Tere tulemast kuulama riigi IT -podcast 'i Kriitiline intsident, mina olen saatejuht Ronald Liive ja pakun teile täna ühte huvitavat teemat, mis pakub väga paljudele huvi, sellepärast et tehisaru on meil teemaks ja uskuge mind, te ei pea oma podcast 'i äppe kinni panema, sest et tuleb tehisarust juttu sellise nurga alt, kuidas te varem pole kuulnud. Riigi Infosüsteemi Amet on algatanud uue innovatsiooniprojekti, mil nimeks on Aruait. Ja sellest me täna siis ka väga palju räägimegi. Minu nägemus sellest tõlgenduses on see, et meil nüüd riik hakkab kuidagi ise midagi proaktiivselt justkui nagu meie eest ära tegema tänu tehisaru abile, aga miks mina peaks sellest rääkima, meil on saates külas täna Aruaida projektijuht Anni Lehari, tere.
Ja, siin võib -olla tasub jah, minu otsa natuke vaadata. Ütleme neid liine Aruaeda projektini, mis viisid on, on tegelikult päris palju ja, ja juba aastaid tagasi tegelikult sai sellist asja nagu mõnes mõttes veeretatud edasi -tagaspidi. 'i, ühesõnaga ja lõpuks ütleme siis pikk, pikk ja, ja, ja selline, kuidas ma ütlen, väljakutsetes tihe tee leidis, leidis sellise finišijoone siis tõesti seal riigikantselei innovatsioonifondi. Ukse taga, kus tuli välja, et tõepoolest ongi, ongi olemas võimalus selliseid asju ka nagu päriselt ellu kutsuda, ehk siis noh, innovatsiooniprojekti kontekstis piloteerida, vaadata, kas selline asi üldse toimib. Mida on vaja selleks, et sellist asja nagu aruvaid tulevikus päriselt ka rakendada. Aga jah, et sinna sisse läheb ikkagi aastaid töö, et noh, mina olen tehisaru valdkonnas teadlane juba tükk aega. Samuti IT -insener ja, ja noh, et ütleme, et kui mina alustasin tehisaru radadel kaks tuhat viisteist, siis sellised asjad nagu chat GPT, Gemini, ma ei tea, Claod ja nii edasi, erinevad juturobotid või, või lobarobotid. Neid veel ei eksisteerinudki, et tegelikult need, selle Aruaeda mõtte alged on, on oluliselt varem, kui, kui see plahvatus toimus nii -öelda.
Ja ka riiklikul tasandil tegelikult on, kuigi juturoboteid ja suuri keelemudeleid sellisel kujul veel ei tuntud ja teatud, siis probleem iseenesest on meil ka riigis juba päris kaua olnud üleval. Kümme aastat tagasi tegelesime niisuguse buumika teemaga nagu isejuhtivad sõidukid, kus oli täpselt samamoodi vastutuse, volituste ja väga palju ka eetilisi küsimusi, mida tollel hetkel globaalselt püüti lahendada. Tollel hetkel olid ka väga suured lubadused. Minu mäletamist mööda oli siis London esimene nii -öelda suurlinn, mis lubas, et aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis on tema sajaprotsendiliselt isejuhtiv, isejuhtivate sõidukite siis nii -öelda kõlblik. Seda tegelikult juhtunud ju ei ole. Ja tõenäoliselt veel nii, nii lähiajal ka veel ei juhtu, nii et selles suhtes meie kõik ka innovatsioonibuumid, me tegelikult ei tea, kuidas nad ajas siis üldse transformeeruvad ja mille, kuidas siis see päriselt kujuneb. Aga Eestis see katsetus ju ka oli edukas, seda ei ole küll täna endiselt nii -öelda mustvalgelt seadusesse sisse kirjutatud. Aga kes mäletab siis Eesti, siis Euroopa Nõukogu eesistujana, oli meil Viru ringist võimalik saada siis Viru ringilt Kultuurikatlasse ühe toreda siis isejuhtiva bussiga. Ja neid busse on pärast ka katsetatud siin ja seal. Ja samuti on meil ju tegelikult tänavatel üliarmsad pakirobotid, mis samamoodi enamjaolt toimetavad autonoomselt, kuskil on keegi, kellel on võimalus võtta juhtpositsioon vajadusel. Aga üldiselt, vot nemad on nüüd küll juba ka siis selles mõttes seadusesse lubatud ja kirjutatud, et, et probleem, kuigi tollel hetkel me ei rääkinud agentidest, me ei rääkinud keelemudelitest, siis selline nii -öelda tehisintellekti areng oli juba ka siis väga tajutav.
