Tere tulemast kuulama, Riigi IT -podkasti kriitiline intsident. See podcast eksisteerib selleks, et rääkida Eesti riigis toimuvast just IT - ja digiteemade nurga alt ja seda otse ja ausalt, ilustamata, aga ka positiivselt ja kiitvalt ja rõõmsameelselt, kui midagi on hästi, et me ei pea alati ütlema, et kõik on halvasti, vaatame ka neid asju, mis on hästi. Täna olen stuudiosse palunud raske kahurväe, põhjuseks on see, et meie digiriiki hakatakse reformima ja selle raames luuakse üks uus või siis uus vana ametikoht, millele otsitakse täitjat. Ehk meil hakatakse otsima riigi IT -peaarhitekti ja sel teemal on saates rääkimas Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Joonas Heiter, tere!
Ja riigi endine IT -arhitekt Andres Kütt, tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Alustuseks selline hea lihtne küsimus, et keda ja mida ja miks siis RIA endale otsib?
Nagu ilmselt meediast on juba piisavalt kajastatud, et käimas on riigi IT -reform, mis meie e -riigi kahekümne viie aastase ajaloo jooksul on üks suuremaid juhtimislikke muudatusi, ma julgeks öelda. ja mida me siis otsime, mida me tahame saavutada, et kui siin e -riigi ajalugu viimased aastad on olnud, et kõike teenuseid juurde kasvatada, viia kõik asjad digitaalseks, siis selle me oleme saavutanud, e -riik on sada protsenti digitaalne. Ja ma kinnitan jätkuvalt, nagu sissejuhatuses saatejuht ütles, et räägime ka positiivsetest teemadest just osalenuna eelmisel nädalal maailma juhtivate digiriikide kohtumisel, siis meil näiteks elektroonilise identiteedi vallas enamus riike vaatavad alt ülesse. AI on loomulikult see teema, kus , kus kõik on alles otsimas oma seda kohta ja saavad aru, et see muudab maailma, aga kui palju, siis see on alles küsimus. Aga nüüd tagasi küsimuse juurde, et mida me siis nüüd IT -peaarhitekti rolliga tegemas oleme, on see, et meie e -riik on selles küpsusastmes, et et ühetaolisi asju tuleks teha ühetaoliselt, kui keskkond tingib muudatusi, siis need muudatused peaks olema võimalikult kiirelt implementeeritavad, see tähendab seda, et Meie taustsüsteem peab olema ühetaoline. Ja loomulikult see omakorda annab päris hea kasvulava ka efektiivsusele, aga teiselt poolt turvalisusele. Ja kogu selle IT -reformi käigus me vaatame nii seda kasutajakogemust kui ka küberturvalisust ja töökindlust tegelikult ühel teljel. Ja see ongi Riigi Infosüsteemi Ameti pikaaegne roll olnud, et kui kogu aeg küsitakse, et kas see, et me teeme digi ja küberit ühes asutuses, õigustab ennast, siis nüüd ma näen järjest rohkem maailmas, et need asjad liiguvad kokku. Et ilma digita ei ole küberit vaja, ilma küberita digi ei tööta väga pikalt. Ja jah, sissejuhatuseks võib -olla nii palju.
Ja kuna selle reformi käigus ju meil päris paljud riigi IT -majad liiguvad riigi infosüsteemi ameti alla ja te saate veelgi suuremaks, kui te praegu olete, siis uus roll mängib veelgi suuremat nii -öelda tähendust omab siis?
Seda ma kohe nüüd täpsustaks natukene, et RIA alla liigub kokku siis kõik, mis puudutab infrastruktuuri, pilvteenuseid, arvutitöökohta ja kõiki neid keskseid teenuseid, mida me täna oleme juba pakkunud, eelkõige võiks öelda siis platvormteenused, ja siis keskne küberturvalisuse korraldus. Juurde tuleb esialgu siis Riigi IT -keskusest arvutitöökoht ja riigipilv ja kommertspilvede vahendamine, ja siis me oleme ministeeriumiga loomas teekaarti, kuidas teistest IT -majadest, IT -osakondades kogu seda baasinfrat konsolideerida, aga jätkuvalt vastutustundlikult, aru saades meie julgeolekuolukorda, et me teeme neid muudatusi väga, väga suure kasutajahulgaga kriitilistes süsteemides. Aga nüüd see arenduskeskuste pool, et see, selleks on siis see Riigi digikeskus praegu loomis, loomisel, ta luuakse Justiitsministeeriumi IT -maja RIK -i baasil. Et ei konsolideeru kõik asjad RIA -sse kokku, arendused konsolideeruvad siis riigi digikeskusesse ja kõrvale jäävad alles ka Sotsiaalministeeriumi IT -maja TEHIK ja Rahandusministeeriumi IT -maja ERMIT ja samamoodi ka Siseministeeriumi IT -maja SMIT.
Selle üldise digireformi osas on mul kindlasti ka sada üks küsimust. Ma tulen ikkagi nende juurde ka tänase saate jooksul, aga hoiame hetkel fookusele peaarhitekti teema juures, et Andres, kui teie töötasite riigi IT -arhitektina, siis mida te tegite ja praeguses töökuulutuses on see peaarhitekt, aga teie olite IT -arhitekt?
Tegelikult, tegelikult tol ajal olin ma ametlikult Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori nõunik. Oli amet, nii -öelda ametlik ametinimetus ja siis siin seda nimetati, rolli nimetati siis arhitektiks, IT -arhitekt oli ta mõnikord. Aga tõsi ta on, et ega ma tegelesin IT -infosüsteemidega, et, et ma kindlasti ei jõudnud sinna, et hakata rääkima riigi kui sellise arhitektuurist, see on ka oluline asi, aga, aga kindlasti minu nagu kompetentsist väljas. Millega ma tegelesin? Mul oli kunagi Skype 'is üks töövari, ainukene kord, kus ma võtsin ühe gümnasisti töövarjuks endale ja see istus mul kõrval päev otsa ja käis koosolekult koosolekule ja muutus järjest nagu frustreerunumaks ja siis umbes kell neli pärastlõunal ta küsis mu käest, et aga mida sa siis teed? Sa ju ei tee midagi ja noh, eks ta õige on, et ega arhitekt välja ei paista midagi, mis ta siis täpselt teeb. Aga küll aga on arhitektiga see lugu, et vaadake, et kui te, kui te liigute linnaruumis ringi, siis kui seal on halb olla, tuul puhub, varju ei ole, noh, sul on halb olla seal, sa tunned selle ära, aga kui see linnaruum on korralikult disainitud, siis kõik on hästi ja sa ei adu, et, et noh, see on kus, kuidagi disainitud, see on kuidagi nagu spetsiifiliselt loodud ja arhitekti tööga on sama lugu. ega tema hea töö välja ei paista. Ja ongi väga raske öelda, et noh, mis siis on, et noh, programmeerija programmeerib, eks ole, noh, äkki programmeerija programmeeris lihtsalt hästi ja programmeeriski hästi ja palju sellise arhitekti rolli oli, mine võta kinni, on ju. Aga kui ta valesti teeb, kohe on näha.
