Tere tulemast kuulama riigi IT -podcast 'i Kriitiline intsident, mina olen saatejuht Ronald Liive ja pakun teile täna ühte huvitavat teemat, mis pakub väga paljudele huvi, sellepärast et tehisaru on meil teemaks ja uskuge mind, te ei pea oma podcast 'i äppe kinni panema, sest et tuleb tehisarust juttu sellise nurga alt, kuidas te varem pole kuulnud. Riigi Infosüsteemi Amet on algatanud uue innovatsiooniprojekti, mil nimeks on Aruait. Ja sellest me täna siis ka väga palju räägimegi. Minu nägemus sellest tõlgenduses on see, et meil nüüd riik hakkab kuidagi ise midagi proaktiivselt justkui nagu meie eest ära tegema tänu tehisaru abile, aga miks mina peaks sellest rääkima, meil on saates külas täna Aruaida projektijuht Anni Lehari, tere.
Ja ka arendusjuht Otto Mättas, tere.
Ja enne kui me alustame, siis kuulame ühe natukese, ma vaatan, kus nüüd kas tehnika nagu mängib välja või mitte, aga proovime. Nii tehnika mängis välja, Otto hakkas natukene nõjatuma, ehk siis ma päris puusse vist ei pannud, oli, oli õige asi, et nüüd Otto räägib ära enne, mis see on, kui me enne tõsisemate teemade juurde läheme, et alustame sellise jäämurdjaga, mis asi see oli?
See oli üks lugu, millega me osalesime tudengitiimina esimesel tehisaru Eurovisiooni lauluvõistlusel ja, ja saime kolmanda koha, aga see oli juba aastaid tagasi, et, et see oli siis minu, minu õpingutelt, õpingute ajalt Hollandist.
Seda ma vaatan, see on tõesti aastaid tagasi, kuus aastat tagasi on see video pandud Youtube 'i ülesse, et see näitab seda, et kui palju meil tegelikult tehisarvu on ajaga edasi arenenud, liikunud ja, ja siis sellest, et üks hetk oli teil siis nii -öelda muusika vastu huvi või midagi sellist ja siis nüüd olete nagu ka teie ise isiklikult edasi liikunud.
Absoluutselt ja, et muusika vastu huvi on säilinud tänase päevani, aga, aga too projekt saigi võetud noh, isiklikust huvist, et tekkis selline võimalus teha nii -öelda rakenduslik projekt ja, ja tol aastal Eurovisioon toimus Hollandis. Ja, ja siis meie mõtlesime ka, et no võtame siis huvi, huvitavast konkursist osa, et siis seal paralleelselt toimus siis see tehisarulauluvõistlus ka.
Üks küsimus selle teema kohta, mis selle nii -öelda teie bändi nimi oli ja Loo nimi oli, et kui keegi nüüd kuulates tahab seda ka kuulata täismahus?
Loo leiab üles nimega ABUS, A, B, B, U, S järgi. Ja ma arvan, et seda võib otsida nii Youtube 'ist, Spotify'st kui SoundCloud 'ist vist, et, et jah, see peaks olema üleval, et. Või, või siis Hollandi Rahvusringhäälingu kodulehelt leiab selle kohta isegi blogipostitus, et mida me täpselt tegime, kuidas, et, et selle leiab üles, jah.
Nii, jää on murtud ja kuulajatele ka see lubadus täidetud, et me räägime AI -st sellise nurga alt, mille pole varem kuulnud, kes on kuulnud Eestis mingisugust AI Eurovisioonist, mina ei olnud varem mitte midagi kuulnud. Aga millest ka väga paljud ei ole kuulnud, on aruait ja see on nüüd nagu see tõsine teema ja niimoodi, et Anni, mis asi see aruait on?
Jaa, me, riik on meil täna toimetanud valdavalt nii, et kui inimene soovib riigiga suheldes midagi saada, siis peab ta riigiga ühendust võtma. Meil on küll tekkinud mõned toredad proaktiivsed teenused, kus näiteks lapse sünni puhul ei olegi vaja midagi teha, vaid tuleb sulle rõõmus teade, et palju õnne, oled saanud lapsevanemaks, kas soovid raha ka saada. Aga nüüd tehisaru ajastul ja eriti just viimasel ajal on väga palju tekkinud ka nii -öelda laias teadvuses siis laiemasse teadvusesse on tekkinud tehisaru agentide mõiste, mis siis tähendab seda, et et sul on võimalus volitada kedagi enda eest midagi tegema. Ja sa saad anda talle ülesandeid, see tehnoloogia on meil kõik täna juba olemas. Meil on näiteid ja kaasuseid sellest, kuidas on näiteks tehtud ära oma majandusaasta aruanne sellisel kujul, et polegi oma tehisaru rakendusest välja mindud, ei äriregistrisse ega panka, vaid siis oma agendi toel ja najal on siis kogu aruanne kokku pandud ja ära esitatud. Ja tehnoloogia optimistina ütlen ma, et väga lahe, aga riigi seisukohalt on küsitav, et kui meil paralleelselt on uudistes artiklid sellest, kuidas inimesed väga õnnetult kaotavad väga suuri summasid, Siis kas me päriselt tahame, et meil ei oleks mitte mingit jälge sellest, et kuidas, kes, miks ja milliste volituste alusel neid teenuseid või, või mingeid toiminguid siis sinu nimel käis tegemas?
Ma muide natukene vaidlen vastu, see projektiivne teenus, see lapse sünni puhul, seal ikkagi midagi peab tegema, sa pead ikkagi kirja panema, et nüüd laps sündis ja, ja sina siis lapse isana pead sa selle isaduse omaks võtma. Kas, kui meil tuleb see Aruaeda, see agent nii -öelda mängu, kas see oleks siis teoreetiliselt see, et mina indiviidina, isikuna annan nii -öelda agendile, ütlen, et kuule, jah, et kui minu seaduslikul kaasal, abikaasal või elukaaslasel, et kui on see kooselu asjandus tehtud või mis selle õige nimi on, et siis sellisel juhul, et kui tema nagu sünnitab, et siis kohe automaatselt agent paneks, et jah, mina olen isa, et ta ei hakkagi mõtlema kuskile, üle kontrollima ja kõike seda. Kas see tuleb niimoodi mängu siis?