Jah, või siis sa saaksid tema lasta telekomi pakkujatele kallale, et, et nad sind kas lepingust vabastaksid või leiaksid sulle mingi parema pakkumise. Ja, ja tegelikult ma tahtsin lisada, et vaata, küsimus oli on ju, et, et mis on see, mis paneb selle või, või toob siia elujõu sisse sellesse projekti, ma arvan, et. Et siin on palju asju, mida on raske ennustada, aga üks asi on kindel, on see, et mina ja Anni mõlemad tiigrihüppe kasvandikud, ma arvan, me oleme näinud, kuidas asju on võimalik ära teha ja, ja, ja see on see. Miks me selle projektiga üldsegi täna tegeleme, mitte sellepärast, et keegi kuskil ütles, et sellega tuleb tegeleda, vaid see, et me ise usume sellesse ja et see tuleb ära teha. Ja, ja noh, ma arvan, et, et, et see on nagu see teine pool sellest edu võtmest vähemalt selle innovatsiooniprojekti kontekstis, et meie lihtsalt toome need tulemused ära.
Igaks juhuks täpsustan, et me ei lähe ehitama siin mingit super -hüper riiklikku agenti, vaid me pigem oleme need, meie projekti eesmärk on tagada need sillad, et oleks võimalik erinevatel agentidel siis nii turult, ise loodud ja nii edasi, neil omavahel suhelda. Et, et, et see, siin on ka selles mõttes, ma ütleks, et suur nagu pahetegu. Tõmbaksin võib -olla selle Aruaeda puhul paralleeli sellise innovatsiooniga nagu X -tee, mis on ju Eesti ka niisugune digiedulugu ja väga hea ekspordiartikkel olnud juba, juba aastaid. Vaat et juba aastakümneid, aga okei, igaks juhuks ei bluffi.
Aeg lendab. Ja, ja, ja selles suhtes, kui sa lihtsalt või kodanikult tänaval küsid, mis asi on X -tee, siis suure tõenäosusega tema sellele vastata ei oska, et mulle tundub, et võib -olla see nii -öelda taustsüsteem või mis toimub karukõhus stiilis tulevane aruait, mis tõenäoliselt ei saa kahe aastaga valmis, vaid see on nii -öelda esimesed katsetused sinna suunas. Ma ei tea, kas tänases tehnoloogia arengus üldse on võimalik mingi tehniline lahendus päriselt valmis, valmis toota, aga see selleks, et, et siis ka sellest Aru -Aidast sa ei pea otseselt nii -öelda aru saama, vaid ta on usaldusinstrument siis riigi ja kodaniku ja eraettevõtetega suhtluse vahel. Sest noh, pangad, kes on kindlasti siin väga suured innovatsiooniliidrid, loodetavasti, tegelikult ka siis võiksid pigem olla need initsiaatorid või driverid siis sellele nii -öelda võimalikele teenustele, mida päriselt saaks kasutada.
Eestis on õnneks nii õhuke riik, et kõik tunnevad kõiki ja, ja, ja selles suhtes, kui keegi kuskil juba ägedalt millegagi toimetab, siis need sõnad levivad hästi. Et Maa - ja Ruumiamet on praegu tõesti näidanud ennast sellise innovatsioonilavana, ma ütleks, et, et nad soovivad tekitada muutust oma, oma teenustes ja, ja selles, mida nad pakuvad.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]