Head kriitilise intsidendi kuulajad, oleme tagasi verivärske saatega ja hakkame uurima seda, kuidas tehisaru jõuab meie telefonidesse. Ma tahtsin niimoodi öelda alustuseks seetõttu, et siis saavad kõik aru, ka tädimaalid, et täna on väga huvitav ja põnev saade. Ja tõesti sellist nurka me kajastame ja ei vaata üldse seda, et kuidas meie e -valimised töötavad, kuidas meie PIN ühed asjad liiguvad igale poole, vaid vaatame natukene teistsuguse nurga alt seda IT -teemat. Aga tegelikult mõneti oli see naljaga pooleks, mida ma ütlesin, kuna kõik need asjad on omavahel väga seotud ja siin ei ole mängus ainult mitte tehisaru, vaid üldse andmekeskused, serveriruumid, serveripargid. Green Energy Data Center 'i suurkliendi segmendi juht Martin Rungi. Tere.
Tere. Tegelikult küll on Green Edge 'i, et kui, kui iga kord, kui mina pean seda parandama, oleks ma saanud kas või ühe euro, siis ma oleks päris palju eurosid juba.
No vot, siis me oleme ühes paadis, et tegelikult meil siin nüüd jah, see oli küll päris naljaga pooleks, et tegin meelega selle eksimuse, sest et mina oleksin ka üpris jõukas inimene, kui kui ma nagu saaks nii nagu protsendi siis, kui minu nimi valesti öeldakse, ehk siis mina olen saatejuht Ronald Liive, aga Greener, Green, no vot, ma ei oskagi öelda, kuidas...
Kes see siis välja mõtles sellise nime, kust see nime päritolu tuli?
Kui ma vaid teaks, see on ennem minu aega, kui ma ettevõttega liitusin, ehk siis mina liitusin ettevõttega umbes täpselt viis aastat tagasi, kui ehitus oli jõudnud lõppetappi ja me hakkasime ette valmistuma siis kommertstegevuseks.
Aga räägime siis lahti alguses seda, et viis aastat tagasi, et praeguseks tänaseks hetkeks kaks tuhat kakskümmend kuus suvel on Tallinna külje all üks selline suur andmekeskus viis aastat tagasi, mis siis olemas oli?
Siis oli juba hoone püsti, aknad olid ees, korrused olid tehtud, täpselt samal ajahetkel tegelikult oli suurem osa hoonest oli välja ehitatud, et, et oli niisugune sisuliselt nagu. Värvimine ja tapeetimine ei jäänud, et kõik muu, kõik muu oli juba justkui nagu, nagu ühel pool, aga noh, sealt veel läks omajagu aega, kuni, kuni siis tehniline sisseseade sai ära testitud, et see teebki andmekeskuse võib -olla natukene erilisemaks kui klassikalise kontorihoone, et. Kui värv on seinas ja, ja vaip on maas, et, et siis võivad justkui inimesed sisse kolida, siis andmekeskuse puhul tulevad väga paljud tehnilised asjad läbi testida. Ja, ja, ja sinna kulub umbes pool aastat miinimumis, kuni sa oma komisjoninguga siis lõpuni jõuad ja, ja siis sulle antakse justkui roheline tuli, et nüüd sa võid hakata klienti teenindama.
Antakse, kes see annab seda?
Oh, kasutusloa näol antakse, sertifitseerimise näol antakse, ka, ka regulatiivselt või noh, eks siis samane sertifikaatide teema nagu justkui on, et kui, kui sertifikaate ei ole, siis kliendid sind väga ka ei usalda, nii et, et jah, see antakse on, kõlab natukene veidrat, aga tegelikult on see täiesti loogiline.
Aga räägime lahti, mis asi see andmekeskus veel on, et teil hoiustatakse andmeid, kuidagi mingid ettevõtted, asutused toovad kuskil mingise kohvriga või toimub, et on nad nii -öelda digitaalsemad lahendused, on neil mingi server olemas seal või kuhu nad saadavad, kuidas see välja näeb?
Jaa, no viimasel ajal räägitakse väga palju pilveteenustest ja, ja serverless compute 'ist, kui nii võtta, on ju, et, et see, see viimane tegelikult tähendab less server, mitte, mitte server less, ehk siis nagu serverit on võib -olla vähem või, või inimene seda ei näe. Aga, aga sisuliselt andmekeskus on see koht, kus serverid, võrguseadmed ja kettumassiivid saavad siis turvalises keskkonnas oma, oma toite ja jahutuse. Ehk siis ta on justkui kinnisvara, lihtsalt nagu mastaabiefektiga, et, et ta ei ole nagu serveriruum klassikalises mõttes nagu, nagu inimesed on harjunud nägema seda oma kontoris kuskil, kuskil pisikene luuakapikene, vaid ta on siis suur, professionaalne ja, ja, ja, ja sertifitseeritud ja testitud ja, ja kvalifitseeritud oma tööd tegema.
Nii et kui öelda server, pilveserver, andmekeskus või tehisaru keskus, siis kõik need põhimõtteliselt on üks ja sama asi, lihtsalt selline nii -öelda terminoloogiline erinevus on, aga lihtsas maakeeles need kõik tähendavad enam -vähem sama asja.
Nojah, me tahame igasugustest asjadest rääkida väga peenete nimedega, aga, aga noh, eks see ongi. Nüüd eelmisest suvest ilmus näiteks rahvusvahelisse või noh, Euroopa mõistes rahvusvahelisse sõnavarasse ka niisugune uus äge termin nagu AI giga tehas või AI tehas. Et nad tegelikult ju resideeruvad samamoodi andmekeskuses, aga, aga mastaabi küsimus on puhtalt see, mille pärast nad siis ühte või teistpidi on nimetatud.
Kas te olete siis AI gigatehas?
Siin ma ütlen, kui oleme.