Vot väga hea, minul on ema perspektiiv, kus mina ei pidanud tegema selleks ühtegi klikki, vaid haigla ise algatas selle menetluse ja, ja kodanikuna minul tõesti tuli see, see teavituspostkasti. Just täpselt nii, sa saadki tulevikus tõenäoliselt selle ülesande oma agendile anda, võid ka anda ju põhimõtteliselt ka enam -vähem tähtaja juba siis, kui sa juba tead, et varsti see laps tulemas on. Ja miks mitte anda talle ka oma meelis lasteaia eelistused, et, et ta juba ka siis selle toimingu ära teeks, sest minu arust see on peamine põhjus, miks haiglakott ikkagi arvuti tuleb ka kaasa võtta.
Kuidas see aru otsis, alguse meil sai jah? Kes, kus kohas oli see, et nagu ütlesin, et meil nüüd siin on vaja sellist asja?
Ja, siin võib -olla tasub jah, minu otsa natuke vaadata. Ütleme neid liine Aruaeda projektini, mis viisid on, on tegelikult päris palju ja, ja juba aastaid tagasi tegelikult sai sellist asja nagu mõnes mõttes veeretatud edasi -tagaspidi. 'i, ühesõnaga ja lõpuks ütleme siis pikk, pikk ja, ja, ja selline, kuidas ma ütlen, väljakutsetes tihe tee leidis, leidis sellise finišijoone siis tõesti seal riigikantselei innovatsioonifondi. Ukse taga, kus tuli välja, et tõepoolest ongi, ongi olemas võimalus selliseid asju ka nagu päriselt ellu kutsuda, ehk siis noh, innovatsiooniprojekti kontekstis piloteerida, vaadata, kas selline asi üldse toimib. Mida on vaja selleks, et sellist asja nagu aruvaid tulevikus päriselt ka rakendada. Aga jah, et sinna sisse läheb ikkagi aastaid töö, et noh, mina olen tehisaru valdkonnas teadlane juba tükk aega. Samuti IT -insener ja, ja noh, et ütleme, et kui mina alustasin tehisaru radadel kaks tuhat viisteist, siis sellised asjad nagu chat GPT, Gemini, ma ei tea, Claod ja nii edasi, erinevad juturobotid või, või lobarobotid. Neid veel ei eksisteerinudki, et tegelikult need, selle Aruaeda mõtte alged on, on oluliselt varem, kui, kui see plahvatus toimus nii -öelda.
Ja ka riiklikul tasandil tegelikult on, kuigi juturoboteid ja suuri keelemudeleid sellisel kujul veel ei tuntud ja teatud, siis probleem iseenesest on meil ka riigis juba päris kaua olnud üleval. Kümme aastat tagasi tegelesime niisuguse buumika teemaga nagu isejuhtivad sõidukid, kus oli täpselt samamoodi vastutuse, volituste ja väga palju ka eetilisi küsimusi, mida tollel hetkel globaalselt püüti lahendada. Tollel hetkel olid ka väga suured lubadused. Minu mäletamist mööda oli siis London esimene nii -öelda suurlinn, mis lubas, et aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis on tema sajaprotsendiliselt isejuhtiv, isejuhtivate sõidukite siis nii -öelda kõlblik. Seda tegelikult juhtunud ju ei ole. Ja tõenäoliselt veel nii, nii lähiajal ka veel ei juhtu, nii et selles suhtes meie kõik ka innovatsioonibuumid, me tegelikult ei tea, kuidas nad ajas siis üldse transformeeruvad ja mille, kuidas siis see päriselt kujuneb. Aga Eestis see katsetus ju ka oli edukas, seda ei ole küll täna endiselt nii -öelda mustvalgelt seadusesse sisse kirjutatud. Aga kes mäletab siis Eesti, siis Euroopa Nõukogu eesistujana, oli meil Viru ringist võimalik saada siis Viru ringilt Kultuurikatlasse ühe toreda siis isejuhtiva bussiga. Ja neid busse on pärast ka katsetatud siin ja seal. Ja samuti on meil ju tegelikult tänavatel üliarmsad pakirobotid, mis samamoodi enamjaolt toimetavad autonoomselt, kuskil on keegi, kellel on võimalus võtta juhtpositsioon vajadusel. Aga üldiselt, vot nemad on nüüd küll juba ka siis selles mõttes seadusesse lubatud ja kirjutatud, et, et probleem, kuigi tollel hetkel me ei rääkinud agentidest, me ei rääkinud keelemudelitest, siis selline nii -öelda tehisintellekti areng oli juba ka siis väga tajutav.
Ja mäletan seda aega väga hästi, kui see tuli, see isejuhtivate sõidukite siis nii -öelda regulatsiooni teemal väga palju räägiti ja niimoodi siis kajastasin ise ka seda ja mulle tundus, et nagu kõik on meil Eestis siin juba tehtud ja aga aastaid -aastaid vaatan, no miks siis ei tule mingine suur nii -öelda mängija siia, et Tesla näiteks on ju praegu siin on aktuaalne teema, et said oma isejuhtivuse ja siis tegelikult läbi Hollandi oli see, kus see lõpuks tuli, oleks võinud ju tulla Eestist, aga noh, see on vaata selline, mis oli kümme aastat tagasi.
Jah, kaks tuhat seitseteist olime eesistujad.
No vot, siis aega on läinud, on ju, ja sellest ei tulnud päris nii sellist asja, nagu me lootsime, tahtsime, aga samas, kui me läheme ainult natukene nagu mõne aasta tagasi, oli, oli, oli ka üks selline asi, nagu anneta kõnet oli ja mis oli ka nagu vahva ja tore, siingi saates tegime üleskutse, et noh, minge ja tehke, aga mulle näib, et ega sellest ka midagi väga ei tulnud välja või kuidas, oskab keegi öelda midagi?