Ehk siis kui see uus inimene, kes seda rolli hakkab täitma, teeb siis, kui riigi IT -teenused, e -teenused on halvasti kasutatavad, seal on mingine viga, mure, probleem, siis me saame lihtsalt näpuga näidata, no vot see riigi IT peaarhitekt tegi vea, nüüd tema eksis.
Andres võttis ülihästi kokku RIA kogu selle olemuse ja riigi IT olemuse, et heal päeval nähtamatu, igal päeval asendamatu, et ja me kõik tegelikult saame aru, et IT -tehnoloogia toetab äri ehk siis päriselu toimimist. Aga süü ei tohi hulkuma jääda, on see tore vanasõna, et õnneks peaarhitekti roll on ikkagi eelkõige olla see võimaldaja. Et Riigi Infosüsteemi Ametis vastutav isik olen mina, hästi lihtne. Me sellesama rolli disainimisel rääkisime päris pikalt, et kuhu me ta struktuuris paneme ja siis lõpuks jõudsimegi selleni, et selleks, et tal, tema häälel oleks kaalu, ta oleks võimalikult lähedal otsustajas protsessides, siis tuleb ta nii -öelda minu otse meeskonda.
Ja aga see vastutus on selles suhtes ikkagi avaliku halduse protsessides igal pool ja seadustest tulenevalt kirjas. Küll aga minu suurim ootus sellele rollile on aidata tehnoloogia ja äri vahel olla see tõlk. Ma näen nii palju oma igapäevatöös seda, et et tegelikult ei aduta, et kus kohas on tehnoloogilised murekohad, mis on vaja läbi arutada ja kus kohas on see tegelikult kõige lihtsam äriotsus. Ja vot see on üks ootus sellele samale rollile, et ta suudaks mõlema seltskonnaga suhelda. Et tehnoloogid räägivad ideaalselt tehnoloogidega, äriinimesed räägivad äriinimestega, aga ega nad tavaliselt koos ei istu ühe laua taga.
Aga ärme enam nii -öelda selle põõsa taga peksle, et mida ta siis nagu konkreetselt ikkagi teeb, kuhu ta läheb, millistel koosolekutel ta osa võtab ja mida ta siis ütleb ja kellele ta ütleb?
Nagu siin sotsiaalmeedias juba natuke kriitikat on, et lõpuni see roll me disainime siis, kui me saame selle inimese ja kompetentsid värvatud, et mina olen seda usku, et iga inimese tugevusi tuleb võimendada. Mida ta tegema hakkab? Igal IT -majal, igal IT -osakonnal riigis on olemas keegi, kes on nende peaarhitekt. Riias jääb ka RIA peaarhitekt Tarmo Hanga alles ja ma arvan, et ta on üks tema lähemaid mõttekaaslasi. Loodava rolli ülesanne on võtta kokku kõik need peaarhitektid ja teha sellest üks kogukond. Teine asi on selgelt olla nõunik ministeeriumile selle kogu IT -reformi elluviimisel, et just need peaarhitektide kogukonnas tekkivad murekohad, küsimused viia otsustustasandile.
Kas see tähendab seda, et nagu need praegused riigi IT -majade arhitektid, siis peaarhitektid, pole saanud oma tööga selles mõttes hakkama, noh, nende pole saanud siis teha piisavalt konkreetselt oma seisukohti, vaateid selgeks, et kui on mingi otsus, et mida meil ei ole vaja teha, me jätame ära, säästame pa, parem need eurod siit, et kulutame kuskile mujale, nemad lihtsalt ei ole sellega toime tulnud, nüüd on vaja ühte sellist rohkem nii -öelda käilakuju või rohkem müügioskusega inimest, kes nagu müüks siis ära selle mõtte, et kui midagi ei ole, ei ole vaja teha või just on vaja teha.
Nendel inimestel ei ole täna ka seda rolli antud, see, nad peavad lahendama ühe haldusala ulatuses seda probleemi. kuna me kõik oleme riigimehelikult ja töötame avalikus sektoris, siis loomulikult on IT -arhitektide, peaarhitektide võrgustik aastaid juba koos käinud, vahepeal on olnud seal konkreetselt ministeeriumi poolt eestvedaja, vahepeal on see roll läinud siis roteeruma. Aga nüüd see, mis muutus on, et seesama iit, riigi IT -peaarhitekt hakkab käima ka selles IT -reformi nõukogus kohal, koos minuga ja seal me saame siis kõikide kantslerite ees tuua oma tähelepanekud lauda ja vaatame, kuidas me neid, neid, need otsustusprotsessid on praegu disainimisel. Kokkulepe on see, et selles diginõukogus on see inimene esindatud.
Vot, sest need praegused IT -arhitektid on väga tublid IT -arhitektid ja nad reeglina asuvad IT -majades. Nende tööülesanne on olla IT -arhitekt. Minu kogemus, et ma olen olnud arhitekt mingisugune kakskümmend viis pluss aastat, kogu selle aja jooksul on olnud kui mitu korda olukord, kus ma olen saanud nagu päriselt tehnikuid aidata, kui mind on kutsutud arhitektina nagu projekti sisse. Neid kordi on olnud täpselt üks, kahekümne viie aasta jooksul täpselt üks kord. Muudel juhtudel alati on see, et sa lähed sisse, noh kutsutakse, et kuule, et mul siin infosüsteem ei tööta, mingi ikaldus on ju, vaata üle, teeme arhitektuuri korda. Viieteist minutiga tehnikud räägivad ära, milles häda on. Aga, ja siis küsitakse, miks korda ei tee? Tead, see on loll ja tollel ei ole aega ja sellel ei ole raha ja noh, üleüldse on ju. Ja, ja tegelikult need probleemid ei ole üldse tehnilised. Ja neid ei saa lahendada ainult nagu sellest IT -organisatsioonist seest. Peab olema keegi ja see on jube kasulik, kui see on väljastpoolt organisatsiooni, sest neid millegipärast kuulatakse paremini. Kes kõrvalt tuleb ja oskab rääkida selle nii -öelda äripoole ja selle tellijaga, et kallid kaimud, et kui te oma äriprotsessi korda ei tee. Siis noh, nagu mida te ootate, kuidas see IT -süsteem saab siin odavamaks ja kallimaks või odavamaks ja paremaks minna? See on väga sageli on, on kuskil seal nii -öelda tellija organisatsiooni disainis või nende protsessides või nende väärtustes või nende juhtimiskultuuris see probleem, on ju. Ja, ja selliseid asju on IT -arhitektil noh, sisuliselt võimatu nagu ülespoole kommunikeerida. Ta lastakse lahti lihtsalt. Noh, see, kujuta ette, et sul on nagu sinust kolm kihti allpool, on mingisugune tehnik, noh, kui sa oled kantsler, on ju, kantslerist on vist mingi neli või viis kihti allpool, on mingi tehnik, kes hakkab järsku nagu hüppama, ütlema, et kuule õu, et tee oma organisatsioon ümber. Noh, nii kaua niisugust asja talutakse. Aga
kas me ei peaks olema riigimehelikud ja jätma selle nagu kõrvale, et kui keegi on nii palju minust allpool ja ütleb seda?
kakskümmend kuus on meil juba, et võiks nagu ajas edasi liikuda.
