Tere tulemast kuulama riigi IT -podcast 'i Kriitiline intsident, mina olen saatejuht Ronald Liive ja pakun teile täna ühte huvitavat teemat, mis pakub väga paljudele huvi, sellepärast et tehisaru on meil teemaks ja uskuge mind, te ei pea oma podcast 'i äppe kinni panema, sest et tuleb tehisarust juttu sellise nurga alt, kuidas te varem pole kuulnud. Riigi Infosüsteemi Amet on algatanud uue innovatsiooniprojekti, mil nimeks on Aruait. Ja sellest me täna siis ka väga palju räägimegi. Minu nägemus sellest tõlgenduses on see, et meil nüüd riik hakkab kuidagi ise midagi proaktiivselt justkui nagu meie eest ära tegema tänu tehisaru abile, aga miks mina peaks sellest rääkima, meil on saates külas täna Aruaida projektijuht Anni Lehari, tere.
See oli üks lugu, millega me osalesime tudengitiimina esimesel tehisaru Eurovisiooni lauluvõistlusel ja, ja saime kolmanda koha, aga see oli juba aastaid tagasi, et, et see oli siis minu, minu õpingutelt, õpingute ajalt Hollandist.
Absoluutselt ja, et muusika vastu huvi on säilinud tänase päevani, aga, aga too projekt saigi võetud noh, isiklikust huvist, et tekkis selline võimalus teha nii -öelda rakenduslik projekt ja, ja tol aastal Eurovisioon toimus Hollandis. Ja, ja siis meie mõtlesime ka, et no võtame siis huvi, huvitavast konkursist osa, et siis seal paralleelselt toimus siis see tehisarulauluvõistlus ka.
Jaa, me, riik on meil täna toimetanud valdavalt nii, et kui inimene soovib riigiga suheldes midagi saada, siis peab ta riigiga ühendust võtma. Meil on küll tekkinud mõned toredad proaktiivsed teenused, kus näiteks lapse sünni puhul ei olegi vaja midagi teha, vaid tuleb sulle rõõmus teade, et palju õnne, oled saanud lapsevanemaks, kas soovid raha ka saada. Aga nüüd tehisaru ajastul ja eriti just viimasel ajal on väga palju tekkinud ka nii -öelda laias teadvuses siis laiemasse teadvusesse on tekkinud tehisaru agentide mõiste, mis siis tähendab seda, et et sul on võimalus volitada kedagi enda eest midagi tegema. Ja sa saad anda talle ülesandeid, see tehnoloogia on meil kõik täna juba olemas. Meil on näiteid ja kaasuseid sellest, kuidas on näiteks tehtud ära oma majandusaasta aruanne sellisel kujul, et polegi oma tehisaru rakendusest välja mindud, ei äriregistrisse ega panka, vaid siis oma agendi toel ja najal on siis kogu aruanne kokku pandud ja ära esitatud. Ja tehnoloogia optimistina ütlen ma, et väga lahe, aga riigi seisukohalt on küsitav, et kui meil paralleelselt on uudistes artiklid sellest, kuidas inimesed väga õnnetult kaotavad väga suuri summasid, Siis kas me päriselt tahame, et meil ei oleks mitte mingit jälge sellest, et kuidas, kes, miks ja milliste volituste alusel neid teenuseid või, või mingeid toiminguid siis sinu nimel käis tegemas?
Ja, siin võib -olla tasub jah, minu otsa natuke vaadata. Ütleme neid liine Aruaeda projektini, mis viisid on, on tegelikult päris palju ja, ja juba aastaid tagasi tegelikult sai sellist asja nagu mõnes mõttes veeretatud edasi -tagaspidi. 'i, ühesõnaga ja lõpuks ütleme siis pikk, pikk ja, ja, ja selline, kuidas ma ütlen, väljakutsetes tihe tee leidis, leidis sellise finišijoone siis tõesti seal riigikantselei innovatsioonifondi. Ukse taga, kus tuli välja, et tõepoolest ongi, ongi olemas võimalus selliseid asju ka nagu päriselt ellu kutsuda, ehk siis noh, innovatsiooniprojekti kontekstis piloteerida, vaadata, kas selline asi üldse toimib. Mida on vaja selleks, et sellist asja nagu aruvaid tulevikus päriselt ka rakendada. Aga jah, et sinna sisse läheb ikkagi aastaid töö, et noh, mina olen tehisaru valdkonnas teadlane juba tükk aega. Samuti IT -insener ja, ja noh, et ütleme, et kui mina alustasin tehisaru radadel kaks tuhat viisteist, siis sellised asjad nagu chat GPT, Gemini, ma ei tea, Claod ja nii edasi, erinevad juturobotid või, või lobarobotid. Neid veel ei eksisteerinudki, et tegelikult need, selle Aruaeda mõtte alged on, on oluliselt varem, kui, kui see plahvatus toimus nii -öelda.
Ja selles mõttes, et tõesti noh, ütleme erasektoris on, on ülikoolides, kes toimetavad tublid inimesed selle kõne ja keele kallal. Aga noh, ütleme ikkagi suur muutus on olnud selles, et, et kui tugevalt tehisaru on ennast noh, ütleme turule keskmise inimese teadvusesse murdnud ja ma arvan, et see on, see on see, mida ei olnud siis, kui ei ole anneta kõnet või ise, isejuhtivad sõidukid. Et täna see noh, ei saa üle ja ümber sellest, kui sa kord päevas ei kuuleks, eks, tehisarust ja noh, reeglina on see seotud mingisuguse juturobotiga.