Jaa, sellele ei tulnud jätkuprogrammi, see oli hästi tore, nagu ma ütleks, et see oli väga hea teadlikkuse tõstmiseks, väga tore niisugune kommunikatsiooniharjutus, kui oleks sinna ka noh, rohkem materjali tulnud, võib -olla oleks sellest tulnud ka midagi, midagi veel suuremat. Aga ma arvan, et tänane võimekus kasutada igasuguseid arhiivimaterjale ja kõike seda, mis juba olemas on ja paisatud sinna internetti, et ma arvan, et ka need mudelid on nii -öelda keeletaju ja sellise kõlapildi järgi Eesti palju -palju rohkem Eesti sõbra, Eesti keele sõbralikumaks muutunud.
Ja selles mõttes, et tõesti noh, ütleme erasektoris on, on ülikoolides, kes toimetavad tublid inimesed selle kõne ja keele kallal. Aga noh, ütleme ikkagi suur muutus on olnud selles, et, et kui tugevalt tehisaru on ennast noh, ütleme turule keskmise inimese teadvusesse murdnud ja ma arvan, et see on, see on see, mida ei olnud siis, kui ei ole anneta kõnet või ise, isejuhtivad sõidukid. Et täna see noh, ei saa üle ja ümber sellest, kui sa kord päevas ei kuuleks, eks, tehisarust ja noh, reeglina on see seotud mingisuguse juturobotiga.
Ma tahtsin oma küsimusega natuke triivida sinnapoole, et kuidas ja mida RIA teeb nüüd selle aruaidaga seoses niimoodi, et seda ei tabaks selline analoogne saatus siis, et kas siis mõne aasta pärast või kümne aasta pärast tõdeme, et noh, et oli hea vahva ja tore asi, agendid pidid tulema tegema seda, teist ja kolmandat, aga no ei tulnud midagi. Või, või siis näiteks see, et tegelikult olid needsamad tehisaruettevõtted, need näiteks Antropic tegid täitsa kõik ise ära, me ei pidanudki midagi tegema. Ehk siis kuidas õpitakse vigadest?
Jaa, ma arvan, siin on muidugi, mulle meeldib see väljend under promise over, over deliver, eks. Et meil on tõepoolest, meil on need kaks aastat aega Oma Aruaeda projektis tõendada, et, et selline asi toimiks riigi tasandil ja, ja, ja meil on päris palju, mida tõendada. Et üks pool on see tehnoloogia pool, mida Anni ka korra juba mainis, et tegelikult tehnoloogia täna võimaldab päris palju asju teha. Nüüd teine pool on, kas me suudame selle nagu mingitesse raamidesse panna, ehk siis riigi vaatest, kas me suudame seda asja teha usaldusväärselt. Ja, ja sealt edasi võime mõelda jätkusuutlikkuse peale, et, et ja noh, ütlen ausalt, ise ettevõtjana ma arvan, et siin peab olema ka tugev majanduslik mõju sellele asjale, et, et see asi, asi lendaks. Ja, ja võib -olla, mis praegu erineb, mõeldes näiteks Aruaeda projekti eelnevate projektidele projektidega, mis sa, mis sa ka viitasid, et, et meie mõnes mõttes üritamegi Aruaeda. 'ida, anda nii -öelda siis selle raami ette või, või, või luua nagu mingisuguse vundamendi, mille peale tegelikult sa saad ehitada, oled sa siis ettevõtja. Kui sa oled kodanik, meie ei ütle sulle, millist agenti sa pead kasutama, kasuta, millist soovid, ehita enda agent kui soovid, et tegelikult noh, mõnes mõttes minna jalust ära ja, ja, ja, ja, ja teha neid asju, mida peab tegema. Ja, ja, ja teaduse vaatest ka, eks, et, et me tahame seda asja teha. Noh, kuidas ma ütlen, teaduslikult tõendatult, ehk et kui meie, kui meie midagi väidame, siis, siis meie väide peab olema näiteks tugevam kui Antropiku, Google 'i või Microsofti väide. Noh, sest nende väited on ilmselt ka teise mai, mai, mai kuulsad, eks.
Mainiks siinkohal võib -olla ära ka siis, et mida me, me oleme siis selle kahe aasta jooksul lubanud teha. Et esiteks on kindlasti seesama identiteedi ja meie lähtekoht on pigem see, et, et kuidas see volituste, volituste tagasivõtmine ja vastutuse kontekst välja võiks näha. Et kogu selle projekti nagu disaini juures ei ole praegu ühtegi ette kirjutatud lahendust ühegi liini osas, et, et oleme hetkeseisuga väga avatud kõikidele mõtetele. Küll aga tõenäoliselt need siis noh, mingi hetk tuleb mingid valikud teha, sest et ressursse nii ajalist kui ka rahalisi vahendeid on lihtsalt piiratud mahus. Teiseks, mis, millest tõenäoliselt me moel või teisel ei saa riigina üle ega ümber, on mingisugune valideerimise keskkond, register, platvorm, et kus me suudame tõendada siis ära, et, et kes need agendid praegu parasjagu siis Otto või Rolandi nimel siin toimetavad. Ja noh, see tagab ka selle, et meil on võimalik kuskilt midagi tagasi võtta või mingisugust üldse menetlust võimalik algatada. Kolmandaks ongi see, et tehnoloogia juures kahjuks on nii, et, et need hästi edevad ja lahedad asjad on kihvtid, aga hästi palju tuleb teha ka sellist igavat tööd, näiteks nagu standardid ja andmete ühtsetele alustele viimine. Ja, ja siin eriti AI kontekstis on see väga -väga oluline, et me, me suudaksime enda protsessidest, enda andmekirjeldustest lähtuda sellistel alustel, et kõik, sealhulgas ka siis masin suudab neid ainult ja üheselt tõlgendada. Ehk siis see semantiline olukord peab olema väga -väga hea. See oli siis kolmas ja neljandaks selleks, et siis päriselt siis aru saada, et niisugune tulevikus selline lahendus on võimalik kasutusele võtta, siis ei saa ma läbi ka ilma piloodita. Ja meil on siis praegu väga hea koostöö Maa - ja Ruumiametiga, kes oma selliseid andmemüriaade on siin ümber mõtestamas ja vaatamas, kuidas nemad oma teenuseid saaksid juba tehisintellektile sõbralikumaks disainida. Ja me siis nii -öelda teiselt poolt anname oma käe siis Aruaeda suunalt, et, et vaadata siis nende näiteks teenuste pinnalt, et kuidas kogu see süsteem võiks siis kokku kõlada. Aga noh, riigis on meil tohutu kogus teenuseid ja ma arvan, et lõpuks on riigi teenused üks väike fragment kogu teenuste sellisest tohutust võimalikust valikust, mida üldse kasutada, et, et sa võid ka oma agendile tõenäoliselt anda ülesandeks, et ta otsiks sulle elektripaketi, mis oleks sada viiskümmend eurot soodsam aastas kui su praegune kulu, on ju.