See ei ole küsimus, kas on riigimehelik või mitte riigimehelik, küsimus on nagu juhtimisülesandes. Kui on juht, eks ole, kellele ülesanne on disainida organisatsiooni ja meil on arhitekt, kes disainib infosüsteemi, siis ühel hetkel läheb üksteiseks üle. Ja seal tekib see koht, et kus kohas nagu juht siis lõpetab nii -öelda juht olemise ja annab selle funktsiooni ära. Aga mitte keegi ei taha ära anda oma funktsiooni, sest noh, talle on antud ülesanne, eks ole, ta ei noh, ta ei saa oma ülesannet niimoodi edasi delegeerida. Ja vot selle piiri ülesleidmine, selle piiri nagu adekvaatne juhtimine on väga -väga keeruline. Reeglina, kui noh, ma arhitektidele olen õpetanud, et et noh, kui, et, et see on nagu ülikriitiline oskus teha vahet, et kus kohas sa hakkad nagu juhiga konflikti minema. Sellepärast, et mitte kunagi ei lahku organisatsioonist juht, alati lahkub arhitekt, eks ole. Kui sa, kui seal tekib konflikt, eks, siis see konflikt on paratamatu, see, see koostöö peab kuidagi toimuma, see, see tasakaalukoht peab kuidagi leiduma.
Kas selgus huvides see diginõukogu, et nende riiklike IT -majade arhitekte, neid sinna oodatud ei ole, nemad seal ei käi, siis ongi RIA peadirektor ning see uus riigi IT -peaarhitekt on need, kes seal siis käivad?
Sisuliselt küll jah, et need IT -majade peaarhitektid tegelevad seal ühe konkreetse äridomeeni ja tehnoloogia lahendamisega. Ma tean, vaatasin just Andresele praegu otsa, et ongi üleüldse kogu see, et kui palju on tehnoloogia, kui palju on äri, äriarhitektuur, tehnoloogiline arhitektuur, erinevad asjad, aga nad jooksevad nii tihti kokku ja hästi nõus Andrese jutuga, nii palju ma muidugi täiendan ja nõustun saatejuhiga, et meil on aasta kaks tuhat kakskümmend kuus ja ja me oleme liikunud väga palju rohkem kultuuri mõttes just flätiks, et iga spetsialisti ettepanekud jõuavad tegelikult otsustustasandile, aga seal on see häda, et nad räägivad erinevat keelt, tehnoloog räägib sellist asja, et just alles hiljuti osalesin ühel kohtumisel, kus riigi tippjuhtidele IT -projekti juht rääkis vibe code 'imisest. Üliäge, aga ma arvan, et ma olin ainuke inimene, kes sai poolest jutust aru ja enamus lihtsalt lülitusid telefoni või kuhugi ümber, sest et väga äge on kuulata kõiki neid akronüüme ja lühendeid, aga et kui need ei ole su iga päev, siis kogu see point lähebki kaduma. Ja ma arvan, et siin on need vahekihid vajalikud, et tõlkida sa sinna otsustustasandile võimalikult lihtsaks otsuseks. Ja aga ma lihtsalt, mis veel on, et tegelikult see peaarhitektide kogukond on täna päris hästi töötanud, meil on ristfunktsionaalsed nõuded uuendatud, me oleme väga palju teinud sellesama hukukindluse või toimepidevuse nimel ühes suunas liikumisi, aga jah, teisest küljest me näeme, et meil on mingisugused teenused, mis võiks olla keskselt ühest kohast lahendatud, on igas majas laiali, suurepärane näide on riiklik postkast, kus juba õigusaktidest tulenevalt oli üle kaheksakümne mälu järgi neid õigusakte, kus on reguleeritud, kuidas riik tohib kodanikule kirja saata või ettevõtjale. Et Eesti väiksuse juures lihtsalt ärikeerukus ja juriidiline keerukus on läinud üle käte, aga sealt kõrval, kui me nüüd nende kaheksakümne kirjasaatmise lahenduse kõrvale teeme ühe või, või paar tükki, olenevalt protsessi keerukusest või nõuetest, Siis see peab olema disainitud niimoodi, et ta töötab igal ajahetkel ja siin on kindlasti, mina toetun väga arhitektide jälle teadmisele.
Vot, väga õige, sa tood ilusti, ilusti välja selle, et meil on juriidiline keerukus ka läinud käest ära, aga kes meil riigis juriidiline arhitekt on, vabandage? Kes meil tegeleb sellega, et nagu seadused oleksid nagu, moodustaksid mõistliku terviku, et see keerukus käest ära ei läheks? Ja see on seesama jutt, mida mina rääkisin juba siis, kui ma olin veel riigiarhitekt, ütles, et mina on nagu üks aspekt ainult riigist. Kus on ruumiarhitekt, see õnneks on tekkinud väga hästi. Nüüd oleks vaja tekitada ka inimene, kes tegeleb juriidikaga ja kes tegeleb organisatsiooniga. Noh, riigi, riigi kui, kas te kujutate ette, kui tohutult juriidiliselt ja organisatsiooniliselt nagu keeruline asi on riik? Liiga keeruline, saaks palju lihtsamaks teha, aga kes seda teeb, kes seda asja ajab, kes selle eest vastutab? No ei ole, eks. Et tegelikult peaks olema neid rolle palju, rääkides nüüd keelest, seal on natuke isegi nagu keerulisem, ma arvan, et seal on isegi nagu mõtteviisi küsimus. Ja see on täpselt see, miks ma olen aastaid rääkinud seda tegelikult nagu igaüks, kes minu käest küsib, et noh, kuidas ma arhitektiks saan, üks esimesi asju ma ütlen, me NBA tee endale. Mine tee NBA ja mitte sellepärast, et NBA oleks nagu hariduslikult nagu õudselt väärtuslik asi. Ta on kindlasti kasulik, aga selles NBA -s sa puutud kokku inimestega, kes hakkavad olema sinu vastaspooled juht, juhtidena. Sa saad aru, kuidas need inimesed mõtlevad, sa oskad nende, sa õpid nende keelt rääkima, sa kohtud nendega, sa vedad nendega aega. Ja see on üli -ülivajalik, muidu sa lihtsalt ei saa arhitektina oma tööd tehtud, lihtsalt ei saa.
Selguse huvides nüüd jälle sellised mõned kiired küsimused, ühesõnaga see Riigi IT -peaarhitekt, tema ei saa otsustada rahastuse üle, peatada seda mõnda infosüsteemi tegemist, mitte tegemist, selliseid otsustuskohti tal otseselt endal ei ole.
