib ellu, on hästi tavaline tegelikult, et see, et see algatuse mõte on sealt kogust, eks ju. Ja, ja nende nõukogu eelmine, eelmisel nädalal toimunud koosolekul tõesti siis tekkis selline mandaat ja toetus selle elluviimiseks ja, ja et ta liigub meile. Osaliselt ka seetõttu, et meil on hästi mehitatud tiim ja meil on selliseid, noh, meil on kõike, eks ju, meie tiimis, et on, on selliseid tootejuhtimise kogemusega inimesi, noh, ütleme projekti läbiviimise kogemusega inimesi ja me oskame ka turundada ja müüa, nii et, et selles mõttes meil see suutlikkus on, on tugev ja, ja me saame niimoodi kiiresti liikuda, et nii nagu ta kunagi oli, et, et, et governmental startup, et siis me katsume seda mentaliteeti hoida.
Ja see hea tiim, kas ta peab hakkama nüüd sama palgas tegema topelttööd, et saavad veel teise olulise teema enda lauale? No
põhimõtteliselt küll. Ei, no ei, ma natuke teen nalja, et, et noh, me, me saame, meil on sellist paindlikkust, et me saame natukene ümber mängida, kuhu me oma fookuse paneme, eks ju. Ja, ja noh, kuna need suured siis arendused, mida teebki just nimelt SMIT meile, eks ju, ja et noh, nendega, nendega noh, nad on kas aeglased või siis, et nad võtavad kauem aega, on ju, nii et me saame oma fookust natukene timmida, et me võtame sealt enda, ma ei tea, võtame ära fookuse hetkel selle sama iseteeninduskeskkonna järeleareldamisest, eks ju. Et, et seal on piisav funktsionaalsus olemas, ta toimib, kõik on korras, loomulikult saaks paremini, aga me võtame sealt oma fookuse ära ja teeme vahepeal, üritame lükata seda teemat nii hästi, kui me oskame ja suudame. Ja hetkel siis tõesti, kuna see on väga hiljutine areng meie jaoks ka, siis esimene selline, noh, minu fookus, esimene ongi selle projektimeeskonna kokkupanek, projektiplaanide kokkupanek. Et meil ja noh, meil, meil on ka seda vabadust, et meil on, meil on ka partnerite osas nagu osad raamhanked tehtud juba, mis, mida saaks nagu kohe kiirelt kasutada, sellepärast et see. See ajaraam on hästi ambitsioonikas, no see on tõesti nii ambitsioonikas, et nagu ma sulle siin enne meie salvestust korra mainisin, et, et, et veidi ööund olen siin pabistamisega kaotanud, aga, aga noh, ma endiselt usun, et see on siiski tehtav.
Kas seal toimub ka nii -öelda mingine turunduslik muudatus siis e -residentsuse programmi puhul, et nimetatakse ümber, leitakse mingine teine nimi sellele või, või tulebki siis teine programmijuht, kes on siis AI isikukoodide programmi juht?
No me tegelikult hetkel me seda ei näe, et see võib -olla on, võib -olla on tulevikumuusika, äkki see ühel hetkel nõuab eraldamist nagu eraldi tiimi tekitamist. Et praegu on fookus sellel nii -öelda deliver 'il, et sa, et see saaks üldse sündima, et kuna jällegi meil on see kogemus, et noh, et, et selleks, et saaks mingi tehnilise arenduse teha, on riigis vaja noh, seadusi muuta. Et, et see on selline väga suur noh, lükkamine, et, et käia nendes erinevates majades, ministeeriumites, et. Jällegi, kui e -residentsus loodi, siis oli ta ju ühes ministeeriumis. Nüüd on meie teemad tegelikult laiali just digis, kogu digiriigi arendus on seal. Enne olime me Riiaga, eks ju, ühe, ühe katuse all, nüüd me oleme eraldi. Et, et tegelikult noh, ütleme, et meil on see suutlikkus, meil on see oskus ja, ja me teame, kuhu, kuhu pöörduda, kellega rääkida ja et, et saaks siis hästi kiiresti liikuda. Nii et, et see, see on, esialgu me ei plaani seda eraldi teha, ta ei muuda, muuda ka e -residentsust kuidagi hetkel, sellepärast et võib -olla on see lihtsalt kõrval üks lisatoode, mis me saame pakkuda, see on jällegi olnud probleem või, või ütleme, mõttekoht meil, kõik see üksteist aastat, et, et e -residentsusel on justkui ainult üks toode, on see ettevõtte loomine, on ju, et noh, tule e -residendiks ja siis loo ettevõte. Et tegelikult, et noh, nüüd on meil ka võimalik, et, et saame pakkuda seda, et läbi e -residentsuse sa saad oma agendi või agendid registreerida. Ja kui nad on registreeritud, siis on nad, nad, eks ju, siis tuvastatavad ja sellisel juhul sa saad hakata tegema teatud toiminguid, on ju, nii et noh, tegelikult me saame sellest teha sellise artikli, mida, mis võiks kõnetada muud maailma ka, et läbi e -residentsuse saab seda teha.