Jah, või siis sa saaksid tema lasta telekomi pakkujatele kallale, et, et nad sind kas lepingust vabastaksid või leiaksid sulle mingi parema pakkumise. Ja, ja tegelikult ma tahtsin lisada, et vaata, küsimus oli on ju, et, et mis on see, mis paneb selle või, või toob siia elujõu sisse sellesse projekti, ma arvan, et. Et siin on palju asju, mida on raske ennustada, aga üks asi on kindel, on see, et mina ja Anni mõlemad tiigrihüppe kasvandikud, ma arvan, me oleme näinud, kuidas asju on võimalik ära teha ja, ja, ja see on see. Miks me selle projektiga üldsegi täna tegeleme, mitte sellepärast, et keegi kuskil ütles, et sellega tuleb tegeleda, vaid see, et me ise usume sellesse ja et see tuleb ära teha. Ja, ja noh, ma arvan, et, et, et see on nagu see teine pool sellest edu võtmest vähemalt selle innovatsiooniprojekti kontekstis, et meie lihtsalt toome need tulemused ära.
Ma siis ei ennusta, vaid ma prognoosin sellist asja, tuues lihtsalt ühe näite, mida üks teadlane siin pikalt -pikalt on teinud aastaid TalTechis. TalTechist Aivo Olev, kes ka hiljuti siis Eesti Keele Instituudi tellimusel tegi sellise lokaalse tööriista, et me saaks näiteks kas või siinsamas selles saates teha kohe sekundi pealt transkripti valmis, kõik kõnelejad olemas, saab eesti keelest väga hästi aru, ka minu ülimalt kehvast diktsioonist ja kõigest sellest, kõikidest neist mõttepausidest, asjadest, need kõik, kõik, kõik, kõik, kõik. Nii kaua see jutukuva sai väljas olla, mingine kuu aega ja siis nüüd tuli Google ütles, et kuulge, meil on valmis selline asi, lokaalne, tasuta, kasutage, tehke, ehk siis nähes, mida need ettevõtted kogu aeg teevad ja teevad ja teevad, teevad. See on suur tõenäosus, on see, et ka üks hetk tuleb, on ta Antropik või Google või kes teine on ja ta ütleb, et meil on kõik see asi on lahendatud, mida te siin tegite, kas me üldse siin Eestis peame ikkagi siis veel tegema või me võiksime tead jalad seinale panna ja nautida suve?
No minu arvamus on, et kõik, mis on kas avatud lähtekoodiga või vabal kujul turul saadaval, kasutame ära ja, ja ootan. Selles mõttes, et mina iga kord, kui toimub jälle mingi keynote või mingi suur, suur ettekanne kuskilt mõne suure tehnoloogiaettevõtte poolt, hoian oma mõlemad pöidlad peos, et nüüd tuleks, aga siiamaani ei ole tulnud ja, ja, ja noh, mul on paar hüpoteesi, miks see nii on. Esimene kõige suurem on võib -olla see, et keelemudelite kaudu on võimalik veel praegu päris palju raha teenida. Ja, ja nemad on need eraettevõtted, kes, kes lähtuvad, eks siis sellest tulemusest või, või tulust. Samas meie juba näeme neid, neid mõjusid ka riigi tasandil. Noh, meil on, eks, mis see, mis see on siis, et teabe, teabenõude on ju värk, et, et ametnik peab vastama sulle kolmekümne päeva jooksul. Kui sul tuleb sada tuhat päringut sisse, mõne AI agendi poolt, täna meil noh, ei ole tehnoloogilist võimekust sellele vastata. Vaevalt, et antroopik hakkab sellele mõtlema lähema paari aasta jooksul, meil on see vajadus juba täna. Ehk
siis seal on mingisugused sellised meie Eesti spetsiifilised nüansid on olemas, millele suure tõenäosuse on need suured, isegi kuigi on troopiku nii -öelda, ma ei saa öelda, et eesotsast, aga ikkagi ütleme üks inimene, kes saab natukenegi mõjutada selle ettevõtte tegevuse, on juht, puhtjuhuslikult eestlane on ju, siis sellest ka ei piisa. Et me ikkagi peame siin ise mängima sellist
Selles mõttes, et ja, ja rääkides täna näiteks tehisaru valdkonna ettevõtjatega nii Eestis kui välismaal, ma küsin, et kes vastutab, mis on mudeli täpsus, siis reeglina antakse vastuseks selline standardvastus, et Microsoft teab, Microsoft vastutab, aga kas see on see nii -öelda tulevik, kuhu me tahame liikuda, mina panustaksin teises suunas?