Ettepanekud otse otsustajatele
ka nii -öelda selle selgitamine otse otsustajatele.
Just. Aga no hiljaaegu oli meil seitsmekümne miljoni euro mürsuskandaal. Kas sellises olukorras, kui see riigi IT -peaarhitekti roll luuakse, kas siis kuidagi dokumenteeritakse ka, et nagu kujutame ette, et ongi just riigi IT -vaatest see hukukindluse teema? Et on, see on hästi hüpoteetiline, meil on koosolek, arutatakse, kuule, et Et see peaarhitekt ütleb, et, et tagada Eesti IT -riigi, e -riigi hukukindlus peaks tegema vot need kolm asja, aga otsustajad ütlevad, et me ei tee neid kolme asja, kus kuidagi siis dokumenteeritakse ka ära, et vot peaarhitekt andis sellised soovitused, aga me otsustasime mitte seda järgida ja et siis, kui see skandaal lahti rullub, siis me võtame lahti, et no vot, näete, tema on puhas vend või õde, aga saame näpuga näidata kuskile mujale.
See on nüüd, kuidas me korra, koosolekuid korraldame ja protokollime, et kui jõuda nüüd selleni, et kas asjad on protokollitud, siis noh, inseneri tausta pealt see on kogu see IT -maailma suurim, suurim võlu, et kui logisid austatakse, siis need logid on olemas ja seda saab alati ajas tagasi minna. Ma oskan tuua RIA näite, meil on Teenuste Nõukogu käib iga kahe nädala tagant koos, kus meil on tehnilised inimesed, äritellijad ministeeriumist vajadusel juures, teeme otsused, kus suunas me mingisuguse teenusega läheme. Samamoodi me teeme seal otsuseid ka hukukindluse ja väga kriitiliste näiteks küberturvalisuse teenuste osas. Lihtsalt avalik haldus on üles ehitatud nii, et mina olen see inimene, kes vastutab RIA mõi, mõistes selle otsuse eest. Aga loomulikult me oleme protokollid, kui keegi jääb eriarvamusele, lihtsalt mis ta teeb selle eriarvamusega, sest mina ju vastutan.
Selle kohta oleks suurepärane näide. Kunagi oli selline, mäletate sellist asja nagu SKAIS2? Selline tore lugu oli. Ja seal konkreetselt oli eriarvamus. Mina jäin eriarvamusele koos Taavi Kotka ja veel paari inimesega ja terve, tegelikult terve see rahastamise komisjon ütles, et me ei pea, komisjon otsustas, et, et seda raha ei kirjutata välja. Ja see oli arvamus dokumenteeriti, raha kirjutati välja, projekt läks tuksi, täpselt nagu, täpselt nagu me ennustasime. See sugugi ei takistanud veel suht, see oli ikka suhteliselt ruttu pärast seda, kui projekt oli tuksi läinud. Üks nendest inimestest, kes siis tegelesid sellega, et, et seda, seda rahastust sellele projektile ikkagi saada, Suure koosoleku ees nimeliselt ütles, aga Andres, kas sinu süü on selles, et see projekt tuksi läks? Sa ei takistanud meid piisavalt ja mul ei jäänud midagi muud öelda, ma ütlesin, et no hea küll, et kui sul on selline arvamus, mis ma saan siis teha, on ju. Nii et noh, seda eriarvamust võib dokumenteerida, aga see kuidagi ei takista inimesi pärast sinu peale näpuga näitamast.
Et inimesed on ikkagi, inimesed tahavad oma seljatõksutada kaitsta.
Üllatus -üllatus, on ju. Muide, see inimesed on inimesed, see on veel üks põhjus, miks on arhitektidel raske rääkida nende juhtidega. Sellepärast, et IT -inimesed ei saa arhitektiks sellepärast, et neile meeldib kangesti inimestega suhelda. Neile reeglina meeldib ikkagi nagu arvutitega suhelda, see on päris oluline vahe.
Aga ma tahaks lihtsalt ikkagi reklaamida, palun tulge ja kandideerige sellele kohale, et meil oleks valikud, RIA töökultuur on see, et ükskõik, meil on, see digi - ja kübermaailm meie ümber on väga keeruline, väga palju otsuseid on vaja teha väga kiirelt, keskkond muutub megakähku.
Ma hästi korraks, lihtsalt lõpetan lause ära, et meie töökultuur on see, et igal ajahetkel, kui tuleb see otsus võtta vastu, siis me julgustan alati oma töötajaid, et tehke see otsus nii, et teil pärast, kui te lähete peegli ette, on nagu hea tunne endale otsa vaadata, et sellel ajahetkel tegin parima otsuse ja eksimine on inimlik, aga see on see, et sellest eksimisest ei tohi vaikida, siis et sellest ei kujuneks niisugune negatiivne üllatus. Kui kuskil hakkab mingisugune asi, tundub, et valesti minema, siis tuleb uuesti koguneda, teha, ringi otsustada ja noh, võtta vastutus.
Aga räägime korra selle kandideerimise natuke detailsemalt lahti ka. Ja ma tegelikult alustan niimoodi, et ma küsin Andrese käest, kas sa kandideerid sellele ametikohale?
Okei, aga siis on selline küsimus, et kandideerimisel üks asi, mida ma vaatasin, mida ei toodud välja, et seal on igasugu tingimusi, on ju, millele peab vastama, mida peab tegema ja kõike seda, Palganumbrit ei toodud välja. Miks see nii on? Me ka siin ju liigume ühiskonnana sinna, et nüüd palganumbrit peaks välja nagu ütleme niimoodi, ja et inimesel oleks enam -vähem nagu arusaam, et millisele pulgale see ikkagi võiks seal jääda?
No hetkel mul ei ole isegi tegelikult ülevaadet, kui palju erinevates IT -majades peaarhitektid palka saavad. Ma tean, mis on Riia palgatase, sinna Riia palgataseme tippu ta platseerub, et aga ühtegi konkreetset numbrit me ei ole meelega välja toonud, sellepärast et see peaks läbirääkimiste ja kompetentsi kaardistuse ja kogu selle käigus nagu selguma. Et kui me ütleme ühe numbri, siis seda numbrit ka küsitakse. Just hiljuti tegime ühe avaliku numbriga konkursi ja siis oli päris huvitavaid kandidaate, et üks ütles, et noh, see on ju mingisugune lihtsalt teaser, et tegelikult on ju kindlasti mingid nõukogud ja muud asjad kuskil veel, kus tuleb veel lisatasu, Ei, riigiametis ongi tegelikult palk on palk, et kindlasti see on üks osa, teine pool on see tähendusega töö, see kogemus, mis siit saada, et ma tsiteeriks ühte oma head kolleegi, kes ütles, et kui ma küsisin, et kuule, et kas mingit koolitusi ei taha siia aastasse, mis koolitused me iga päev elame parimas nagu koolitusprogrammis, mille eest saab taskuraha ka natuke, et...