Aga ta oleks ka ikkagi kohalikele eestlastele ka. Just,
just, ei, absoluutselt, et see ongi nagu, et tegelikult jällegi, kui nüüd väga niimoodi filosoofiliselt mõelda, siis, siis see kõne, noh, ütleme, puudutab hetkel tõesti rohkem meid ennast, Eesti riiki. Ja, ja Eesti riigi jaoks nüüd nende agentide tuvastamine ja nende omaniku tuvastamine on isegi võib -olla olulisem kui, ma ei tea, USA jaoks. Sest et meie riik on noh, nii digitaalne, et, et noh.
Aga kuidas see teema üldse teie lauale tuli, sest et ma nii -öelda kronoloogilises järjekorras minnes oli üks neljapäevane päev, kus IT -kurud tulid välja ühe sellise vahva arvamusega. Ajakirjandus kajastas seda, siis mõni aeg hiljem lugesime või noh, okei, see vist tegelikult oli kronoloogiliselt niimoodi, et just oli Eesti AI nõukogu oli ja siis seal nagu arutati, et ja -jaa, vinge -vinge, teeme, teeme, teeme ja siis tulidki IT kurd oma looga, ütlesid, et oh, kuulge jah, et teeme nüüd. Ja siis tuldi, pärast seda tuldi teie juurde, öeldi, et kuulge, et aga teie tehke ära nüüd.
Jaa, no tegelikult on veidi eeltööd on siin käinud varem ka, et eelmise aasta alguses, kui Luukas Ilves avaldas oma mõttepaberi, seal on see teemana mainitud, no sellest tegelikult noh, ma tean, et umbes visa ja mastercard, nad, nad, nad, nad üritavad sama asja teha, et kuidas tuvastada või kuidas linkida agent omaniku külge, eks ju. Et eraettevõtted tegelevad sellega, erinevad valitsused tegelevad sellega. Ja nüüd lihtsalt, et, et kuna meil on see infra nii suurel määral selliselt juba arendatud, et seda oleks, noh, meile tundub vähemalt esialgu see sama mõte, nii nagu IT -gurud Delfis avaldatud loos kirjeldasid, eks ju. Et, et kasutades seda olemasolevat süsteemi, oleks võimalik seda kiiresti lahendada. Lahendada. Nüüd. Nüüd meieni see jõudis veel, on üks eraalgatus on nüüd, kui vaadata, noh, Luukas Ilves postitas selle kohta ka LinkedInis, et ta loetles kõik need, kes selle sama sarnaste küsimustega juba tegelevad. On, on üks eraalgatus, kes on Horizonis saanud mingisuguse projekti raha, eks ju. Vaatan üks, kui ma nüüd ei eksi, peaks olema Indiast pärit noh, selline väga kõva ekspert AI teemadel ja entusiast ja lükkab siin seda kogukonda. Luukas Ilvest ma mainisin siis, et ta nagu teemana ringleb ja, ja kui natukene sellel noh, ütleme, vaadata, et mida riigid teevad, et siis, siis noh, see on küsimus, mida üritatakse lahendada. Ja, ja minu ütleme fookusesse või see, et me hakkasime ka natukene Eesti AI -d nügima sellel teemal, jõudis isegi võib -olla suuremal määral läbi siis Sisekaitseakadeemial on Turvalise Tehisaru Teadmuskeskus, uus, uus selline areng. Jüri Vlassov on seal üks vana siseministeeriumis, vabandust, mitte, ta töötas vanasti siseministeeriumis, et Jüri, vabandust. Ja et Jüri näitlikustas minu jaoks selle probleemi õudselt hästi ära. Ta ütles niimoodi, et, et vaata, et kui sul on selline ise kokku pandud auto, noh, klopsid selle kokku ja sõidad sellega mingisugusel rallirajal, et sa ei pea seda autot registreerima. Aga nii kui sul ühel hetkel tekib mingi mõte, et ma nüüd