Igaks juhuks täpsustan, et me ei lähe ehitama siin mingit super -hüper riiklikku agenti, vaid me pigem oleme need, meie projekti eesmärk on tagada need sillad, et oleks võimalik erinevatel agentidel siis nii turult, ise loodud ja nii edasi, neil omavahel suhelda. Et, et, et see, siin on ka selles mõttes, ma ütleks, et suur nagu pahetegu. Tõmbaksin võib -olla selle Aruaeda puhul paralleeli sellise innovatsiooniga nagu X -tee, mis on ju Eesti ka niisugune digiedulugu ja väga hea ekspordiartikkel olnud juba, juba aastaid. Vaat et juba aastakümneid, aga okei, igaks juhuks ei bluffi.
Ja sellepärast, et kui meil sellest kahe tuhande seitsmendast aastast, kui meil oli suur pronksiöö ja sellega seoses need suured küberrünnakud, kui sellest on juba meil siin kakskümmend aastat kohe, siis ja aastakümneid kindlasti, aeg lendab.
Aeg lendab. Ja, ja, ja selles suhtes, kui sa lihtsalt või kodanikult tänaval küsid, mis asi on X -tee, siis suure tõenäosusega tema sellele vastata ei oska, et mulle tundub, et võib -olla see nii -öelda taustsüsteem või mis toimub karukõhus stiilis tulevane aruait, mis tõenäoliselt ei saa kahe aastaga valmis, vaid see on nii -öelda esimesed katsetused sinna suunas. Ma ei tea, kas tänases tehnoloogia arengus üldse on võimalik mingi tehniline lahendus päriselt valmis, valmis toota, aga see selleks, et, et siis ka sellest Aru -Aidast sa ei pea otseselt nii -öelda aru saama, vaid ta on usaldusinstrument siis riigi ja kodaniku ja eraettevõtetega suhtluse vahel. Sest noh, pangad, kes on kindlasti siin väga suured innovatsiooniliidrid, loodetavasti, tegelikult ka siis võiksid pigem olla need initsiaatorid või driverid siis sellele nii -öelda võimalikele teenustele, mida päriselt saaks kasutada.
Ehk siis teie ei loo veel praegu ühtegi sellist konkreetset agenti, ei hakka olema nii, et kahe aasta pärast keegi saaks küsida nii -öelda kriitiliselt, et öelda, et kuulge, login eesti .ee -sse, ma ei näe ühtegi agenti, ma tahaks, et mul oleks, ongi tuludeklaratsiooni agent või et lapse vabandust, isaks saamise agent, sest et isak peab võtma isaduse omaks ja seda ei saa teha ema. Just, et, et see isaks saamise agent ja niimoodi, et sellist asja me siis ei hakka seal veel nägema, vähemalt mitte sellises ajaraamistikus tänases päevas, kui me seda saadet teeme, kõik võib tegelikult muutuda, sest et siin kõik need ka uued keelemudelid, asjad võivad tegelikult teoorias ju muuta seda väga palju. Aga samas te panete nii -öelda aluse selleks, et ühel hetkel võiks midagi sellist olemas olla, aga käis läbi see sõna turuplats, kas see tähendakski seda, et praegu see arutelu käigus ongi, et Otto on tark, arukas ja siis tema arendab mingise agendi, tema saab selle agendi panna üles ja kõik, kes soovivad, saavad seda kasutada. Ja siis riik on nii -öelda mingiseks vahendajaks seal, ütleb, et noh, et jah, me vaatasime auto tausta üle, ta on nagu normaalne tüüp, ei ületa kiirust ja ei ole midagi muud halba ka teinud, et võite tema agenti kasutada, kas see on midagi taolist siis või?
Seda, kuidas see lahendus täpselt välja hakkab nägema, on hetkel ennatlik öelda, tõenäoliselt ei profileeri me ka autot kui inimest. Et kuidas tema liikluskäitumine on, vaid pigem see, et mida ta soovib oma agendiga korda saata, et kui ta soovibki oma isadust kinnitada või, või, või majandusaasta aruannet esitada, et siis on see tõenäoliselt okei. Ja näiteks ka suhtluses pankadega, et näiteks milliseid limiite sa endale sead või oma agendile siis sead, mille ulatuses tal oleks võimalik, noh, ma ei tea, riigilõive näiteks tasuda, on ju. Et, et või mingisuguseid tehinguid teha, et, et, et pigem on nagu need parameetrid, millega seal taustal saab hakata mängima.
Jah, ei, ei tahaks jah praegu nagu purki panna, aga üks asi on, võib -olla see turuplatsi mõte on siis nagu niipidi, et, et ükskõik milline su agent on ja mille, millega ta hakkama peaks saama, eks. Meie mõnes mõttes saame natukene ette öelda, et näed, kui agent otsustab midagi, siis see otsus peab olema läbipaistev. Kui tehakse mingisuguseid toiminguid, siis need peavad lähtuma seadusest ja nii edasi, et, et tegelikult nii nagu on ju inimene toimetab ja, ja, ja inimese käest on võimalik küsida, et miks sa tegid nii või miks sa tegid naa, siis peab olema see ka tõenäoliselt agendiga umbes sarnane.
Aga selleks, et see ei jääks nii igavaks ja abstraktseks nagu, nagu nii -öelda lihtsalt mingi juriidilist tehn, tehniline siis selline sõnakõlks, et siis sellepärast meil ongi ka see pilootprojekt, et praegusel hetkel on siis maa ja ruumi ametiga olnud läbirääkimised kas detailplaneeringu või ehitusloa näiteks siis, siis noh, nii -öelda agendi kaudu taotlemisel. Ma võin lahjemat sorti mürki võtta, et inimesed, kes on puutunud kokku ehitus, ehitusloa taotlemisega ja isegi need, kes ei ole puutunud kunagi elus kokku, juba hakkab vaikselt pea valutama kuskil, nii et, et selles suhtes eriti otstarbekas on vähemalt esialgu seda tehisaru nii -öelda nutikust panna ka nendesse kohtadesse, mis on inimesele ja tavalise automatiseerimisega võib -olla liiga keerukad. Et, et siin saab ka selles mõttes nagu otsustada, kus seda väärtusloomet üldse luua.