Aga mida peab tegema, et kui keegi nüüd kuulajatest otsustab, et ta tahab kandideerida, milleks muide tähtaeg oli teine oktoober, nii et tehke nobedasti.
Aa, me just mõtlesime, et IT -maailmas on päris pikk täht, tähtaeg, et küll see essee kirjutamine kindlasti on alati enne AI ajastut, mul pani alati see nagu junksatama ja ma ei kannatanud neid esseesid, aga nüüd AI ajastul ma pigem just naudin nende esseede lugemist, et otsin sealt ülesse, kas inimese enda mõtted on ka seal olemas või Või siis loen seitset ühesugust esseed, et... Kas
selle essee võib teha AI -ga?
AI abiga loomulikult, aga seal peaks olema ikkagi see inimese enda mõtted ka ja kui me ta vestlusele kutsume ja ma küsin midagi, siis ta võiks sellesama essee vähemalt olla läbi lugenud.
Lihtsalt vahemärkusena, et üks olulisi põhjusi, miks me enam õppejõu ametit ei pea, on see, et nende AI genereeritud tekstide lugemine on tohutult tüütu, kui sa pead neid väga palju korraga tegema, et ma tunnen kaasa ja soovin jõudu.
Aga kas te nende esseede läbilugemisel kasutate siis neid, sest nüüd AI -d hakkavad, no tõsi, veel pole vist hakanud või kohe hakkavad vesimärke lisama oma tekstidele ja loodud sisule, kas te käite selliste nii -öelda kontrollmehhanismidega ka üle, et vaadata, kas see on tehtud AI poolt, see SE või mitte?
Kui sa päris ausat vastust tahad, siis ma kõigepealt vaatan alati CV -d, kogemust, kui me oleme nõudnud esseed, siis väga paljud nutikad inimesed panevad sinna kirja paari lausega kõrvale ka motivatsiooni mõttes, et miks ta sinna kandideerib. Ja siis ma loen esseed ja need, kellega me vestleme, nende esseed ma ikkagi loen läbi täitsa, et ma ei hakka seal mingeid vesimärke ja mingit eelsõela tegema ja...
Ja selle essee teema oli?
Päris täpset sõnastust, ma nüüd ei mäleta, saan kohe üles otsida kuulutusest, aga tahaks teada, et kuidas ta näeb seda riigi infosüsteemi koosvõimet.
Eks see näitab ikkagi noh, nii nagu te olete ka saa, juba rääkinud tänases saates ka, et et paigas ei ole see, vaid see on üheskoos selle inimesega siis nii -öelda välja selgitatav, välja loksutatav, et mida täpselt kõik see roll endast kujutab. Aga Andres, miks ei kandideeri? Mis, miks ei taha sellisele nüüd, oleks ikkagi see, mitte ei ole nõunik, vaid päriselt ka oleks töölepingul kirjas, et riigi IT -peaarhitekt?
Mitu põhjust. Esimene põhjus on see, et, et ma olen seda tööd korra juba teinud ja kuna peale mind see töö, see koht kadus ära, siis ütleme nii, et ei saa väita, et minu tegevus oleks olnud nagu silmipimestavalt edukas. Mistõttu ma ei näe nagu põhjust nagu uuesti trügida. Teiseks on see, et ma olen endale lubanud juba, juba tükk aega tagasi, et ma ei lähe mitte kunagi enam mitte kuhugi palgale. Ma tahan olla omaenda pealik ja, ja vaba inimene selles mõttes. Kas
sa viljeled seda finantsvabadust ja kõike sedasi?
Ei, finantsvabaduseni on veel tükk, tükk, tükk, tükk maad minna, aga ma viljelen pigem nagu isiklikku vabadust. Et oli üks selline kolmapäevane päev, ma mäletan, kui, kui ma sain kaks kirja, mõlem, erinevalt inimestelt, asutust ei nimeta, kus ma tööl olin tol hetkel, millest üks ütles, et ma pean olema ühes kohas ja teine ütles, et ma pean olema teises kohas. Ja kummagi kohta ei küsitud minu käest mingit arvamust, et kas ma tahan ka seal olla ja sellel hetkel ma ütlesin endale, et ei. Et ma ei hakka enam kunagi hüppama kellegi teise käsu peale ja läksin koju ära. Ja seal ma olen siiamaani ja ei kavatse sealt välja tulla.
Aga muus mõttes sellest töökuulutusest ja sellest üldse, et selline roll luuakse, kas jäi midagi sellist silma, et noh, et nüüd te panete küll puusse, kui te niimoodi teete?
Kogu selle IT -reformi juures on, on see asi, et, et noh, peamine, mida ma selle reformi juures nagu hindan, on see, see ettevõtmine iseenesest, et Eesti riigi seda operatiivmudelit, et kuidas me seda IT -t käitame siin digiriigis, et seda ei ole tegelikult puututud ja süstemaatiliselt nagu ümber tehtud, noh, jumal teab, mitukümmend aastat, eks ole. Et see, et me selle ühe korra nüüd ette võtame ja selle põhjalikult nagu läbi raputame, see on kindlasti tänuväärne asi. Mul on väga mitme asjaga nagu probleem, mis selle plaani sees on, aga see plaan ise, et me noh, lähme ja teeme, see on hästi kiiduväärt, see, et kellelgi on julgus, see, et võetakse asi ette, väga hästi. Ja üks põhjusi, miks, miks mulle see plaan väga ei istu, on see, et seal toimub väga suur selline konsolideerimine ja sellest plaanist kumab läbi selline noh, natuke selline autoritaarne nagu käsu soov. Ja, ja tegelikult, kui me vaatame, kuidas reageerib nendele IT -kogukond sellele kuulutuselegi, siis ikkagi on ikkagi soov, et noh, ja oleks niisugune nagu valgustatud monarh, et kes ikkagi teeb nagu õigeid otsuseid arhitektina. Kes ka ütleb, et kui on ikkagi nagu vaja teistmoodi teha, siis saabki teistmoodi ja kellel on nagu kõva käsi ja kes nagu teeb kõik, kõigid otsused alati lõpuni. Ja ma ei pea niisugust asja üldse võimalikuks, sest ITA, esiteks demokraatlik riik ei tööta niimoodi ja, ja arhitektuur kui selline ei tööta niimoodi. Seda, see töö käib teistmoodi. Ja seetõttu, ja seetõttu ma ei, ma arvan, et ma ei sobiks ka sellesse rolli sellisel viisil.
Üks nii -öelda kiire küsimus, et mis aastatel sa olid selles peaarhitekt või vabandust IT -arhitekti rollis, nõuniku rollis siis?
Kaks tuhat kolmteist kuni kaks tuhat seitseteist, kui ma nüüd õieti mäletan.
See oli päris noh, ma ei tea, kas
mitte, jah, sõltub jah, inimese vanusest ja kõigest muust veel, et et alles see oli ju. Aga see roll oli ka ju RIA all toona, et just, ehk me tuleme tagasi, liigume ajast tagasi, aga me saime hakkama ilma selle rollita. Et nagu siis, kas me nüüd siis nagu tõdeme seda, et tegelikult oleks seda vaja olnud ka vahepeal?
