Nagu ilmselt meediast on juba piisavalt kajastatud, et käimas on riigi IT -reform, mis meie e -riigi kahekümne viie aastase ajaloo jooksul on üks suuremaid juhtimislikke muudatusi, ma julgeks öelda. ja mida me siis otsime, mida me tahame saavutada, et kui siin e -riigi ajalugu viimased aastad on olnud, et kõike teenuseid juurde kasvatada, viia kõik asjad digitaalseks, siis selle me oleme saavutanud, e -riik on sada protsenti digitaalne. Ja ma kinnitan jätkuvalt, nagu sissejuhatuses saatejuht ütles, et räägime ka positiivsetest teemadest just osalenuna eelmisel nädalal maailma juhtivate digiriikide kohtumisel, siis meil näiteks elektroonilise identiteedi vallas enamus riike vaatavad alt ülesse. AI on loomulikult see teema, kus , kus kõik on alles otsimas oma seda kohta ja saavad aru, et see muudab maailma, aga kui palju, siis see on alles küsimus. Aga nüüd tagasi küsimuse juurde, et mida me siis nüüd IT -peaarhitekti rolliga tegemas oleme, on see, et meie e -riik on selles küpsusastmes, et et ühetaolisi asju tuleks teha ühetaoliselt, kui keskkond tingib muudatusi, siis need muudatused peaks olema võimalikult kiirelt implementeeritavad, see tähendab seda, et Meie taustsüsteem peab olema ühetaoline. Ja loomulikult see omakorda annab päris hea kasvulava ka efektiivsusele, aga teiselt poolt turvalisusele. Ja kogu selle IT -reformi käigus me vaatame nii seda kasutajakogemust kui ka küberturvalisust ja töökindlust tegelikult ühel teljel. Ja see ongi Riigi Infosüsteemi Ameti pikaaegne roll olnud, et kui kogu aeg küsitakse, et kas see, et me teeme digi ja küberit ühes asutuses, õigustab ennast, siis nüüd ma näen järjest rohkem maailmas, et need asjad liiguvad kokku. Et ilma digita ei ole küberit vaja, ilma küberita digi ei tööta väga pikalt. Ja jah, sissejuhatuseks võib -olla nii palju.
Seda ma kohe nüüd täpsustaks natukene, et RIA alla liigub kokku siis kõik, mis puudutab infrastruktuuri, pilvteenuseid, arvutitöökohta ja kõiki neid keskseid teenuseid, mida me täna oleme juba pakkunud, eelkõige võiks öelda siis platvormteenused, ja siis keskne küberturvalisuse korraldus. Juurde tuleb esialgu siis Riigi IT -keskusest arvutitöökoht ja riigipilv ja kommertspilvede vahendamine, ja siis me oleme ministeeriumiga loomas teekaarti, kuidas teistest IT -majadest, IT -osakondades kogu seda baasinfrat konsolideerida, aga jätkuvalt vastutustundlikult, aru saades meie julgeolekuolukorda, et me teeme neid muudatusi väga, väga suure kasutajahulgaga kriitilistes süsteemides. Aga nüüd see arenduskeskuste pool, et see, selleks on siis see Riigi digikeskus praegu loomis, loomisel, ta luuakse Justiitsministeeriumi IT -maja RIK -i baasil. Et ei konsolideeru kõik asjad RIA -sse kokku, arendused konsolideeruvad siis riigi digikeskusesse ja kõrvale jäävad alles ka Sotsiaalministeeriumi IT -maja TEHIK ja Rahandusministeeriumi IT -maja ERMIT ja samamoodi ka Siseministeeriumi IT -maja SMIT.
See on nüüd, kuidas me korra, koosolekuid korraldame ja protokollime, et kui jõuda nüüd selleni, et kas asjad on protokollitud, siis noh, inseneri tausta pealt see on kogu see IT -maailma suurim, suurim võlu, et kui logisid austatakse, siis need logid on olemas ja seda saab alati ajas tagasi minna. Ma oskan tuua RIA näite, meil on Teenuste Nõukogu käib iga kahe nädala tagant koos, kus meil on tehnilised inimesed, äritellijad ministeeriumist vajadusel juures, teeme otsused, kus suunas me mingisuguse teenusega läheme. Samamoodi me teeme seal otsuseid ka hukukindluse ja väga kriitiliste näiteks küberturvalisuse teenuste osas. Lihtsalt avalik haldus on üles ehitatud nii, et mina olen see inimene, kes vastutab RIA mõi, mõistes selle otsuse eest. Aga loomulikult me oleme protokollid, kui keegi jääb eriarvamusele, lihtsalt mis ta teeb selle eriarvamusega, sest mina ju vastutan.
Et miks, miks see koht on, miks see koht peab olema tingimata Riias, on ja just tingimata peadirektori asetäitja, peadirektori all, on see, et see võimaldab tal opereerida võrdsetel alustel nii küberturvalisuse kui nende inimeste poolega, kui nende inimestega, kes ehitavad seal ID -d ja X -d ja muid asju ja pilve ja muid asju. Ilma olemata nagu kummaski nii -öelda paadis, et ta on nagu sõltumatu radikaal, on nii -öelda vaba radikaal selle peadirektori all, Ja olemata ka ministeeriumis, kes on noh, poliitikakujundaja, eks ole, et see annab talle, noh, paneb ta nii -öelda teatavas mõttes õigesse kohta, et tal on, ta on lähedal, aga ta ei ole nagu seotud. Ja see annab talle võimaluse opereerida nii Riia sisse kui Riia välja, öelda, et kuulge, küber selles, ma ei tea, ei tea asja, et te tahate sisse vaadata, öelda teistpidi, ma ei tea, X -tee, te lähete oma tegevusega, ma ei tea, Eesti .ee -ga kuidagi vastuollu, et, et see võimaldab tal nagu päris olulisel määral tegutseda nii Riia sees kui Riiast välja. See on hea koht.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]