Jah, ja ütleme, et noh, tõid hea sõna, eks, automatiseerimine, me ei hakka tegema asju tehisaruga, mida on võimalik automatiseerida. Aga ka riigis on päris palju kohti, mida võiks automatiseerida, aga siiamaani ei ole jõutud. Võib -olla see on nagu see koht, kus ma tõepoolest tahakski enda agendi peale lasta ja, ja las ta toimetab siis minu eest, et, et ma ei jää ootama, et riik selle asja ära automatiseeriks kuidagi.
Kust te selle maa ja ruumi ametini jõudsite? Et lihtsalt koputasite ukse taha ja ütlesite, et näe aruait ja tulge nüüd ja ruttu teeme ära või, või kuidas see välja nägi?
Eestis on õnneks nii õhuke riik, et kõik tunnevad kõiki ja, ja, ja selles suhtes, kui keegi kuskil juba ägedalt millegagi toimetab, siis need sõnad levivad hästi. Et Maa - ja Ruumiamet on praegu tõesti näidanud ennast sellise innovatsioonilavana, ma ütleks, et, et nad soovivad tekitada muutust oma, oma teenustes ja, ja selles, mida nad pakuvad.
Ja teistpidi see over -delivery pool ehk me üritasime natuke nagu sisemiselt ka mõelda, et mis on selline teenus või protsess riigis, mis on tõepoolest keerukas, nõuab tohutult palju päringuid, erinevaid samme protsessi sees. Tulemusi võib olla kõiksugu erinevaid, erinevate tingimuste alusel, siis see oli üks selliseid finaliste, mis, mis meile tundus, et, et lahe. Kui me suudame selles protsessis hoida kokku kasvõi kümme, kümme protsendigi ressursist, siis vähemalt tehnoloogilisest vaatest ja meie Aruaeda projekti vaatest me suudame tõendada, et, et sellel on jumet, mõeldes ka kõigi teiste teenuste ja, ja protsesside peale, mis riigis on.
Kas see osalt tähendab ka seda, et Maa - ja Ruumiamet on oma nii -öelda agendi, AI -põhised arendused pannud nüüd pausile, sest nad teavad, et tuleb ju see teiega koos hakkame tegema ja, ja siis pole ju mõtet nagu topelt ka teha.
Me juba tegelikult käimegi käsikäes ja, ja selles suhtes taaskord, et, et riigi infosüsteemi amet ei, ei soovi astuda kõikide avalike teenuste osutajaks. Riigi Infosüsteemi Ameti roll on olla ikkagi keskse platvormi pakkuja ja pigem ma näen siin seda mõju, et pärast seda projekti on meil vajalik, nii nagu me oleme täna oma teenuseid ümber mõtestanud läbi kasutajateekonna persoonasid luues ja nii edasi. Siis meie järgmine samm ongi nüüd kogu riigi, keskvalitsuse, kohalik omavalitsused ja ettevõtjad tegelikult peavad siis oma teenused ümber mõtestama, et kuidas sa saad need teha masin loetavaks, avastatavaks ja, ja et sul oleks üldse võimalik siis oma teenusega kuidagi välja paista või, või siis nende, nendele uutele platvormidele tuua.
Kuidas teha masin loetavaks, mul on hea vastus, et sellele robots .tekst failile, et laske ikkagi masinad ligi, et ärge tehke nii, nagu väga palju avalikus sektoris tuleb, et masinal öeldakse, et nagu ei, ära tule, aga samas ma tahan teha, mul on vaja nagu päriselt midagi hõlbustada, teha kiiremaks, paremaks, mugavamaks, see enda personaalne agent üles ehitada, aga noh, see on ju üliväike ja lihtne asi, millega saaks ju kohe suurt muutust ka tuua.
Absoluutselt ja see tegelikult viib mind ennast järgmise teemani, mis on ühiskondlik ootus, eks, et, et tegelikult võib -olla tänase automatiseerimine, X -tee liidestused ja nii edasi on olnud rohkem selline tehnoloogiahuviliste arendajate, ettevõtjate pärusmaa, siis järjest enam liigub see. Noh, nii -öelda tõmmega tavakodanikuni, eks, et vibe koodimisest teavad täna juba päris paljud. Aasta pärast veel rohkem, mis siin see Eesti AI nõukoja eesmärk oli, sada tuhat eestlast, eks, teha AI kirjaoskajaks. Et, et ühiskondlik ootus selles suunas, et ma tõesti saakski sellele Robots teksti failile ligi või, või mis iganes siis agendijuhi selle riigi vaatest ligi. See muutub järjest, järjest aktiivsemaks, ma arvan.
Aga kurb reaalsus ongi siin see, et, et tegelikult meil see digilõhe ja oskuste lõhe tõenäoliselt selle AI -ga järjest ainult enam kasvab, et kui meil juba praegu nii -öelda baasid või digioskuseid ei ole, ma ei tea, mis see protsent täpselt on, aga mingil hulgal ühiskonnast. Siis praegu noh, vibe koodi jaoks nagu tõenäoliselt nii -öelda, ma ei tea, pool rahvastikust ei tahagi saada. Et aga, aga selleks, et nad siis nii -öelda ka kõiges selles võidujooksus maha ei jää, sest et noh, kui me räägimegi sellest, et ka erasektori teenused ja päriselt sul mingisugused rahalised nii -öelda hüved on võimalik näiteks selle kaudu saada, et sa saadki oma arved väiksemaks, on ju, siis tavaliselt on see ka see haavatav sihtrühm, kes ei noh, ei vii ennast nii -öelda uuendustega kurssi. Et võidavad jälle nagunii need, kes võidaks muidu ka. Et, et siin on ka selles suhtes vaja siis riigina sellist väga head algatust ja selles mõttes on see AI, Eesti AI algatus ja, ja see nii -öelda natuke jõuga harimine üli -ülioluline, et sa üldse märkaksid seda väärtust, sest et sa võib -olla ise selle peale ei tulegi.