tahan selle autoga minna liiklusesse, siis sa pead selle ära registreerima ja ütlema, et see on minu auto. Et siis on võimalik nagu vaadata, et kui see auto teeb, noh, autoga midagi juhtub, on ju, et, et ja noh, üldse veel noh, paralleele, et noh, et, et su lemmikloom on ju sinu külge seotud ja, ja lapse puhul me teame ka, kes on lapsevanem, eks ju. Nii et, et see probleem, et, et meil täna inimesed, kes on natukene noh, ütleme, tehnilisemad, taibukamad, on ju, et noh, mina endale ise täna veel ei ole ühtegi agenti loonud, et ma kasutan noh, kõiki neid platvorme ja seal on projektikesi ja, ja et noh, et ma seda abi kasutan, aga ma ise ei ole endale ühtegi veel loonud. Aga nüüd need, kes oskavad juba luua endale agente, et nad ju täna lasevad agendil minna meie nendesse süsteemidesse sisse ja paljud ütlevadki, et milles siis probleem? Noh, inimene käis ju. Et noh, et ta ju ise vajutab selle oma ID -kaardi või Smart -ID -l või, või Mobiil -ID -l või vajutab need PIN -id ära, ise vastutab tema süü. Jah, aga noh, ütleme, et, et see ongi selleks olukorraks, et juhul kui see agent ikkagi hakkab tõesti ühel hetkel ise mõtlema või tal on tuju kehva või, või et. Et kui juhtub, et ta teeb midagi, mida see inimene ei ole volitanud, siis sellel inimesel on väga keeruline või ettevõttele öelda, et see ei olnud mina, kes seal süsteemis toimetas.
Aga kui ta isegi autentis ennast, selle PIN2 -ga ütles, et see on okei.
No jälle me siin kunagi Taavi Kotkaga ka arutasime seda, et noh, ma ei tea, Taavi Kotka teeb endale agendi, kellele ta ütleb, et käi, vaata mu pangakontol, noh, tee mulle analüüs, on ju, noh, kõikide minu kontodele, kus mul siin on, ma ei tea, midagi, on ju. Ja nüüd see agent ilusti käibki ja teebki ainult neid analüüse, aga ühel hetkel äkki tal midagi juhtub ja ta hakkab mingite väikeste summadena kandma seda Taavi kontosid tühjaks, noh näiteks. Ja siis Taavi ütleb, et pangale, et kuulge, mu kontod on tühjad ja siis pank ütleb talle, aga sa ise kandsid väikeste summadena, on ju. Et, et noh, et, et, et need vaidlused võivad meil tekkida ühel hetkel, loodetavasti ei teki. Aga, aga nüüd ongi see, et, et kui tahta, et agent teeks inimese nimel mingisuguseid tehinguid, loodetavasti täpselt selles mahus ja määras ja, ja ulatuses, nagu see inimene ise talle käskluse annab. Siis on ikkagi hea teada süsteemile, et praegu ei loginud sisse Liine Vahtras, vaid tema agent. Ja, ja noh, ja siis saab panna süsteemidele neid piiranguid ka peale näiteks, et agentidel tegelikult ei ole võimalik teha mingisugusest summast üle, ülekandeid, eks ju, et noh, näiteks, et sa. Ma ei tea, pank ise ütleb, et ei luba rohkem kui, ma ei tea, suva, ütlen praegu viis tuhat eurot, ma ei ole ühegi pangaga veel rääkinud, et, et seda use case 'i ma, no selles mõttes see on hüpoteetiline praegu, mis ma siin mõtlen ise välja. Et, et noh, pank ütleb näiteks viis tuhat, aga mina veel kardan, mina ütlen, et ainult tuhande piires, eks ju. Et noh, näiteks selliseid piiranguid saab siis ise hakata panema, on ju, et noh, et, et kui, kui tema läheb sisse.