Kas seda ei saa praegu välja öelda või teil on nagu plaan on paigas juba, et selleks aastaks, selleks ajaks te saate gigatehaseks? No
selles suhtes, et, et nagu see AI tehase jutt, mida nüüd meedia on natukene rääkinud, siis AI tehase jutt saab reaalsuseks ikkagi nüüd lähiajal. Me räägime siis selle aasta horisondist. Kihatehaseks saamine võib -olla võtab veel mõnda aega, aga lihtsalt nagu, et nüüd kuulajal oleks lihtsam aru saada, et nagu mis siis nagu nende kahe asja vahe on. Tegelikult on AI tehas kui selline on tsirka kümme tuhat pluss kiipi modernset ja kihatehas on sada tuhat pluss kiipi nendest kõige modernsematest. Et see on siis nagu selle tehase südameks kõik muu kola sinna juurde, aga, aga, aga, aga puhtalt mastaabi küsimus.
Kui ma siin saate alguses ütlesin, et, et kuidas meil nii -öelda tehisaru jõuab telefonidesse, kas see oli nii -öelda naiivne kirjeldus või see vastab tõele, ehk selliste, läbi selliste andmekeskuste, kus teie töötate, jõuabki tehisaru inimeste telefonidesse?
Ja millegipärast, millegipärast see üleüldine arusaam kipub minema sinnapoole, et, et see kuskilt tuleb ja, ja see on kellegi teise mure ja, ja nii edasi ja, ja, ja siis ka jällegi ka mingisugune vastumeelsus on tekkinud, et, et neid andmekeskuseid ei ole vaja ja, ja, ja, ja kõik muu jutt sinna juurde, aga samas seda vastumeelsust väljendatakse digitaalses inforuumis, kasutades tehisharu tööriistasid. Et siis nagu minul on seda nagu väga sihukene noh muigega loen teinekord, et kuidas, kuidas palun on ju, et, et sa ju ise kasutad seda, et, et kuidas sul seda vaja ei ole, et, et see on nagu, mis see sketš oli, et, et lähen loen pimedast piiblit Tõe ja õiguse kohta, et noh, ei käi need asjad ju nii.
See jah, on nagu huvitav sellest aru saada, aga seda vastumeelsust tegelikult on meil Eestis, ma ei ole nii palju nüüd märganud, küll rahvusvahelises pildis nii -öelda vaadates näiteks Ameerika poole, on väga palju seda, et et räägitakse, andmekeskused tarbivad väga palju vett ja väga palju elektrit ja siis nad võtavadki ümbruskaudsetelt inimestelt selle kõik vee ja elektri ära. Teil on nüüd ideaalne võimalus, platvorm siin podcast 'i näol on olemas. Kas te võtate kõik, kus te olite, Hüürus, jah, Hüuru kandis kõigilt elanikelt, keda tegelikult seal ümber vist väga palju isegi ei ole, aga samas no Harku enam -vähem käega, kiviga visata, Keila natukene kaugemale, on ju. Et kas te võtate kõik vee ja elektri ära neilt?
Ma ei teagi kummast otsast alustada, alustame veest või alustame elektrist. Alustame elektrist, tegelikult on Eesti elektrisüsteem on disainitud nii, et sinna ei saa keegi juurde tulla, kui, kui vaba ressurssi ei ole. Ehk siis lihtsamalt öeldes, kui me oleme juba võrku lubatud, siis järelikult see ressurss võrgus on ka olemas. Järelikult me ei saa võtta kelleltki elektrit ära. Me saame tarbida seda ressurssi, mis, mis meile lubatakse. Ja nüüd veega on natukene nagu naljakam lugu, et meie vee tarbimine on tegelikult seotud ennekõike tualeti ja, ja kätepesu ja, ja, ja kraaniveega, mida sa siis sisuliselt jood, eks ole. Ja kui me sooviksime, siis me võiksime veel kraad kangemaks minna ja hakata siis seda sadevett kokku koguma ja kasutama seda oma siis tualeti või, või kätepesuveena. Ehk siis viiagi oma vee tarbimise sisuliselt ainult joogivee peale. Nii et meie laiuskraadis on see pigem haruldane, kui, kui ettevõtted kasutavad oma, oma jahutuse sisendiks siis vett kui sellist. Et jah, vett kasutatakse jahutuse transpordiks, aga need on suletud süsteemid, aga, aga jah, nendes põrgu kuumades kohtades, nagu Nevada kõrbes, kus jahutada tuleb ööpäevaringselt. Kus päevane temperatuur on nelikümmend viis ja pluss. Sul ei olegi väga palju tehniliselt teisi lahendeid, kui, kui kasutada siis vedeliku aurustuse või noh, aurustumise tekitamiseks, mille abil sa saad üleliigse soojuse ära juhtida. Seal ta konkureerib siis, siis inimeste vee peale, mida, mida ta kraanis tahab, aga, aga mitte meil.
Aga kui, kuidas see jahutuseks siis ikkagi, kas see vesi siis on teil juba süsteem ära võetud, see ringleb seal või kuidas see siis veel näeb või?
Jah, see on kaks erinevat vedelikku, on meil, on siis sisemine veering, mis, mis õue ei käi, mis külma või kuumaga kokku ei puutu, see on pehmendatud vesi, see on suletud, suletud ring. Ja see, mis siis käib õue, ehk siis katuse peale radiaatoritesse, kus me siis külma kokku kogume, et kuna seal on ka talvel ikkagi miinuskraadidega tegemist, siis meil on seal glikooliga tegemist.
Kaks nii -öelda sellist suurt teemat, mis on siis nii -öelda vastumeel, meelsetel inimestel kogu aeg, saime vist ära kummutatud. Aga ma arvan, et mulle ei antaks nagu armu, kui ma ei küsiks seda, et no aga kindlasti teile see elekter ei ole roheline, et te panete seal diiselgeneraatorit kasutate kogu aeg ja ja niimoodi saastate meil õhku. Kas see vastab tõele?