No see on muidugi üks pool, teine pool on see, et noh, ma ei tea, siin Apple lubab meile nüüd päriselt ägedat Siri't, eks, kes. Vajutad nuppu ja ta juba toimetab ja, ja ma arvan, et ka teistel platvormidel noh, et ühesõnaga, et inimene ei pea enam tahtma AI teha, vaid ta vajutab ühe nupu ja AI juba teeb. Ja, ja see, et, et noh, meie siis üritamegi Aruaeda mõttes pakkuda liikumisteekonda sellele agendile, assistendile, kuidas, kuidas nimetada soovideks, et, et ta ei käiks kus iganes pimedates paikades ja läbi rentsli, vaid tulekski läbi siis vähemalt Eesti riigiga suheldes ja riigi tasandil võib -olla ka ettevõtjatega suheldes tuleks läbi sellise läbipaistva ja, ja kontrollitava teekonna.
Kuulge, aga mul on väga palju segadust, et see aruait, okei, me oleme palju rääkinud, aga mõned kuud enne teie projekti tuligi seesama eesti .ai on ju. Siis nüüd me alles hiljuti kuulsime nendest ai isikukoodidest, mis nüüd siin eelmises saates kuulsime, et e -residentsuse tiim võtab seda enda vedada. Et nagu ma ei saa aru, et Riigikantseleis on midagi, Riias on midagi, noh, see, nüüd see isikukoodide teema, et nagu kõik nad teevad, kõik need kolm justkui teevad midagi AI -ga ja need kõik tunduvad sellised, nad nagu on omavahel seotud, oskate mulle selgust tuua siia.
Taaskord selles suhtes Eesti on pisike ja, ja võin selles mõttes kinnitada, et me tegelikult omavahel mitte ei konkureeri, vaid teeme koostööd. Meil on suhteliselt lühikesed ajavälbad, millega me tegelikult soovime mingit muutust saavutada ja, ja, ja mõistlik ongi tekitada nii -öelda ühisrinne, et sa sama eesmärgi nimel ka lased selles suhtes mitmed tiimid peale. Noh ees, siis e -residentsuse tiimil on natuke oma nišš, millega nemad soovivad tegeleda ja mis nende väljundid on. Ja meie omavahelise koordineerimise küsimus on see, et me ei tekitaks süsteeme, mis üksteist välistavad, vaid, vaid suudavad koos toimida, sest et me isegi ei püüa jätta muljet, nagu me suudaksime kogu maailma selle kahe aastaga oma sülle võtta Ja kõik probleemkohad ära lahendada, vaid meil on siin vaja siis sellist nii -öelda suuremat tiimi teha. Ja ma tegelikult tahaksin väga nagu kiita selles suhtes seda väga julget sõnumi algatust, mis siis Eesti AI algatuse poolt kaudu tuli. Sellepärast, et see oli näha, et tekitas elevust. See, kui asjal on kriitikuid, kui inimesed hakkavad kaasa mõtlema, on ainult positiivne. Kui tulla välja sõnumiga, mis on nii piisavalt üldine, abstraktne, et keegi isegi ei oska selle kohta midagi arvata, siis ei ole see ka hea kommunikatsioon. Täna ei ole need isikukoodid käima läinud. Vabalt võib juhtuda, et tulevikus on see laheneb kuidagi hoopis kolmandat moodi, mida me samamoodi siin täna ei oska üldse isegi mõtestada. Aga me oleme saanud nende inimeste tähelepanu riigina, kelle tähelepanu oli vaja saada. Ja ma arvan, et edaspidi kaasamõtlejatena on nad kindlasti valmis paati tulema.
Enne kui Otto midagi ütleb, ma lihtsalt mainin ära, et mul kogemata ununes üks ära, ma loetlesin kolm, meil oli neljasaja, aga T -hüpe ka ju, et ehk siis veel natukene seda tehisaru asja juures, aga jah, Otto.
Jaa, tahtsingi öelda, et, et kuna meil on väike riik, siis tehisaru toimetajad on ka väike seltskond ja, ja, ja õnneks me mahume ühte tuppa ära, eks. Selles mõttes on vahva, et kuidas ma, et, et me toimetame selle asjaga eri nurkade alt, et noh, seesama Eesti AI, eks, väga hästi on välja öelnud, et meil on vaja praegu ühiskondlikku arutelu. Mulle väga meeldib, et nad on selle käima tõmmanud ja, ja, ja seda veavad selles suhtes, et Aruaeda projekti alguses oli minu soov ja kindel vajadus see asi ühiskonda viia, et me räägiksime vanaemadega, lastelastega, emade, isade, õdede, vendadega, kõigiga, et ja, ja noh, et. Et kui RIA võib -olla fookus võiks olla rohkem selline tehniline, siis kuidas seda teha, siis mul on väga hea meel, et Eesti AI on selle nagu käima tõmmanud selle suuna. Ja, ja meie siis püüame ikkagi õigel hetkel sündis olla ja, ja ka oma projektis võtta arvesse neid sisendeid. Teisest küljest see T -Hüpe initsiatiivalgatus. Oleme samuti kontaktis, eks, et neil on noh, oma fookus hariduses. Samamoodi hoiame me kontakti, et mida peaks aruait suutma teha selleks, et tee -hüppe tulemused, olgu see siis personaliseeritud õpiassistent või, või midagi muud tulevikus. Et, et see asi toimetaks ja toimiks ka aruaitaga kontekstis väga hästi koos.
Ja mulle väga meeldis, et sa noored sisse tõid. Minu tugevus on see riigi valitsemine, riigihalduse teemad ja üks asi, mis on mind alati ka väga paelunud riigi poolt teenuste pakkumisel, on just see, et me tegelikult ei oska täna tuleviku noortega üldse arvestada. Sellepärast, et keskmine noor vajab päriselt esimest või tema esimene kokkupuude riigiga on A ajateenistus või B ülikooli õppima minek. Ehk et tegelikult suudab ta väga edukalt elada peaaegu kakskümmend aastat, nii et tal pole vaja riigiga suhelda. Tema vanemad tõenäoliselt teevad seal midagi, aga, aga, aga noor ise mitte. Meie järgmine põlvkond tõenäoliselt ei ole sellist asja nagu arvutid enam ei vaja, kõik, mis tal on, on nutiseadmes ja selles suhtes on hästi tore, kui nad on kogemusega ja võib -olla oskavad ka oma agente juba nagu luua, et neil polegi vaja seda nii -öelda praegu disainitud interface 'i üldse kunagi kasutama õppida. Et, et see võib -olla hoopis lahendab meil selle teenuse, teenuse osutamise probleemi hoopis niipidi ära.