No see roll liikus ministeeriumisse, tal olid erinevaid nimetusi, täna kusjuures lõuna ajal mul on kohtumine Andrese nii -öelda mantlipärijatega, vähemalt mingis mõttes Kristo Vaheri ja Madis Taguperega, et ka rääkida sellest just, et kui ma nüüd lähen nendele inter, tööintervjuudele vastu, et, et mida inimeste käest küsida, mida silmas pidada ja noh, loomulikult kuidas toetada, kuidas nagu need inimesed oleks saanud veel paremini oma rolli ellu viia. Igal inimesel e -riigi ajaloos on oma panus, ülitanuväärt panus, et ja omal ajahetkel, kui ma mõtlen kümme aastat tagasi, mul sai just suvel nüüd kaheksa aastat avalikus sektoris täis, kaks aastat peadirektorina, kaks aastat ennem seda olin peadirektori asetäitja ja ulme, kui palju see kõik on meie ümber muutunud ja millised probleemid ja väljakutsed ja teisest küljest ka millised lahendused ja rõõmud on tekkinud selle kõige arenguga siia kõrval. Et et ühesõnaga, üks asi, mis on vahepeal olnud nüüd viimastel kuudel varjusurmas, pigem on just seesama peaarhitektide kokkukogumine, et see on niisugune mitteametliku klubina käinud, aga sealt ei ole seda otse hääletoru siis, siis otsustuskihti, et selle ma tahan kindlasti nüüd tagasi luua.
Seda kriitikat, nii nagu Andres ütles, on tõesti olnud, et need, kes hoiavad siis riigi IT -l kätt pulsil, on, on seda ühismeedias märganud, peale seda, kui töökuulutus välja läks, natukene juba kommenteerisite seda, aga milline siis RIA peadirektori nägemus sellele kriitikale on?
Ma kõige kriitikaga ei ole kursis, minu arust on üllat, üllatavalt positiivselt vastu võetud, et kui keskmist IT -meeste grupi postitust Facebookis lugeda, siis Sellega võrreldes ma ei tea, täitsa okei on. Aga ma võib -olla hoopis pööraks selle küsimuse ringi, küsiks Andreselt, et see, kui sa olid RIA -s peaarhitekti rollis riigi suunal, siis minu end noh, meie endiste kolleegide sõnum on olnud see, et et sa RIA sisse ei tegelenud, et sa olid pigem siis tollase asekantsleri Taavi Kotka lahingpaariline.
Oi, ma tegelesin RIA sisse väga palju, RIA sisse, noh, kõigepealt see asi käis niimoodi, et ma olin parasjagu lõpetanud oma magistriõpingut MIT -s ja kirjutas mulle Jaan Priisalu, kes ütles, et ega sa riigiarhitektiks ei taha tulla, ma olen niisugust kohta loomas. Ma ütlesin, jumal hoidku, värskelt haritud, kõrgharitud arhitekt, antakse riigi infosüsteem kätte. Noh muidugi ma tahtsin teha seda siis ja nii ma sain. Ja Jaan andis mulle nimekirja ja need olid kõik RIA -sisesed asjad, mis oli vaja korda teha. Alates seal, ma ei tea, X -teest ja ei -teest ja mingitest muudest asjadest.
Aga see võtmeroll ikkagi, et sa olid ase, digiriigi asekantsleriga ka nii -öelda väga heas kontaktis?
Ma olin otsekontaktis küll Taaviga, jah. Ja see andis mulle teatava sellise katuse. Ehk siis mul oli nagu võimalus mingites kohtades nagu hullu panna. Noh, näiteks, mida me tegime tol ajal koos, oli see, et enne, ühesõnaga me tegelesime sellega, et me võtsime riigi kätte X -tee ja E -de arendamise. Noh, päris nagu, päriselt võtsimegi ära, erasektori käest. Noh, näiteks oli üks selline tegevus. Aga RIA sisse ma tegelesin väga palju, ma tegelesin Rihaga väga palju. Ma tegelesin eesti .ee -ga väga palju, eesti .ee oli üks asi, millele kõigele vaatamata ma ei saanudki küüsi taha. See, see, kuidas seal noh, ühesõnaga need asjad, mida ma tahtsin selle ellu viia, ei õnnestunudki, ei, ei noh, see on üks kõige suuremaid asju, mis on mul siiamaani hinge peal. Et ma töötasin RIA sisse väga palju. Väga
hea, aga siis see annabki mulle enesekindluse pigem liikuda selle mudeliga, et meil on RIA peaarhitekt, Tarmo Hanga, ja siis sinna kõrvale me otsime Riigi IT peaarhitekti, kes siis võtab kogu sealhulgas RIA tehnoloogilise stack 'i ühise visiooni kokkuvedamise kokku.
Et miks, miks see koht on, miks see koht peab olema tingimata Riias, on ja just tingimata peadirektori asetäitja, peadirektori all, on see, et see võimaldab tal opereerida võrdsetel alustel nii küberturvalisuse kui nende inimeste poolega, kui nende inimestega, kes ehitavad seal ID -d ja X -d ja muid asju ja pilve ja muid asju. Ilma olemata nagu kummaski nii -öelda paadis, et ta on nagu sõltumatu radikaal, on nii -öelda vaba radikaal selle peadirektori all, Ja olemata ka ministeeriumis, kes on noh, poliitikakujundaja, eks ole, et see annab talle, noh, paneb ta nii -öelda teatavas mõttes õigesse kohta, et tal on, ta on lähedal, aga ta ei ole nagu seotud. Ja see annab talle võimaluse opereerida nii Riia sisse kui Riia välja, öelda, et kuulge, küber selles, ma ei tea, ei tea asja, et te tahate sisse vaadata, öelda teistpidi, ma ei tea, X -tee, te lähete oma tegevusega, ma ei tea, Eesti .ee -ga kuidagi vastuollu, et, et see võimaldab tal nagu päris olulisel määral tegutseda nii Riia sees kui Riiast välja. See on hea koht.
