Tere tulemast kuulama riigi IT -podcast 'i Kriitiline intsident. Tegu on podcast 'iga, mis räägib Eesti e -riigist selle kõige laiemas mõistes ja seda lihtsas keeles, arusaadavas keeles, et ka tädimaali saaks aru, et miks meil on olemas ID -kaart, e -hääletamine ja kõik sellised asjad ja miks meil on olemas tehisaru ja miks seda tuleb aina üha rohkem peale Koolides kui ka kõikjal mujal, ehk siis räägi meie riigi muredest, valudest, rõõmudest, õnnedest ja kõigest veel. Tänase teema ajendiks oli Andmekaitse Inspektsiooni välja saadetud ringkiri koolidele, kus nad tuletasid meelde kõiksugu erinevaid asju, mida peaks üks haridusasutus teadma siis andmekaitse mõttes. Tänases saates on külas Andmekaitse Inspektsiooni koolitus - ja ennetustiimi jurist Keili Kepi, tere.
Et andmekaitset me selles suhtes, ma arvan, et miks D -hüpe on hea, et ta on sellise keskse algatusena riigis olemas, ongi see, et me tõepoolest oleme koolidele heaks partneriks ka nendel teemadel, mis puudutavad andmekaitset. Et me tõepoolest oleme siis niimoodi koolide ja siis teenuseasutajate vahel sellise sihtasutusena, kes siis toetab koole, et kui nad tahavad näiteks tehiselu rakendust kasutada, et siis me vahendame seda, me pakume ka tuge, me pakume omalt poolt koolitusi, abi nende asjade läbimõtestamisele, aga tõesti siis ka andmekaitseliselt kõik see mõjuhinnangute pool, see andmetöötluse pool, et me anname, oleme ise need asjad koostanud ja anname koolidele ka neid näidiseid ette. Et üks selline oluline asi, mida me tahaksime koolidelt paluda ja väga toetame neid ka selles ja, ja see on üks selline selle aasta eesmärke ka, on see, et tekiks selline tehisaru kasutamise kord koolides. Koolides, mis ühelt poolt tõesti puudutab neid andmekaitselisi aspekte. Aga teisalt ka selliseid käitumuslikke asju, et tõesti, et, et kuidas me siis otsustame, et me kasutame, et, et mida siis õpilased arvavad sellest, et, et kuidas õpetaja võiks kasutada, kuidas õpetaja arvab, et õpilased võiksid kasutada, et nad jõuaksid ühisele arusaamisele. Nii sellest, et, et, et kuidas see praktikas peaks siis välja nägema, need teemad jõuaksid koolides arutelu alla ja jõuaksid arutelu alla mitte nii, et ainult nüüd juhtkond istub maas ja vaatab need lepingud läbi, vaid siis tegelikult kogu koolipere ühiselt võtab selle tehisaru teema ette, närib seda natukene ja lepib kokku oma koolis need reeglid siis nii, nii ütleme, võtab need andmekaitse aspektid arvesse, aga siis ka laiemalt, et mis, mida me siis oma koolis selle teemaga peale hakkame.
Meil käib see praktikate jagamine, ütleme siis on nagu õpetaja tööpraktika, et ta käib pigem niipidi, et õpetajad ise loovad neid asju, mida neil on oma tööks vaja ja meie siis kogume neid praktikaid kokku ja siis jagame teistele õpetajatele edasi, ütleme, et vot, et näete, et me oleme näinud siin, et õpetajad teevad seda ja teist, vaatame, mis nad on teinud, valime sealt sellised. põnevamad näited välja ja siis jagame tegelikult siis neid samu kogemusi, mida õpetajad ise on loonud, mis on ka need eeldatavasti, mis on neile kõige kasulikumad. Nüüd see skill 'ide teema, millest sa räägid, on tegelikult võrdlemisi uus tehnoloogiliselt ka, et seda me siin oleme siin katsetamas tegelikult, et mis need võimalused siin meil veel täiendavalt on. Et üks asi, mis on meie töölaual siis sihtasutuse poole pealt, on, on seal eestikeelsete õppematerjalide sidumine tervikuna. Need, mis on nii -öelda riigi poolt tellitud, et need nii -öelda sisupool on meil ka kasutamiseks mingis mahus olemas, et me tahame toetada ise siis seda, et need rakendused ka siis oleksid paremini Eesti õppekavaga vastavuses. Noh kõige tüüpilisem näide on siin ütleme siis need matemaatikas näiteks need valemid oleksid sarnasemad sellele, mida me Eesti õppekavas kasutame, siis kuigi ütleme vaikimisi nad võivad olla siin natuke ameerikapärased täna veel. Et selliste teemadega toetame meie sihtasutuse poolt neid rakendusi täna veel ennekõike, aga kuna nüüd see valdkond muutub nii kiiresti, need võimalused muutuvad nii kiiresti, et siis me siin ka kompame, et kus see kasutegur võib olla ja, ja proovime siis siin osalt õpetajate poolt ja siis osalt sihtasutuse poolt need asjad ja praktikad kokku tuua ja neid jagada.
Aga need hinnangud või mis teil oli, riskianalüüs ja kõik sellised asjad, et juba ainuüksi, kui see mõni koolitöötaja loeb seda, noh ma ütlen jällegist, et on tead nii palju muud teha. Mul ei ole selle jaoks aega, me ju võtsimegi selle pärast D -hüppe käest selle asja, et nemad teeksid selle kõik ära. Kas sellises olukorras ka ikkagi kool ise peab seda, seda tegema ja, ja ma nii -öelda laiendan seda küsimust niimoodi, et nagu. Noh, meil on ju koolid kuuluvad kellelegi, on ta siis kohalik omavalitsus või on siin nüüd riigikoolid ka, on ju, kas, kas nad selle klausli ikka ka ära ei saaks, noh, aga meil kohalikus omavalitsuses, vot see tegelane on ja tema juba tegeleb kõigi nende koolidega, mis kohalikul omavalitsusel kuulub, või siis atiivhüpe, et kas nad niimoodi ei saa seda vastutust kuidagi ära ajada enda õlult?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]