RIA uus küberjuht Mai Kraft ei välista riikliku bug bounty taastamist

KUUPÄEV

2026-08-25

PIKKUS

48m 59s

SAADE

KRIITILINE INTSIDENT

AI_KOKKUVÕTE

Saates on külas Riigi Infosüsteemi Ameti uus küberturvalisuse keskuse juht Mai Kraft, kes räägib oma karjäärist ja liikumisest erasektorist avalikku sektorisse. Saatejuht Ronald Liivuega arutatakse küberkaitse, infoturbe ja tehisaru mõjusid küberturvalisuse maailmale.

KÜLALISED

Mai Kraft — RIA küberturvalisuse keskuse juht ja peadirektori asetäitja (RIA)

SAATEJUHID

Ronald Liive

TEEMAD

küberturvalisusavalik sektorerasektori kogemustehisaruintsidendidinfoturve

ETTEVÕTTED

RIA Elisa Ernst & Young Google Anthropic

ORIGINAALKIRJELDUS

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse uueks juhiks ja peadirektori asetäitjaks küberturvalisuse alal asus augustis Mai Kraft. Elisa endine infoturbejuht rääkis saates „Kriitiline intsident“, kuidas ta toob erasektori kogemuse riigi küberkaitsesse, seades sihikuks andmepõhise lähenemise ja asutuste tõelise küpsusastme kaardistamise. Saates tuli jutuks tehisaru võidukäiguga kaasnevad ohud, alates ettevõtete ründepinda laiendavast vaibkoodimisest kuni nullpäeva turvanõrkusi otsivate mudeliteni. Samuti lahkab Kraft riikliku bug bounty programmi taastamise võimalusi, telefonipettuste tõkestamise meetmeid ja valmisolekut tulevaseks kvantajastuks. Saates tuli veel jutuks: Kuidas toimib CERT-EE intsidentide käsitlemine ja milline on ettevõtete vastutus küberhügieenis. Milliste riskidega tuleb arvestada riigi süsteemide pilve kolimisel ja digitaalsel suveräänsusel. Miks paljud ettevõtted teevad küberkaitset vaid seadusest tuleneva kohustuse pärast. Kas Eesti on kübervallas endiselt teenäitaja või on meil rohkem Ukrainast õppida. Saatejuht on Ronald Liive.

TRANSKRIPTSIOON

154 SEGMENTI | 6,281 SÕNA

[02:31]Ronald Liive

Aga avalik sektor on nii -öelda uus teie jaoks praegu siis?

[02:34]Mai Kraft

Jah, avalikus sektoris ma ei ole varem töötanud. Olen teinud nii Riigi Infosüsteemi Ametiga varasemalt koostööd kui ka Ernst ja Youngi ajal erinevaid avaliku sektori projekte, aga jah, otse ise ei ole, ei ole seal töötanud.

[28:59]Mai Kraft

Ma alustan kõigepealt sellest, et sellest jah, ma konkreetselt seda dokumentide keissi ma olen meediast lugenud, aga lihtsalt üldiselt, et kui keegi leiab kellegi süsteemis turvanõrkuse, siis jah, tuleks anda teada, aga see eeldada, et alati selle eest raha saab, ma arvan, et see ei tohiks olla see eeldus. Et tegelikult kui sa oled selline vastutustundlik häkker, siis sa ikkagi annad teada ja lased nii -öelda selle ära parandada ja siis võid nii -öelda, no seal on see avalikustamise periood on ju tavaliselt on see üheksakümmend päeva, et hakata välja pressima raha, see tegelikult nii avalikus sektoris kui ka erasektoris, tegelikult see ei ole ilus. Ja üldjuhul ei ole lihtsalt ka isegi tavalisel ettevõttel, ma arvan, et rääkimata ka avalikust sektorist, võimalik lihtsalt tavalisele inimesele lihtsalt kuskile kellelegi viis tuhat eurot kanda, et see juba raamatupidamislikult ei mängi välja, et et kuidas lihtsalt nii -öelda kellelegi kannad. Aga mis puutub sellesse bug bounty programmi, siis jah, ma kuulsin ka, et see kunagi oli, täna seda enam ei ole. Minu kogemus bug bounty programmidega on see, et, et nad on väga head, sealt tuleb häid leide. Lihtsalt need süsteemid, mida sinna bug bounty programmidesse üles pannakse, et see peab olema kontrollitud. Need süsteemid peavad olema ise ka varasemalt läbi testitud turvalisuse kontekstis, et ei oleks seal selliseid jutumärkides labaseid leide, et, et saaks ka päriselt väärtust sellest bug bounty programmist. Ja jah, minu nägemus on, et see on hea ja tulevikus me võime vaadata, et mis võimalused riigi infosüsteemi ameti poolel selle bug bounty programmi taastamise osas on. Et

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]