Selle teise poolega nüüd on nii, et, et tõepoolest me diiselgeneraatoreid testime, ehk siis me ikkagi mingil ajahetkel neid tööle paneme. Seal on oma, oma hoolduskava ette nähtud ja, ja me järgime seda. Lihtsustatult me teeme seda korra nädalas, korra kuus, korra kvartalis, teatud protseduuri järgi. Ja siis on see hetk tõesti, kui me natukene tossu teeme, kui ka müra. Muul ajal meie müratase on olematu. Ja, ja mis nüüd puudutab nüüd seda elektri rohelisust või mitterohelisust, siis osaleme me ikkagi selles mõttes nagu traditsiooniliselt turul, kui nii võtta. Ja ostame siis päritolu sertifikaati, ehk siis meie, meie teeme omapoolse panuse sellesse, et rohetootjad saaksid oma toodangut müüa. Et see, kust ta siis nüüd nagu hetkel tuleb, ei ole selle turu, turu kontekstis nagu võib -olla kõige nagu noh, õigem öelda, et, et justkui ma ei tea, öösel päike ei paista, et, et siis mis, mis siis saab, on ju, et, et kuna kõik turuosalised panevad oma toodangu ühtselt võrku ja seda siis ostetakse sealt võrgust välja, et siis meie, meie tegeleme sellega.
Ehk siis neile, kes elektrisüsteemi mõistmises natukene kaugemal on, vähemalt selle elektri osas, mida teie ära tarbite, keegi kuskil on nii -öelda andnud oma kümme või kolm veretilka ja öelnud, et meie oleme tootnud samas mahus rohelist elektrit elektrivõrku.
Nii see tegelikult jah päris elus välja näeb.
Ja, ja mitte ainult siis teie ettevõtte näol, vaid kõigi ettevõtjate näol, kes ütlevad, nad rohelist elektrit, rohelist energiat siin Eestis kasutavad, sest tõesti meil ju öösel päike ei paista, aga kuidagi on vaja seda ikkagi saada.
No lisaks on ka, lisaks on ka siis nagu see pool, et, et osad toodavad ise, et, et panevad oma paneele või, või nagu muid asju teevad, et meie sinna, sinna kategooriasse ei läinud, me pigem otsustasime siis minna sellesse osisesse, kus me käime ressursiga võimalikult efektiivselt ringi, et, et nagu kas sa, noh jah, paljuski pillatakse ja, ja siis üritatakse seda kompenseerida rohemeetmega, et, et siis me läksime pigem seda teed, et Püüaks seda lihtsalt pillamist vähemaks tõmmata nii palju, kui saab.
Aga need diiselgeneraatorid, kas nagu mina selles kirjelduses sain aru, et nad päris kakskümmend neli seitse ei tööta,
siis ei ole sellist kollase maiguga pealkirja, nagu on siin mõne suure ettevõtte puhul üle lombi siis kirjutatud, et kus nemad on Nii palju kliente kasutavad meie tehisarulahendusi, meil on vaja ruttu panna mingine andmekeskus püsti ja nüüd lihtsalt ongi paratamatus see, et kuna kõik muud süsteemid pole järgi tulnud, et me peame kakskümmend neli seitse diiselgeneraatorit kasutama, teie puhul seda ei ole?
Ei, meie diiselgeneraatorite töötunnid aastas jäävad circa viiekümne tunni juurde, pluss -miinus, et seda on, seda on tõesti vähe. Ja neid tunde võiks olla veel oluliselt vähem. Aga, aga kui, kui vaadatagi puhtalt seda, et, et kuidas üks hooldusrutiin ja, ja, ja testimised ja kõik muud asjad välja näevad. Kui sa neid asju ei tee, siis ühel hetkel võib see üllatus olla hästi meeldiv. Paljud kohad, kes varem omasid diiselgeneraatorit, aga ei olnud kunagi sellega nagu pidanud tegelema hakkama, ennem kui meil hakkasid siin mingisugused esimesed kriisiilmingud tekkima näiteks Vene võrgust eraldumise taustal. Siis hakati vaatama päriselt asjale otsa, et, et kus see generaator asub ja, ja kas sellel kütust on ja, ja nii edasi, siis tuli ka igasuguseid asju välja. Et andmekeskus seda endale lubada ei saa, et, et meie peame omi asju tegema ikkagi maksimaalse järjepidavusega ja see ei ole ainult generaator, vaid see on kõik muud süsteemid samamoodi.
Aga me oleme natukene käinud nagu ümber palava pudru, et ma tahtsingi meelega saate alguses rääkida seda, et noh, teil nii -öelda see tehisaru jõuabki meie telefonidesse niimoodi, aga, aga mis tegelikult läbi teie andmekeskuse jõuab, siis on nad eestlased või mingid nii -öelda teised inimesed kuskil teistes riikides, et mis teie andmekeskuses on, mis teil jookseb, mis need andmed on, kui palju te saate seda avada üldse?
No nii palju kui me oleme ka avalikult rääkida saanud, ehk siis nagu kliendid, kes on lubanud rääkida sellest, et mis nad meie juures teevad, aga, aga üldjoontes on, üldjoontes on need ikkagi Eesti mõistes olulised teenused, mis peavad olema meile kõigile kättesaadavad, hoolimata sellest, et mis kell on, mis kuupäev on ja, ja kus, kus maailma otsas ma usun, et, et selles suhtes nagu meie ülesanne ongi hoida neid kliente töös. Kes, kes igapäevaselt selle nimel kurja vaeva näevad tegelikult.
Ja kui ma nüüd läheksin teie kodulehele, mida ma üritan nüüd siin teha kohe nii -öelda salvestuse ajal, kas ma seal näeksin mingit nimekirja ka või see ongi selline müstiline, et keegi väga ei tohiks teada saada?