Juhiluba, see on ka asi, millega nad võib -olla puutuvad kokku ikkagi varem, et kuueteist aastat saab juba teha ju, hakata tegema, nii et siis nad võiksid ka kokku puutuda selle poolega. Nii, aga ma tahtsin teile öelda sellist asja, võtsin teie veebilehelt, teil on see projektiplaan on, mis te arvate, mis ma tegin sellega, mis ma teie projektiplaaniga tegin?
Panid oma kriitilisse assistenti sisse ja küsisid, mida peaks küsima.
No vot, see ei ole isegi kriitiline assistent, vaid lihtsalt nagu Anthropicu Opus 4 .8 mudel, et kahjuks ma ei saanud seda Fable V -te kasutada, vähemalt sel päeval, kui me seda siin salvestada, seda praegu ei ole, jah, ta oli, kadus ära ja kõike seda. Ja siis ma ütlesin, et nagu, aga et vaata nagu realistlikult sellele asjale otsa, kas kuidagi nagu kiiremini ka saaks seda ja siis ta ütleski jah, et nagu see teaduslik baas, mis teil seal on, prototüüp ja pok, et kümme kuud, et seda on vau, kuule, ma teen paari nädalaga ära, eks ju. Aga ma kujutan ette, et kuna Otto on tiimis, siis te nagu enne ka mõtlesite selle peale, et lasite kuskilt mudelist läbi, sest et tegelikult lõppkokkuvõttes ta nagu ütleb Realistliku hinnangu ütleb, et see poolteist kuni kaks aastat ongi nagu see ajaraam, sest siin on väga palju, kus inimesed peavad tööd tegema, et on need õigusanalüüsid ja asjad, et seda ikkagi ei saa nagu agent või tehisarve ära teha, nii et, et lähen lihtsalt õige nurga alt siis jah.
Jah, ütleme selles mõttes, et tehnol, tehnoloogilisi prototüüpe saab kiiresti teha, eks. See ei olegi võib -olla asjavõti meie jaoks, et meie jaoks on mõnes mõttes vaja välja mõelda ja leida, millistel alustel me selliseid tehnoloogilisi lahendusi tulevikus teeme, kasutame, juurutame kasvõi. Et, et see kümme kuud piloodi jaoks on eelkõige mõeldud tõepoolest see inimfaktor sealjuures, et kui me mõtleme riigiteenuste peale, milliseid teenuseid me tulevikus tahame. Et see, et keegi koodi kirjutab, noh, ma arvan, et see ei ole selle projekti fookuses mitte üldse, et, et aga, aga tuues ikkagi tehnoloogia poole, poole sisse, et, et siis noh, ma ei tea. Räägime krüptograafiast, räägime algoritmidest ja, ja sellest, milline võiks olla krüptograafia tulevik, noh. Kui me teeme kiire boki, kahe päevaga vibe koodime midagi valmis, tore küll. Ilus ja kena näeb välja, vilistab ka ja, ja klikkida saab, aga tegelikult kas seda asja saab nii -öelda toodangu keskkonnas juurutada või mitte. Täna veel siiralt kahtlen selles ja, ja ma arvan, et see on nagu see pool, mida ei tohiks ära unustada. Et me ei tee nii -öelda kasutajaliidest, mis on ilus ja kena, vaid me mõtleme välja kogu siis selle masinamärgi, mis jääb sinna nii -öelda kaadri taha ka.
Ja mõtleme välja ja tegelikult ka valideerime siis nii arhitektuurse poole, õigusliku poole üldse kõigi nendega, kes soovivad selles teemas keegi olla. Et Eestis noh, meil on unikaalne olukord, sest kuigi meie andmetega ja semantilise nii -öelda teenuste kirjeldusega ilmselgelt ei ole asjad nagu väga hästi, aga meil on piisaval tasemel, et me saame kuskilt pihta hakata, väga paljudel riikidel sellist luksust üldse ei ole, rääkimata sellest, et neil ka isikutel pole isikukoode. Ehk et see on, see on päris mure ja meil on see päris nii -öelda võimalus siis, siis sellist süsteemi üldse hakata disainima. Aga jah, kogu see kaasatus, et kuna meie ka ikkagi nii -öelda autoga kahekesi seda nii -öelda ainult juhtima ei hakka, vaid siin tuleb ka siia taha hange või mõni muu menetlus, igal juhul meil tulevad siia lepingupartnerid taha, kes aitavad meil seda asja siis koos hoida. Aga, aga see mingisuguse konsensuse ja, ja ühise arusaama tekitamine on kriitilise tähtsusega.
Head kuulajad, kui teile hakkas Aruait huvi pakkuma, siis võtke omale lemmiktehisaru kätte, öelge talle Riigi Infosüsteemi Amet Aruait ja ta kohe loetleb teile kõik asjad ette. Kuna meil tänane saade on juba päris pikaks veninud, siis kahjuks jah, peame andma selle võimaluse siis tehisarule, et, et ta seletaks teile rohkem lahtikuulajaid, mis seal kõik on, näiteks mida infopäeval räägiti, et mis asi on agendi politsei ja nii edasi, et väga palju huvitavaid asju on seal tõesti. Aga tänases saates olid meil külas Riigi Infosüsteemi Ametist Anni Lehari ja Otto Mättas, kes siis selle projektiga on Väga -väga tihedalt seotud, sest et on selle projekti juhid ja arendusjuhte. Ja mina olen saatejuht Roland Liive. Tänan teid kuulamast ja kohtume järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]