Ma sain praegusest jutust aru seda, et minus on väga palju segadust olnud, see on meil riigis või riigiga seotud algatusi väga mitu, kes on AI -ga seotud, on ju, eesti .ai on see üks, üks neist suurtest, on D -hüpe, okei, D -hüpe, fookus on natukene teistsugune. Aga nüüd on väikene selline podcast 'i maagia, ma juhtumisi tean, mis on meie järgmise saate teemaks ja Riigi Infosüsteemi Ameti üks selline innovatsiooniprojekt, Aru -Ait ja pool sellest jutust, mida te rääkisite, on nagu väga analoogne sellele, mida nemad teevad või hakkavad ka nüüd tegema ja siis mille poolest te siis ikkagi erinete?
Jah, meil ongi, me ise ka siin, me teeme, meil oli eelmisel nädalal veel, reedel oli meil ka ühine koos, koosolek, et, et me oleksime väga hästi, näeksime, kus me saame teineteise projekte täiendada. Et, et seesama see identifitseerimise, registreerimise, see, et me tuvastamise küsimusega tegeleme meie hetkel nagu esmajärjekorras, eks ole, me, me midagi muud ei teegi. Et see üldse oleks võimalik ja siis ka hinnastamine tegelikult, et mis, kui palju see maksab, et sa saad endale registreerida sellise agendi ja kes, kes tohib süsteemides käia ja toimetada. Nii et see on meil Aru Aida tiimiga, noh, me täpselt peamegi ka paika loksutama, nende, nende selline ajaraam on natuke pikem samm. Et nad saavad rahulikumalt toimetada ja analüüsida ja, ja nendel ongi minu teada ka selline piloot on, eks ju, ühe teatud asutusega, eks. Nii et, et ma tõesti tahaksin siin näidata sellist väga eeskujulikku kahe asutuse vahelist koostööd. Et ja mitte ainult kahe, et need on need, kes meile teemasse veel noh külge lingivad, on palju. SMIT -i, SMIT -iga oleme juba rääkinud, seal üks arhitekt juba asus nagu vaatama, et, et kuidas meie, kuidas nendega on ühildumine, et noh, nii kui registrite kallale lähed, Siseministeerium, Rahvastikuregister, JustiitsDigi, kõik Eidase teemad, noh, see, see ring on, on, on päris suur, et seda ma olen küll teinud ühe Confluence 'i lehe, kus mul kõik stakeholder 'id on ära map 'itud. Loodetavasti olen ega, et kedagi välja pole jätnud, nii et, et jällegi, ma, ma ilmselt saan sulle vastata konkreetsemalt sellele küsimusele, ma pakun, et kuue kuu pärast.
Kas siis oleks ka selle kuue kuu jooksul on pandud paika seesama SMIT, mis sai näiteks toodud, et nemad ütlevad, et mis on need okeid asjad, mida see agent võib tulla tegema ja mis on need, kus ta ei tohiks tulla? Ma toon näite, sest et SMIT -i hallata on see rahvastikuregister, kust juhtumisi kolm väga suurt asja, sa saad isadust võtta omaks, sa saad abielluda ja lahutada. Noh, mitte abielluda ja lahutada, vaid seda protsessi algatada. Jah. Ehk siis teoreetiliselt me ei tea, me ei ole SMIT -ist, me ei räägi SMIT -i nimel, kõike seda, selle kuue kuu jooksul SMIT nagu paneb paika, otsustab ära seal, et noh, et, et kas neid, üht, neist kolmest see agent võib teha või ei või teha.
Just. Ma arvan küll, et, et see kõik on selline detail, noh, ongi see, kõik see peitub selles detailis lõpuks, et noh, et, et meile täna tundub, et jube lihtne, mis see siis ära ei ole. Et anname neile üheksaga algavad isikukoodid, on ju, ja, ja noh, proovime järele, on ju. Et, et noh, nüüd me alles alustame selle analüüsiga, on ju, et, et mis on, mida on mõistlik teha ja mida on tark teha. Ja, ja just nagu sa ütlesid, et siis SMIT saab meile ka öelda, et, et mis meil, noh, mis meil on siin meie klappide tagant nagu, kuhu me ei näe. Et, et noh, õnneks meil on nendega väga hea koostöökogemus ja, ja et me ei pea seda nullist alustama.