Meil on kliente, kellest, kellest avalikkus ei tea ja see on täiesti okei, selles suhtes, et need, kes on siis missioonikriitilise taristuga ja, ja soovivad seda infot kiivalt varjata oma, oma siis vastaste eest, siis nende jaoks on see täitsa tavaline, et nad ei luba rääkida, aga samas on, samas on palju kliente, kes lubavad rääkida, et. üks esimesi ja suuremaid avalikke nimesid oli tegelikult SEB. Ja, ja neid on, neid on teisigi, et, et kui sa, kui sa kodulehel natuke surfad, siis sa leiad sealt nii mõnegi referentse ülesse.
Ja SEB oligi see, mis ma oleksin kohe välja toonud, et kas see tähendab, et mina SEB kliendina, et kui mina oma seal netipangas äpis, mobiiliäpis näen, et mul on nii palju eurosid kontol, siis tegelikult need eurod nii -öelda digitaalses mõttes siis on teie andmekeskuse kaudu kuidagi kuvatakse mulle.
Või siis teise lokatsiooni.
asukoha. Et selles suhtes, et arukad kliendid ikkagi omavad vähemalt kahte lokatsiooni, ehk siis SEB näitel on ka nii, et, et neil on tegelikult kaks füüsilist lokatsiooni, nii et, et kas meie või teised.
Ja kui me räägime eesti keeles, siis asukoht jah, loen see lokatsioon jah. Okei, siis on arusaadav, nii, aga siis on teil Enefit on ka üks teie nii -öelda klientidest, aga Enefitil ei ole ju vähemalt noh, minu, ma või võib -olla natukene naiivne, et okei, võib -olla minu kliendi andmed, asjad, mida nad võiksid nagu hoiustada niimoodi, kas seal on siis midagi olulisemat veel?
Selles suhtes nagu tegelikult on väga lihtne nagu, noh, minu jaoks tundub see lihtne, et, et ilmselt kui sa saad Enefitit arve, siis seda on kuidagi vaja protsessida sinuni. Kui on, kui on vaja Enefitil kokku lugeda kõik see data, mis on mõõtepunktidest, siis seda on kuskil vaja protsessida ja salvestada. või, või Enefiti laadimisvõrgustik, täpselt sama lugu, on ju, et, et me millegipärast arvame, et, et paljudel ettevõtetel on ülipisikene digitaalne jalajälg, aga, aga neil kõigil on mootorid hästi suured taga. Lihtsalt nii mõnelgi puhul on nad pakitud siis kuhugi pilve, et see mootori suurust nad ise ei näe, et nad teavad, see töötab, aga, aga kuidas see töötab, jääbki. Noorema põlvkonna inimestele pahatihti saladuseks.
Väga palju vist jääb teie ettevõtte puhul ka nagu saladuseks, et need, kes on need teie potentsiaalsed kliendid või on teie kliendid, teavad nagu detailsemalt ja lähemalt. Et noh, olles varasemalt ka üritanud igasugu vastuseid saada või uurida ja nii edasi, siis on omajagu tuleb ette seda, kust ei taheta väga rääkida, aga ma lihtsalt ütlen kuulajatele, minge siis ettevõtte kodulehele, otsige üles, seal on üks tutvustav video, seal on ka mõned pildid, siis te saate nagu natukenegi teada, mis seal nagu müstilises kohas toimub. Aga ma natukene puudutaks seda poolt, et miks te ikkagi nii salajased siis olete, okei, jah, te rääkisite, et osad kliendid nõuavad ja sellist, aga kas te natukene üle ei mõtle või?
No juhuse oleks jätmine nagu lihtsalt sellepärast, et nüüd mitte mõelda üle, on ju, et, et see oleks ka nagu natukene rumal, on ju, et, et. Et eks noh, kui nüüd võttagi see samane nüüd SEB analoogia, et, et siis kui vanasti oli, vanasti oli kuld kuskil pangahoones keldris luku taga. Siis täna see on kuskil andmekeskuses serverites luku taga, et ega, ega nagu see, et, et me siis püüame teha kõik selleks, et asjad oleks kaitstud, turvatud ja töös on, on noh, noh jällegi, see on minu probleem ilmselt ka, et, et ma olen juba mõnda aega selles tööstusharus töötanud, minu jaoks tunduvad need asjad normaalsed. Et, et uks on kinni ja, ja igale poole iga inimene ei saa, isegi mina ei pääse meie majas igasse ruumi, kuhu võib -olla tahaks teinekord minna, et, et see on, see on riskijuhtimine, kui nii võtta, on selle asja nimi tegelikult ju.
Üks asi, mis, mis vastumeelsuse osas on, on, on palju nurki meil juba käidud läbi. Üks, ma, ma ei saa otseselt öelda, et see on vastumeelsus on, aga on küsitud niimoodi, et aga, aga miks neid andmekeskusi, tõsi, meie regioonis neid nüüd nii palju ka ei ole, Aga noh vaikselt hakkab tulema, siin teil on ju konkurente ka, kes on öelnud, et nad teevad ja neil on sellised uhked plaanid ja mõtted ja kõike seda ja nemad juhtumis ise toodavad omale elektrit ka, erinevalt teist, nagu me teada saime. On ikkagi see, et aga, aga miks sellist asja siia vaja on, et meie selline risk näiteks kineetiliselt saada mõne ohuga pihta on väga palju suurem kui kuskil mujal. Kas te oskate seletada lahti seda, et miks andmekeskus üldse siia Eestisse või siis Baltikumi vaja on, mida annab see juurde neile ettevõtetele, kes näiteks Eesti riigi IT -süsteemi hoiavad püsti, juurde, et see oleks siin versus oleks näiteks Portugalis, kus on natukene turvalisem võib -olla?
Aga ma pööraks selle mõttekäigu kohe tagurpidi, et kui nüüd võtta mõned, mõned suured rahvusvahelised nimed ja kui nad tooksid nüüd oma riistvara väga suures mastaabis meie regiooni, siis tekiks ka sellest hoopis teistsugune huvi seda ka kaitsta. Et võib -olla oleks see vastupidi, arukas meede sisejulgeoleku kasvatamine läbi, läbi välisjulgeoleku pildi, et seal on olulisi asju, mida tuleb kaitsta, seal on meie äripartnerite kui liitlaste asjad, mis maksavad miljardeid ja miljardeid ja miljardeid, äkki on hoopis sellest nagu vastupidi kasu.