see... Organisatsioonis selles
Nii -öelda see, see see üks kriitika oli ka, et mida öeldigi, et Et kuidas teised nagu peaasjalikult SMIT ja TEHIK, et kuidas nemad nagu võtavad seda, et kui tuleb see riigi peaarhitekt, IT -peaarhitekt ja ütleb midagi, et noh, et kuulge, teate, te teete nii valesti ja nii halvasti ja kõike seda, et lõpetage ära, aga nemad siis hakkavad mõtlema, et aga ma ei tea, vaadaku ise, mis teil neil seal Riias on, et kas see
nagu... See oli väga, või see oli väga selge, kui Jaan oli mulle selle kirja ära kirjutanud ja ma olin öelnud, et nüüd jaa, ja siis ma olin lepingu alla kirjutanud ja minust oli saanud siis nõunik ja siis visika peal oli arhitekt ja siis ma istusin tol hetkel Rävala puiesteele oma kabinetis, mul kabineti ei olnud, ma olin Priit Parmaksoniga samas toas, istusin arvuti taga, et mis ma nüüd teen. Mitte keegi minuga ei rääkinud, just nimelt sellepärast. Et no et sest kõik tajusid seda niimoodi, et kuskil kõrgele on sattunud mingisugune uus kutt, kes tahab tulla minu kapsamaale oma suurte saabastega nagu trampima, et kui ma temaga ei räägi ja täitsa vait olen ja temaga ei suhtle, siis ta ei saa mulle ka noh kuidagi kurja teha, sest mingit võimu tal ei ole ja las ta siis istub seal, onju. Ja mul läks tükk aega aega, enne kui ma aru sain, et mis ma nüüd tegema pean. Ja see läbimurdehetk tuli siis, kui ma sain aru, et ma pean tegema ennast ressursiks. Et ma pean, noh, ja, ja ma ütlesin selle mingil koosolekul nagu, nagu välja. Vaadake, et tere, mina olen Andres, mul on nagu tolleks hetkeks nagu nii ja nii mitu aastat nagu arhitekti kogemust, mul on mingi haridus, on ju. Et ja ma olen tasuta ressurss. Mulle ei pea mingit lepingut tegema, mulle ei pea mingit hanget tegema, kasutage. Mina olen siin selle jaoks, et pakkuda teile arhitekti teenust, kallid kaimud. Ja selle peale dünaamika muutus. Sellepärast, et ühtäkki selgus, et oot -oot, vot see inimene ei ürita mulle midagi öelda, see inimene üritab mind aidata minu probleemide lahendamisel. Et ma ei lahenda mitte tema probleemi, tema lahendab minu probleemi. Oo! Ja pärast seda hakati mind kutsuma majadesse, ütles, et tule vaatama, mis meil toimub, onju, räägi, mis sa arvad. Noh, ma ütlesin, mis ma siis arvan, onju, mõnikord oli, mõnes kohas oli hästi, mõnes kohas oli halvasti. Kutsuti mingite otsuste juurde ja noh, seal tekibki see dünaamika, et, et noh, inimesed, kes oma otsustega nagu hästi hakkama või ei saa või nad on ebakindlad, nad kutsuvad mind sinna juurde, ma saan suunata õigesse kohta selle, selle otsuse. Inimesed, kes saavad ise hakkama ja kes on enesekindlad ja noh, nad niikuinii mind ei kuula. Noh, selles mõttes, et seal mingit äriprotsessi, et ehitada, et noh, peab olema mingisugune kinnitus arhitekti käest. Noh, nad seda kinnitust niikuinii, kas nad ei tule seda küsima või nad ignoreerivad seda igal juhul, on ju. Ja ega nad mind appi ka ei kutsu. Ja ongi hästi, on ju. Et, et sa saad tegelikult nagu nii -öelda meega palju rohkem nagu kärbseid püüda kui piitsaga, on ju.
Kas see on ka see, mida siis, kui nüüd leitakse see uus Riigi IT peaarhitekt, et esiteks teie RIA peadirektorina ja, ja ka kõik teised nii -öelda kõrgemal olevad isikud teevad nagu selgeks kõigi IT -majade arhitektidele, et kuulge, et ta on teie sõber, et ärge võtke niimoodi, et ta nüüd hakkab midagi halba tegema, vaid tõesti, et meil on nagu ühine nii -öelda ühised eesmärgid, ühised lähtepunktid ja kõike seda, et, et nagu koostöö sujuks hästi.
Ma hetkel vähemalt IT -maja juhtidega rääkinuna ja ka mõne peaarhitektiga rääkinuna ütleks, et pigem see uus inimene on oodatud ja see ei tule niisugune, et seda luksust, nagu Andres kirjeldas, et istun korraks parmaksoniga maas ja ootan, et ülesanded tuleks, seda pigem ma ei saa lubada, et RIA viimased aastad on alati olnud niisugune lend -start kõikidel uutel tulijatel ja üks projekt näiteks ongi, et meil on IT -majadega ühine väljakutse, kuidas me nüüd selle hukukindluse, kogu pilve, kogu infra tuleviku mõttes kirjeldaks ära selle ühise visiooni. Ja seal kõik need peaarhitektid ootakski, et on üks üks niisugune tehnilise taustaga roll, kes selle loob üheks teekaardiks ja suudab selle kõikidele juhtidele, peadirektoritele ka arusaadavalt teha.
Kas me oleme hukukindlusega ikka veel nagu visiooni tegemisel... Ei,
ma räägin pikaajalise visiooni, et täna me oleme liikumas, kes kuidas, kommertspilve, riigipilve, aga loomulikult on meil ju ka mingisuguseid neid teenuseid, mis peavad igal ajahetkel ka siit pinnalt töötama, et see kõik, saatan on ju tehnoloogias alati detailides, et, et see ja kuna Mis on see avaliku erasektori erinevus, et erasektoris saab valida, kellele me teenust pakume, avalikus sektoris me peame kõigile, igale ühiskonnagrupile, igal ajahetkel pakkuma, ja sellepärast neid teenuseid tulebki disainida, kõiki neid erisusi arvestades ja siis samal ajal mitte sinna erisustesse ka kinni ennast kirjutades.
See hukukindlus on suurepärane näide sellest, kuidas tehniline arhitektuur läheb äriarhitektuuriks või nagu selliseks äriprotsessi disainiks üle. Aga mis teenuseid siis pakkuda, on ju? Aga mis teenused peavad olema?
Aga selle me oleme ära tegelikult defineerinud, ma, ma olen nõus, et see metoodika võib olla, seda võib alati challenge 'ida, aga me oleme täna defineerinud ära, et kuidas see minimaalselt vajalik riik kriisiolukorras oleks olemas.
Just, just. Aga mul on lihtsalt näide, et ma olen kunagi tegelenud ühe panga hädaolukorra seadusega kooskõlla viimisega ja, ja see tähendas siis seda, et nad pidid suutma pakkuda mingisuguseid teenuseid Eesti Vabariigi pinnalt, nagu seadus ütles, on ju. Ja see panga IT vaatas asjale peale oma tehnilise arhitektuuri vaatepunktist, ütles, et maksab väga palju, sellepärast et nende andmekeskus oli kuskil mujal, see tuleks, sellest tuleks teha nüüd Eestisse koopia, noh ja see on väga kallis, eks. Aga kui siis hakati, hakata, hakkasin uurima, et oot, aga mis riske me maandame ja mille, mis asi see üldse on ja mis asi on teenus ja kui palju neid teenuseid peab olema ja mis riske me seejuures oleme nõus aktsepteerima ja nii edasi, nii edasi, nii edasi. See asi läks suurusjärgu võrra odavamaks. Ja seal oli, seal oli null tehnoloogilist nagu tööd. See oli puhtalt ainult töö sellega, et me saaksime aru, et mis asi see on, mis probleem see on, mida, mida me nagu lahendame. Ja pärast seda tehnoloogia läks nagu lihtsaks, kui me oleme selle probleemi nagu lihtsaks saanud. Et, et ma arvan, et see on väga palju, see on selle nagu riigiarhitekti roll ka, on, on tegeleda just selle mõtestamisega, et oot -oot, et mis see ikkagi nagu tähendab ja mis see päriselt tähendab ja mis see probleem on ja vaadates seda probleemi nagu hästi -hästi erinevate nurkade alt, ja suuta seda ka nagu nendele noh, pealikele poliitikutele, tippametnikele nagu tagasi peegeldada, et kuulge, kas te saate aru, et, et nüüd on nii?