Et isiklikult praegu ühtegi agenti ei ole loonud. Kas teil on plaanis võtta mõnest Eesti AI töötoast osa, et mõni agent valmis ehitada?
Mul on plaanis teha järgmise paari nädala jooksul endale selgeks vibe -code 'imine ja kuulajad ei näe, aga minuga koos on üks praktikant, mul väga tore ja tark neiu, kellega koos ma plaanin seda teha. Nii et see on minu kahe nädala plaan, on siiski endale üks agent ära teha.
Kas Te leidsite üheskoos mingi sellise, ühe suure mure probleemi, mis Teie isiklikku elu kuidagi mõjutab ja selle vaipkoodimise kaudu saaks selle ära lahendada?
Jaa, minu kõige suurem probleem on see, et, et ma ei, ei saa oma ajakasutusega nagu superhästi hakkama, nii et ma tahan teha sellist päris juhi abilist. Kuna ma olen ise varasemalt ka töötanud sellises rollis, siis mul on üsna hea ettekujutus, ma vähemalt arvan, et mul on ja, ja et ta lahendaks ära need ka selle nüansi, et mul on neli last ja nende, nende paiknemised ja, ja mured ja, ja, ja mis, mis võib ette tulla. Et sellist, seda agenti, mis aitaks mul olla efektiivsem selleks, et ma saaksin seda suurt projekti kuue kuuga ära teha, see on mõte.
Ja kuidas on nüüd niimoodi, et olles ise ka natukene vaipkoodinud, siis kui te saate selle elu, eduelamuse kätte ja siis te vaatate, oh, nii lahe, nii lahe äpp ja seda peaks ju tervele maailmale pakkuma, kas me siis üldse kuu, kuu pärast siin kohtume või rohkem aasta pärast või hakatagi nii -öelda iduettevõtjaks ja hoopis äppe looma ja siis jääb kogu see varasem jutt nagu kuskile minevikku nii
-öelda? Ei, ma, ma ikka, ma arvan, et no ma, ma loomuomadustelt mind lükkab kõige paremini siis, kui ma saan midagi ära teha, nii et ma tahaks ikkagi ära teha. Et seda hirmu ei ole ja noh, üleüldse ma, ma tegelikult toon veel sellise väikse näite, et kui algeline, kui algfaasis mina olen, et ma, kuna ma tunnen IT -inimesi, neid, kes on päriselt insenerid, Siis ma helistasin, ma arvan, et nädal tagasi või, või natuke rohkem helistasin Sergei Anikinile, kes on kunagine Pipedrive 'i tehnoloogiajuht. Ja ta teeb praegu siis, tal on oma selline väike AI ettevõtte kodulabor ja ütlesin talle, et võib -olla selle agendil on, et kus kohas ta asub. Aga kus ta on nagu, et noh, et kas, et noh, et seal on ikkagi jälle noh, mingi teenusepakkuja või et ja, ja noh, Sergei naeris lihtsalt, noh, ta lihtsalt nagu naeris kõigepealt ja siis hakkas mulle selgitama, nii et, et noh, ma olen ikkagi täiesti seal, ma tahan nagu aru saada, et kus kohas ta siis on, kas ta on pilves ja siis ta on ikkagi kellegi juures ja, ja kui siis see ettevõte nagu otsustab, et ta lõpetab tegevuse, on ju, et mis, mis siis minu agendist saab, on ju, nii et noh, kõik sellised küsimused, et see on, et ma pean ennast kurssi vi
Väga head, õiged küsimused, see küberturvalisus üldises mõttes on seal ka väga oluline teema, millele tähelepanu pöörata. Aga head kuulajad, nagu ma lubasin, siis tänane saade, kus esialgu me rääkisime hästi palju e -residentsusest, sai poole peal sellise pöörde ja no tõesti, käsi südamel oli ju huvitav, nagu päriselt ausalt, kõigil eestlastel oli huvitav teada saada, et, et mis sellest AI isikukoodi teemast saab. Tänases saates oli külas e -residentsuse programmi juht, ettevõtluse, innovatsiooni sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras ja mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]