Aga samas me ei näe teie kodulehel nimekirja sellistest ettevõtetest, kes mingeid selliseid andmeid teil praegu hoiustaks?
Ilmselt ei hakka nägema ka mitte kunagi.
Et aga kas need ettevõtted on olemas ja seal ongi see, et ei saa rääkida, öelda välja, et sellised ettevõtted on siin?
No esimene, esimene avalik nimi on nüüd tegelikult välja öeldud. Üks rahvusvaheline tegija, kes ikkagi noh, see osa, mis meie siis investeerime selleks, et laieneda saaksime, on, on ka ikkagi muljetavaldav number, eks ole. Aga see, mis siis klient ise peab oma riistvara sisseseade eest maksma, seal lähevad jah numbrid ikkagi päris utoopiliseks ära, et.
Aga räägime konkreetselt, need nimed, need numbrid?
No nüüd see, mis puudutab nagu seda nime, et, et siis see on Nebius. Hetkel, hetkel ka Neocloudide kontekstis on ta maailma kõige väärtuslikum pilveteenuse pakkuja, ehk siis AI pilveteenuse pakkujatest on ta kõige -kõige väärtuslikum. Hollandi ettevõtte noteeritud USA, USA börsil ja, ja, ja noh, jah, siin on mingisuguseid väikseid müra, müra on tekitanud see nime taga olev inimkoosseis või, või, või, või nende nagu siis sünnikodu. Aga, aga, aga see on esimene nimi, mida me avalikult oleme saanud rääkida ja, ja see, mida nad on meile paigaldamas, et, et noh, jällegi, ma ei ole näinud seda Bill of Materials või, või, või, või saatelehte, aga, aga ma julgeks spekuleerida, et kogu see, kogu see riistvara, mis meile tuuakse siis nende poolt, et see miljardites vist ilmselt maksab jah.
Aga jälle taaskord mulle ei antaks armu, kui ma ei kaevu sügavamale, ikkagi ääriveeride ütlesite, et mingisugused nimed on käinud ja siis see taust ja kõik räägime ikkagi detailsemalt, et öeldakse, et selline vene taust on, et kuidas, kuidas, mis see nii -öelda vastureaktsioon siis on, kas ongi nüüd niimoodi, et jah, ettevõte, see andmekeskus, kõik see sai alguse nii -öelda headel aegadel, kõik oli ilus, kena, tore. Tuleb nüüd üks selline suur klient tuleb sisse ja siis ja siis tuleb kuidagi vene käsi tuleb mängu. Kas me peaksime midagi kartma siin?
Ja nüüd on seesama koht, et, et kui mul oleks antud Euro, siis mul oleks juba jälle päris palju eurosid selle koha pealt, kui mina pean nagu sellele küsimusele vastama. Aga nende puhul on niisugune huvitav lugu, et kuna nad ostavad USA ekspordikontrolli oleva, kontrolli all olevaid kaupasid, mida, mida need kiibid on, siis need kiibid ju sisuliselt on samas kategoorias, kui on meile müüdavad Himarsid ja nii edasi. Et kui nüüd see Vene taust oleks väga suureks probleemiks, siis nad neid osta ei saaks. Et me oleme selle osas tundlikumad ühiskonnana kui paljud teised. Et kui, kui sinna nagu asjasse natukene rohkem sügavamalt sisse vaadata ja natukene, natukene sellesse loosse pikemalt minna, et, et siis noh, me ei saa nagu kõiki asju nagu ka nagu nüüd nagu hakata lihtsalt sellepärast, et ma ei tea, inimese nahavärv on vale või, või, või tal on vale pass taskus nagu sildistama. Et meie saame tugineda faktidele. Me konsulteerisime vajalike, vajalike agentuuridega, kes siis tegid tausta kliendi osas. Samamoodi pöördusime vajalike küsimustega teatud institutsioonide poole, kes siis nagu, kes vastas, kes ei vastanud. Aga, aga ühestki otsast ei ole tulnud nagu, et, et ärge tehke. Et siis, siis see võib -olla on natukene, natukene nagu selgitab, et, et miks me sellise kliendi kasuks otsustasime. Aga teiselt poolt on ka see, et ta ei ole ju ainukene tegija turul, et, et me loomulikult tegeleme edasi järgmiste värbamisega.
Kas teie enda isiklik moraalne majakas kuidagi pidi kõikuma, seetõttu pidi kokku varisema sellise nime nagu Neibius tuleku tõttu või? Ei,
ei, teades Neibiusa tausta, noh, kuna minu töö on ka nagu tunda turgu ja, ja, ja aru saada nagu, kes need ettevõtted on ja, ja nii edasi, et siis minu jaoks see taust ei olnud võõras. Ega, ega nagu vastupidi nagu, et, et võib -olla nad hoopis mängivad õigel poole peal. Et kuna nad on Hollandisse sisse registreeritud, mitte enam kuhugi mujale või nad ei ole sisse registreeritud USA -sse nagu kõik teised, peavad andma siis Cloudact 'i läbi ligipääsu, ma pean siis silmas kõik pilveteenuse pakkujad, kes on USA, USA residentsusega. Et äkki nad annavad hoopis teistele poistele aru, äkki meie poistele hoopis. Aga noh, meil on spekulatsioon puhtalt on ju.
Aga kas mõni praegustest klientidest selle nime peale, kui see tuli avalikuks, kas nad võtsid teiega ühendust, ütlesid, et kuule, et me nüüd tahaks lähemalt teada, et mis nüüd toimub?