Ma tahtsin oma küsimusega natuke triivida sinnapoole, et kuidas ja mida RIA teeb nüüd selle aruaidaga seoses niimoodi, et seda ei tabaks selline analoogne saatus siis, et kas siis mõne aasta pärast või kümne aasta pärast tõdeme, et noh, et oli hea vahva ja tore asi, agendid pidid tulema tegema seda, teist ja kolmandat, aga no ei tulnud midagi. Või, või siis näiteks see, et tegelikult olid needsamad tehisaruettevõtted, need näiteks Antropic tegid täitsa kõik ise ära, me ei pidanudki midagi tegema. Ehk siis kuidas õpitakse vigadest?
Selles mõttes, et ja, ja rääkides täna näiteks tehisaru valdkonna ettevõtjatega nii Eestis kui välismaal, ma küsin, et kes vastutab, mis on mudeli täpsus, siis reeglina antakse vastuseks selline standardvastus, et Microsoft teab, Microsoft vastutab, aga kas see on see nii -öelda tulevik, kuhu me tahame liikuda, mina panustaksin teises suunas?
Aga selleks, et see ei jääks nii igavaks ja abstraktseks nagu, nagu nii -öelda lihtsalt mingi juriidilist tehn, tehniline siis selline sõnakõlks, et siis sellepärast meil ongi ka see pilootprojekt, et praegusel hetkel on siis maa ja ruumi ametiga olnud läbirääkimised kas detailplaneeringu või ehitusloa näiteks siis, siis noh, nii -öelda agendi kaudu taotlemisel. Ma võin lahjemat sorti mürki võtta, et inimesed, kes on puutunud kokku ehitus, ehitusloa taotlemisega ja isegi need, kes ei ole puutunud kunagi elus kokku, juba hakkab vaikselt pea valutama kuskil, nii et, et selles suhtes eriti otstarbekas on vähemalt esialgu seda tehisaru nii -öelda nutikust panna ka nendesse kohtadesse, mis on inimesele ja tavalise automatiseerimisega võib -olla liiga keerukad. Et, et siin saab ka selles mõttes nagu otsustada, kus seda väärtusloomet üldse luua.
Jah, ja ütleme, et noh, tõid hea sõna, eks, automatiseerimine, me ei hakka tegema asju tehisaruga, mida on võimalik automatiseerida. Aga ka riigis on päris palju kohti, mida võiks automatiseerida, aga siiamaani ei ole jõutud. Võib -olla see on nagu see koht, kus ma tõepoolest tahakski enda agendi peale lasta ja, ja las ta toimetab siis minu eest, et, et ma ei jää ootama, et riik selle asja ära automatiseeriks kuidagi.
Enne kui Otto midagi ütleb, ma lihtsalt mainin ära, et mul kogemata ununes üks ära, ma loetlesin kolm, meil oli neljasaja, aga T -hüpe ka ju, et ehk siis veel natukene seda tehisaru asja juures, aga jah, Otto.
Jaa, tahtsingi öelda, et, et kuna meil on väike riik, siis tehisaru toimetajad on ka väike seltskond ja, ja, ja õnneks me mahume ühte tuppa ära, eks. Selles mõttes on vahva, et kuidas ma, et, et me toimetame selle asjaga eri nurkade alt, et noh, seesama Eesti AI, eks, väga hästi on välja öelnud, et meil on vaja praegu ühiskondlikku arutelu. Mulle väga meeldib, et nad on selle käima tõmmanud ja, ja, ja seda veavad selles suhtes, et Aruaeda projekti alguses oli minu soov ja kindel vajadus see asi ühiskonda viia, et me räägiksime vanaemadega, lastelastega, emade, isade, õdede, vendadega, kõigiga, et ja, ja noh, et. Et kui RIA võib -olla fookus võiks olla rohkem selline tehniline, siis kuidas seda teha, siis mul on väga hea meel, et Eesti AI on selle nagu käima tõmmanud selle suuna. Ja, ja meie siis püüame ikkagi õigel hetkel sündis olla ja, ja ka oma projektis võtta arvesse neid sisendeid. Teisest küljest see T -Hüpe initsiatiivalgatus. Oleme samuti kontaktis, eks, et neil on noh, oma fookus hariduses. Samamoodi hoiame me kontakti, et mida peaks aruait suutma teha selleks, et tee -hüppe tulemused, olgu see siis personaliseeritud õpiassistent või, või midagi muud tulevikus. Et, et see asi toimetaks ja toimiks ka aruaitaga kontekstis väga hästi koos.
Head kuulajad, kui teile hakkas Aruait huvi pakkuma, siis võtke omale lemmiktehisaru kätte, öelge talle Riigi Infosüsteemi Amet Aruait ja ta kohe loetleb teile kõik asjad ette. Kuna meil tänane saade on juba päris pikaks veninud, siis kahjuks jah, peame andma selle võimaluse siis tehisarule, et, et ta seletaks teile rohkem lahtikuulajaid, mis seal kõik on, näiteks mida infopäeval räägiti, et mis asi on agendi politsei ja nii edasi, et väga palju huvitavaid asju on seal tõesti. Aga tänases saates olid meil külas Riigi Infosüsteemi Ametist Anni Lehari ja Otto Mättas, kes siis selle projektiga on Väga -väga tihedalt seotud, sest et on selle projekti juhid ja arendusjuhte. Ja mina olen saatejuht Roland Liive. Tänan teid kuulamast ja kohtume järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]