Aga kindlasti üks roll on ka lisaks sellele hukukindluse poolele vaadata just seda tänast teenuste poolt ja ka uute loodavate teenuste poolt, et mis on ühe haldusala asjad, mida lahendada ja mida tegelikult võiksid teised ka kasutusele võtta, ehk siis seesama uute kesksete teenuste disainimisel on kindlasti see peaarhitektide ja siis selle ühe peaarhitekti veetav kogukond väga -väga oluline.
Jällegi suurepärane näide, noh, kõik riigiasutused avavad mingi dokumendiregistriga, nagu palju dokumente, igal ühel on mingi oma veidra dokumendiregister ja üritatud deltat teha ja mida iganes, on ju. Väga halb. Aga, aga, aga miks, aga miks meil on mingisuguseid inimesi, kes tegelevad kirjade registreerimisega igas asutuses? Et kui me need konsolideeriksime, kui me teenuse konsolideeriksime ära riigis, ütlesime, ei, teil ei ole nagu miljonit igalühel erinevat nagu protsessi nagu kirjade registreerimiseks. Sest noh, te olete nii unikaalsed. Meil on üks protsess ja see on ühes asutuses, see on ühes organisatsioonis, et inimesed võivad füüsiliselt teie juures olla, aga nad raporteerivad kuskile mujale. Ja dokumendiregistrite probleem läheks kohe ära, see tehnoloogiline probleem, lahkuks. Ja see ongi noh, tüüpiline näide sellest, kuidas noh, tehnoloogid võivad joosta kulmude peal ümber maja ja tuleb delta. Sellepärast, et noh, äriarhitektuur on nagu nusariti.
Ma pean tõdema, nii nagu väga tihti siin saates ma saate lõpu poole ütlen, et juttu jätkuks kauemaks, neid teemasid, millest rääkida, oleks meil veel ja veel ja veel, aga ma küsin teilt mõlemalt ühe viimase küsimuse ja ma palun siis lühikest vastust. Et esmalt siis RIA peadirektorile, et kas, olles nüüd värskelt kuulanud ka riigi endise IT -arhitekti juttu, kui see uus inimene valitakse ära, kas te kutsute Andrese temaga kohtuma või ütlete, et kuule, et, et su esimene ülesanne on see, et sa lähed Andresega kohvile ja natuke räägite?
Ma hea meelega viiks selle inimese kõikide endiste arhitektidega kokku, mina olen kindlasti seda meelt, et tuleb õppida nii palju kui võimalik ja need inimesed, kes on seda rolli kandnud, on kõige paremad õpetajad.
Ja Andresele selline küsimus, et te küll ise ütlesite, et teie isiklikult ei kandideeri, aga kas te saatsite selle töökuulutuse edasi kellelegi, keda te näete, et vot see isik sobiks küll sinna positsiooni?
Ei. Sellepärast, et see on üks väga raske koorem kanda ja noh, ma olen teinud seda, ma tean. Ja ma ei taha võtta oma hinge peale seda, et, et ma olen nüüd kuidagi suunanud kedagi seda, seda rasket tööd ette võtma, et, et see on ikkagi selline asi, milleni inimene peab jõudma ise. Sellepärast, et ta peab suutma seda rolli kujundada, see muudab tema karjääri väga olulisel määral, see ei ole nagu noh, selline töö. See on noh, ma võrdleksin seda nagu presidendiametiga. Noh, päriselt. Et, et see ei ole mingisugune asi, et noh, et ma ei tea, olin, olin programmeerija siin või olin arhitekt siin ja nüüd olen arhitekt seal. Ei ole. See on väga -väga suur asi. Kompetentsi osas samamoodi, võib -olla on vaja sinna, sa võid sisustada seda rolli väga tugeva tehnilise kompetentsi pealt, sa võid sisustada seda rolli ka täiesti ilma tehnilise kompetentsita, puhtalt ainult nagu arhitektuuri mõtte pealt. Ma isegi ei tea, kes need inimesed võiksid olla, kes sinna võiksid nagu kandideerida. See võib tulla väga huvitavaid inimesi nagu kandideerima, kelle peale noh mina ei tulegi, aga kes tegelikult oleksid selles rollis väga head. See roll on niivõrd lahtine ja niivõrd eriline, et ma ei, mul ei ole ühtegi inimest peas, kes keda ma võiksin nagu kuidagi suunata sinna või.
Head kuulajad, täna me paneme punkti sellele saatele, mõtestasime meie vestluse käigus lahti, mida riigi IT -peaarhitekt peaks tegema, peab tegema hakkama. Saates olid külas Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Joonas Eiter ning riigi endine IT -arhitekt Andres Kütt. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega järgmisel korral, aga ütlen julgustavalt välja, et kui hoolimata Andrese mõneti võib -olla sellistest lõpusõnadest, mis ei julgustanud võib -olla kandideerima kõigile...
Vastupidi, vastupidi. Kindlasti, kindlasti kandideerige ja kandideerige ka siis, kui teil võib -olla sellist nagu mõtet, et te võiksite arhitekt olla, ei ole. Et kandideerige, see on sisustatav roll ja see on väga laialt sisustatav roll.
Jah, kandideerige, mina julgustan tegelikult kandideerima kindlasti neid inimesi, kes näiteks avalikus sektoris pole varem töötanud, miks mitte.
Absoluutselt minu enda näite.
Jah, sellepärast, et ma hea meelega kohtuksin siin mikrofoni ees ka mõne nii -öelda uue näoga, sest et kipub nii olema ikkagi, et need ühed samad näod korduvad ja korduvad, see nii -öelda riigi IT -maja või avaliku sektori asutus, kus ta töötab, see küll muutub, aga näod on samad, nii et selline värske veri ei tee, ei teeks halba ja kindlasti lisaks sellele SE -le ja kõigele sellele noh, kandideerimise protsessis, et ärge seda siis nagu, see, selline tingimus ei ole, aga kui te olete nagu sellele ametikohale saanud, siis siia saatesse te olete väga -väga oodatud ja väga tahaks teada saada teie mõtteid. Nii et kellel on huvi riigi IT -peaarhitekti positsiooni vastu, siis meil RIA .ee kõik info saate sealt kätte ja ja meil tuleb kindlasti ka pärast siin huvitav vestlus, aga nagu öeldud, mina olin saatejuht Arnold Liive ja kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]