No õnneks meie kliendid teavad, mis meie teenus on. Ja, ja nad saavad aru, et, et see nimi, nimi ei muuda nagu mitte midagi, ehk siis nagu, et, et kuna meie teenus on ikkagi füüsiliselt lahus teiste klientide teenusest hoidmine, siis, siis nagu need inimesed, kes jah, meiega igapäevaselt kokku puutuvad, tööalased teavad väga hästi, et, et see, et, et kas seal on nüüd mingi nimeline risk. Ei tähenda, ei tähenda seda, et füüsiline risk eksisteeriks.
Nii et ükski klient selle ära ei ole kukkunud seetõttu? Ei. Ja praegu lähiajal pole näha ka?
Keegi ei ole teada andnud siiamaani.
Kas need Nebiusele minevad osad või pooled, ma ei, ma tõesti ei tea, et kuidas see terminoloogia peaks seal kõik olema ja niimoodi, kas, kas need on siis kuidagi väga eraldiseisvad teiste, teistele ettevõtetele renditavast pinnast?
Jah, just. Et, et kui sa kujutad ette nagu, ma ei tea, kujutad ette Ülemiste keskust, seal on terve rivi erinevaid kaubanduspindasid, kõik nad on oma nagu klaaskuubiku sees, on ju, teevad oma asja, on ju. Ja, ja, ja siis, ja siis sõlmitakse ühe suurema ettevõttega, nagu näiteks Ülemiste keskuse näitel on Rimi, on ju, sõlmitakse siis suurem leping, on ju, kus siis Rimile tehakse suurem pind. Ja, ja, ja see ongi eraldatud, ehk siis nagu noh, võib -olla seal on nagu selles suhtes nagu see eraldatavus ei ole nii hästi näha ja või tajuda, aga sa saad aru nagu, kuhu nagu mu mõttekäik nagu liigub, on ju, et, et iga klient on oma, oma nagu ruutmeetri sees ja, ja, ja tal on perimeeter ümber ja, ja ligipääsud on antud samamoodi inimestele ainult siis nagu selle perimeetri piires. Mis tähendab seda, et, et kui sul on meie, meie siis hoones kuhugile ligipääs, siis see ongi ainult spetsiifiline liikumiskoridor. Sa ei saa minna suvaliselt kolama, nagu et läheks vaataks, mis naabri ukse taga on.
Kas kuidagi need rentnikud, kes teil on, kes potentsiaalselt võiksid tegelikult muret tunda, no okei, ma ei saa öelda, et nad saaksid mure tunda, aga, aga kellel võib selline küsimus tekkida, kas nad saavad iseseisvalt ka kuidagi olla veendunud selles veel lisaks, või nad peavad lihtsalt uskuma, usaldama seda, mida teie räägite, Nii -öelda müügijutuna siis ja pluss siis see, mida te lepingul olete tõestanud või on neil ka kuidagi selline võimalus, et et nemad ise panevad nüüd enda ukse kinni ja ka teie ei saa sinna sisse minna ja midagi teha.
No meil ju nii mõnegi kliendiga see justkui nii on, välja arvatud siis, kui on tõsine kriisiolukord ja me peame kliendivara päästma hakkama, mille, millel on siis oht üldse kogu hoone hävimisele. Aga, aga noh, selline meie äri ongi, et, et kui kellelegi tundub, et, et nüüd justkui on, ma ei tea, midagi juhtunud, mis, mis nõuab nagu siis vastumeetmete tõhustamist, just nagu siis füüsiliste vastumeetmete tõhustamist, siis aga palun, et kui, kui on mingisugune hirm sellega, et, et äkki keegi saab minu ukse lahti, on ju, paneb siis teise luku juurde. Noh, see on võib -olla näitlikustamine, aga, aga noh, seda saab teha.
Rääkides natukene või püsides selle füüsilise potentsiaalse ohu juures, siis teie ettevõtte puhul on nagu huvitav on see, et teist üle tee asub Estlink üks konverterjaam ja Harko alajaam ja ja minu teada meil siin Eestis on toimumas sellised muudatused, et sellised elutähtsad teenused, kriitilised teenused, nad peavad ennast füüsiliste ohtude eest ka hakkama nagu üha rohkem kaitsma. Ja lihtsalt vaadates seda, et kakssada meetrit nii -öelda lahutab teid, et ei pea olema geenius, et saada aru, et kui, kui seal pannakse nii -öelda mingine tõrjesüsteem püsti, siis see tegelikult ju aitab ja kaitseb teid ka.
Ei kinnita, ei lüka ümber.
Aga mina olen maksumaksja, kõik meie kuulajad on maksumaksjad. See, et kui minu kui maksumaksja raha eest sinna pannakse ülesse see tõrjesüsteem ja see tagab, on ju, suurele osale eestlastest elektri, ma olen igati poolt, aga te olete eraettevõte. Ma nagu isiklikult teie huve nagu väga kaitsta ei taha nagu või ma ei taha, et minu maksumaksja eurod sinna läheksid, kas... Mis
me siis teeme, kolime minema või?
Ei, mu küsimus olekski see, et kas juhtumisi te olete nii -öelda teete siis koostööd, et teie taskust, rahakotist tuleks ka mingi osa sellest rahast, mis läheb selle füüsilise kaitse jaoks.
Sest lihtsalt see küsimus ongi lähtuvalt sellest, et te olete kahesaja meetri kaugusel. Ja kui me võtame, me elame sellises maailmas, kus me peame selliste ohtude peale mõtlema ja Ukraina on meil väga hea näide, on ju, eks need kineetilised ohud võivad teoreetiliselt saada kunagi tõeliseks ja, ja sellisele kaitsemehhanismile sa ei tee kuidagi selgeks, et kuule, see nüüd droon tuleb kahesaja meetri kaugusele, ära tee sellest välja, on ju, ta kohe kindlasti ta reageeriks ka selle peale.
Jah, aga ma nüüd jällegi, olles nagu käinud mitmes rahvusvahelises infavoos, ma näen seda nagu pilti natuke teistsugusena, aga, aga noh, nagu ma ütlesin, ma pean, pean vingerdama, nii et, et ma nagu siis lähen hoopis mujale selle jutuga. Et me otsime tonti seal, kus nagu seda ei ole, ehk siis me tajume seda ohtu teistmoodi. Mujalt maailmast vaadatakse meie suunas kui NATO liikmesse, Euroopa Liidu liikmesse, OSCD -sse. Meil on väga hea välja kujunenud juba kaitsetaristu, me panustame sellesse tublisti. Kriitiline taristu tegelikult on noh, et palun ärge nagu võtke seda nagu sellena, et rohkem ei pea midagi tegema, et meil on tegelikult kriitiline taristu ka võrdlemisi hästi võrreldes paljude teiste lähinaabruse riikidega, ma pean silmas siis nüüd nagu minna, mida rohkem lõuna poole minna, seda seda halvemaks see olukord läheb. Et see, et, et kas me oleme valmis sinna panustama, et, et noh, tegelikult me justkui nagu teatud etapis või, või, või, või versioonis nagu oma, nagu siis piirkonna või oma perimeetri kaitsmisega ju tegeleme. Mis me täpselt teeme, seda, seda ma kommenteerida ei saa, aga, aga, aga oma panuse me anname sellesse ka ja noh, lisaks on see, et, et. Kuna lõppkokkuvõttes ükskõik milline digiteenus ühte - või teistpidi võib meie majast läbi sattuda, on ju, et, et siis kui su maksumaksja euro siia loed, on ju, et, et siis nagu, et, et eks seal on niisugune nagu mõru maik on natuke juures, on ju, et, et nagu, et, et kui sinna nagu mitte panustada, siis, siis kui meiega midagi juhtub, siis sa tunned ka seda. Kindlasti tunned, mingid teenused saavad pihta. Et siis võib -olla tasub nagu ikkagi nagu selle nagu niimoodi kogemata pudiseb üle serva nagu meie peale ka võib -olla nagu läbi sõrmede vaadata, aga see on niisugune puht puht filosoofiline küsimus.
Liiguks siin sellise nurga alla, et väga palju on hakatud rääkima digitaalsest suveräänsusest siis, et kuidas meil siin Eestis me saame näiteks hoida oma digitaalseid süsteeme, meie e -riiki püsti, kui kuskil mujal maailmas juhtub midagi, me ei ole või meie oleme mujast, muust maailmast eraldatud. Kas selline teiesugune andmekeskus võiks olla ka üks lahendustest? Või kas see on juba täna lahendus?
No vot sellele teisele küsimusele ma jällegi nagu vastata ei saa, esimesele saan öelda, et, et jah, saab olla küll. Et kui on Eesti riigi enda kontrolli all olevad seadmed kuskil reaalselt töös, mis on siis nagu nii füüsilised meie enda seadmed, kui ka, kui ka võrgus, mis on meie enda kontrolli all, siis saab tagada meie digitaalset suveräänsust küll, päris tublisti. Et noh eks seal nüüd on jällegi nagu igasuguseid vahvaid vahvaid iseärasusi onju, et et kellele kuulub tarkvara ja ja ja kõik muud jutud sinna juurde, aga noh ta on kindlasti panus sellesse, päris märkimisväärne panus.
Tahtsingi just seda küsida, kuna siis, kui me rääkisime sellest nebiusest, millest te ei taha väga rääkida vist, no ei no ikkagi rääkisite küll, et käis läbi see, et et USA nii -öelda mõju all olevad kiibid ja ma kujutan ette, et teil ongi ju enamuses kõik need, mis teil on, et teil ju Hiina kiipe ei ole, ega.
No ei, meie, meie neid ei oma ja selles suhtes nad on ikkagi klientide omad.
Kas teie klientidel on Hiina kiipe?
Ma usun, et ei ole, sest et juriidiliselt on see kokkulepe siduv. Me küll ei käi neid kiipe nüüd nagu niimoodi otseselt kontrollimas, on ju, et, et võtame kaane lahti ja vaatame, mis seal sees on, aga, aga klientidel on selle osas kohustus täita teatud reegleid, mis on siis seotud ka seadmete impordiga, et, et nad peavad olema Euroopasse lubatud terves tükis. See, kas nad on nüüd toodetud siin või sealpool, nii kaua kui neil on CE märgis peal ja, ja, ja lubatud, lubatud Euroopa Liidu kaubandusvõrku, või noh küll spetsiifilisse kaubandusvõrku, siis, siis see, mis logo seal peal on, jällegi kõlab nagu natukene diskrimineerivalt.
Et teie jaoks isiklikult, et kui mõni klient otsustab, et nüüd vot need Hiina kiibid on nii palju soodsamad või et tegelikult vist praegusel hetkel on kõige olulisem see tarneaeg, et tarneaeg on lühem, et siis kui see klient. Sul
ei ole Hiinast nagu midagi kõrgtehnoloogilist võtta ju tegelikult nagu suures pildis, et nad on ikkagi ennekõike assembly, noh tõsi, nad tulevad jube kiiresti järgi. Et see, see arenguhüpe, mis on üldse Aasias toimunud ükskõik milles, kui sa võtad kasvõi elektriautod, millised autod olid kakskümmend aastat tagasi Hiina turul ja millised nad täna toodavad ja võrdled seda nagu ajahorisonti nüüd Euroopas või, või, või USA -s, siis noh, põhimõtteliselt on kiviajast tuldud nagu tänapäeva ja meie oleme paigal sõidnud.
Teil, teie ettevõtte osas nii -öelda, ma kujutan ette, et suvi, suvel teil vist väga keegi puhata ei saanud, sest et nagu polnud natukene liialdada, on ju, eks, et sellist ühtegi päeva, kus teist ei ole, ei oleks kirjutatud, väga ei olnud, eks teil oli uudiseid oli hästi palju, mis suvel tulid, miks see niimoodi kõik kuidagi kokku langes, et tulid investorid ja tulid kliendid ja tulid see, teine, kolmas, mis ongi lihtsalt juhus.
Ei, see ei ole juhus jah, et, et eks me ju natukene andsime varem ka mõiste, et mingisugused sammud hakkavad toimuma. Me tegelikult ju eelmise aasta lõpus juba vihjasime, et, et me töötame millegi suurema kallal. Aga, aga, aga nii nagu kõikide suurte asjadega, igal asjal on oma, oma kodukord, nagu kuna sa mida rääkida saad. Teinekord on seotud siis mingi börsireeglitega nagu näiteks ka kliendi nime väljaütlemine, et, et need on puhtalt või no see on puhtalt nagu börsireeglitega seoses, et me ei saa rääkida midagi ennem, kui nad ei ole ise seda. lokatsiooni avaldanud ja, ja, ja noh, tagatipuks on ka see, et, et klient võib ka keelduda, ehk siis noh, nüüd me jõuamegi tagasi sellesamase koha juurde, et, et me võime, võime rääkida, aga ei pea ja võib klient rääkida, aga ei pea.
Ja kui me nüüd räägime konkreetsemalt, et mitte ei vihja ainult, et olid sellised uudised, kes, kes need investorid, kes teile tulnud on, kes need on?
Nad on inimesed, nad on eestlased. Neid on päris mitu nimekat, nimekat nime sealjuures ja, ja, ja lisaks siis kaks, kaks eestvedajat on siis Miko Niinemäe ja, ja, ja Martin Salo, kes, kes on ka natukene siuksed, natukene hullumeelsed või noh, hullumeelne on siukene ilus, ilus, ilus, hellitav nimi, et, et julgevad ka mõelda natukene suuremalt kui, kui võib -olla kohalikud inimesed seda, seda on harjunud tegema ja, ja, ja, ja kuidagi need mõttemaailmad kattusid ja, ja, ja nende toel siis ka laienes meie, meie rahakott natukene teha järgmisi samme.
Ja mida te hakkate nüüd siis tegema veel, kas on lisaks saate öelda sellele, mida juba öeldud on?
Ei ma hetkel jah midagi lisaks ei saa öelda jah.
Et kõik on juba läbi käinud, millest saate rääkida ja siis ongi niimoodi, et et kui me kohtume kuskil aasta pärast, siis te saate öelda, no vot siis kaks tuhat kakskümmend kuus, et siis ma nagu kuidagi natukene nagu midagi vihjasin, aga ma ei saanud rääkida, et mis see vihje siis oleks ikkagi?
Jah, ega ma, ega selles mõttes nagu, et, et me oleme, me oleme võtnud endale sihukse mõtte kandvana, et me pigem püüame rääkida siis, kui meil on asjad kindlad. Et kui, kui, kui sageli kiputakse rääkima asjadest, mis veel päris lukus ei ole ja nii edasi, on ju, et, et ehk siis see. Ehk siis see kaagutamine. Kaaguta siis, kui sa oled munenud, mitte mitte vastupidi, et et me armastame niipidi liikuda, et ei taha nagu ära sõnuda ja kuna väga palju asju on mängus, et siis siis need uudised tulevad täpselt sellises taktis, kui nad tulema peavad. Ilmselt räägime varsti.
Üks kõige olulisem küsimus jäi alguses küsimata. Martin Rungi positsioon, ametinimetus, suurkliendisegmendi juht. Mitu väikest klienti teil on?
No ikka on, ikka on, mõned on. Ega siis lõppkokkuvõttes nagu meie jaoks ei ole oluline, kui suur väike on klient, et kui tal on soov meie juures majutada, siis minu jaoks on nad kõik ühtemoodi, et mingit erikohtlemist sellepärast ei saa, et, et mul on rohkem või, või, või, või, või noh, see sama nüüd jällegi suure nime juurde minnes on ju, et, et nagu, et neil oleks nagu mingisugune erikohtlemine, et, et ei, et, et neil on tegelikult ikkagi maja reeglid on ühtemoodi. Nad peavad ikkagi alluma täpselt samadele protseduuridele, protsessidele ja nii edasi.
Aga tegelikult nagu tõsiselt öeldes, siis tegelikult ikkagi mõni klient on liiga väike ka, et kui täna seal tehisearu ajastul ma vibe koodin endale mingise laheda asja ja ma näen, et mul on vaja enda nii -öelda andmebaasi, kus hoiustada mingeid asju, siis kujutan ette, et minusugusele kliendile, isegi kui ma olen valmis maksma teile, te ütlete, et kuule, et mine vaata kuskilt mujalt midagi.
No ma püüan olla alati nagu kliendi suunas aus, on ju, et, et nagu öeldagi, et kui see teenus ei ole talle paslik, et äkki ta, äkki ta mõjutab ennast mõne meie kliendi juurde. Ehk siis meil on päris palju erinevaid, noh, rahvusvaheline termin on nagu MSP ehk siis managed service provider. Ehk siis nagu sinna hulka kuuluvad sihukesed IT -ettevõtted nagu A .D .O .X., kes teevad sulle pisikese privaatpilvekese või, või, või Sone, kes, kes siis mõjutab sind nagu natukene standardiseeritumalt. Et ma aitan, aitan võib -olla sedapidi hoopis sind kokku viia kellegi teisega, kes on vormilt palju sobivam ja rahakotile leebem, leebem kui nii võtta.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, ma usun ja loodan, et need küsimused, mida, millest ei saanud kuidagi üle ega ümber minna siin mõndade isikute või ettevõtjate tausta osas, said tänases saates vastuse. Ja kui ei saanud, siis minuga saab kontakteeruda ronald .liive at geenius .ee ja saata need veelgi kriitilisemad küsimused, mida oleks ikkagi võinud küsida ja küll ma leian Martini uuesti kuskilt üles ja küsin need ära. Tänases saates oli külas Greenergy data center 'i suurkliendisegmendi juht Martin Rungi ja mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega kriitilises intsidendis järgmisel korral.
Järgmise korrani siis. Aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]