Väga palju, ehk siis kogu turg, tarkvara tootmise turg on muutumises. Eestis mul on tunne, et väga paljud pole sellest veel aru saanud, IT -l sealhulgas minu meelest, et me jätkuvalt räägime mingitest hiigelhangetest, kakskümmend kaheksa milli siia, nelikümmend milli sinna on ju, et Et ma ütlesin selle digiriigi nõukogus ka välja, minu arvates kõik need hanked, mis on üle milli arendushanked, nende tellija peaks kinni minema. Et täna see maailm, et sul on projektijuht, analüütik, kolm arendajat, testija, see maailm ammu on surnud, mis tähendab seda, et, et arenduse omahind on tulnud ikkagi kuskil noh, kümme korda vähemalt kui mitte rohkem alla. Ja, ja, ja suruda ikkagi seda nii -öelda vana mudelit, et peab tagumiktunde tellima ja peab ostma miljonite eest, et noh, minu meelest on see kuritegelik. Ja see, et me sellest ei räägi ja sellest nagu noh, nii -öelda nagu, nagu siga rukkis vaikitakse, on ju, et see on, on, on, on halb, aga, aga minu maailm selles mõttes on väga palju mõjutatud, sellepärast et kõigest siin täna ei saa rääkida ka, aga. Aga me teeme tarkvara uut moodi ja kui ma vahepeal, mul oli täitsa tüdimus tarkvara tegemisest, vaata insenerina on see teema, et, et sa lõpuks saad aru, et kõik süsteemid on ühesugused. Et vahet pole, et kas sa teed haigla infosüsteemi või sa teed panka või sa teed, ma ei tea, riigi rahastikuregistrit, ikka on see, et sul on inimene, tal on eesnimi, perenimi, isikukohad, aadress, pakud talle teenuseid, ta maksab nende eest, jääb võlgu, no ühesõnaga kõik süsteemid on ühesugused. Ja siis ma vahepeal ei viitsinud, aga, aga nüüd jah, et tänu sellele, et noh, ise saab niivõrd palju teha, et siis, siis me oleme jälle tagasi.
Aga nüüd me olemegi jõudnud sinna, kus need agendid justkui tulevad nii palju peale, et on siin juba räägitud, kajastatud seda, kuidas ongi majandusaasta aruandeid agendid esitanud siis inimeste või ettevõtete eest ise, agendid on, käivad nii -öelda e -poodides ostlemas, ostavad oma nädala neid toidukorve, asju, kõike -kõike teevad juba. Ja siis siin Eestil nii riigil kui ka siis IT -gurudel, samal ajal tekkis mõte, et nagu võiks kuidagi need AI isikukoodid teha siis, et kuidagi saaks nagu jälge ajada, et kes, milline agent, kelle jaoks midagi siis on teinud, ja täna siis me oleme sellised päevased, kus ministeerium on esitanud eelnõu, siis sellele eelnõule on tulnud igasugust tagasisidet ja, ja siis me nüüd lahkame kõike seda siin. Ma ei tea, kus me siis alustame, kuidas, kuidas... Ma arvan, et me
Ma jõuan kohe sinna ka, miks me seda teeme, aga mõtlen, et, et noh, ühesõnaga see noh, ma saate alguses mainitud eelarvete teema minu arvates on nagu riigile ja rahandusele nagu palju olulisem kui Kui, kui see konkreetne, sest noh, siit ei tule ju mingeid miljoneid, on ju, puhtalt selle pealt, et ma ei tea, hakkame isikkoode müüma või midagi sellist, on ju, see ei ole see koht üldse, eks. Et esiteks see perspektiiv, aga teine, mis on hästi oluline, on see, et, et Eestiga käib ikkagi kaasas digiühiskonna, ühiskonna maine. Ja täna see probleem, et kuidas üldse nii -öelda agendid tegutsevad mingites konkreetsetes õigusruumides, see on kõikide riikide probleem. Ja otseselt hakatakse lahendama, noh USA väga agressiivselt, teised võib -olla vähem agressiivselt, eks, et et siin ongi nagu küsimus, et noh, kas me jääme nagu ootama, mida teised teevad, on ju, või me teeme nagu oma, oma lahenduse, noh, mingi väike näide, on ju. Et meie mõtlesime välja oma digiallkirja kontseptsiooni, kui sa mõtled selle peale, siis see, milline, noh, konteinerpõhiline lahendus on põhimõtteliselt ainult meil ja nendele riikidele, kes meid otseselt on kopeerinud. Noh, ma ei tea, Armeenia, et ülem maailm noh, istusid nagu kätel aastaid või aastakümneid, on ju, lõpuks siis täna on võidutsenud noh, Tokusaini tüüpi niisugune PDF -i peale noh, kleepimise lahendus, mis põhimõtteliselt tegelikult ei ole mingi digiallkiri ju, seal on see, et kes iganes su mailbox 'ile ligi pääseb, see selle linnukese ja selle need klikid saab ära teha, ongi nagu allkiri, on ju. Noh, võiks ju küsida, et kuulge eestlased, kas te olete lollakad või? Et ma vaatan, kas meil on, meil on vaja konteiner, meil on spetsiaaltarkvara vaja, meil on vaja mingit PIN kahte, onju. Muu maailm teeb nagu klikk ja klikk ja, ja valmis, onju, et noh, et miks te eestlased nagu läksite segi täiesti pealt, me teeme viieeurose ülekande, paneme PIN kahte, onju, et noh, et ülemaailm nagu lihtsalt nagu saab sellest nagu lahti, onju. Eks see Eesti on alati olnud nagu nende asjade mõtestamisel noh esiteks esimeste seas ja teiseks me oleme nagu jah tihti paneme ka üle on ju, et me nagu ütleme a la näiteks ma ei tea andmevahetuse X -teed ja asjad oleme hästi lahendanud on ju, aga ma ei tea, mingites kohtades oleme võib -olla olnud liiga keerukad on ju. Aga vahet pole, tähtis on see, et me oleme teerajajad. Ja, ja ma arvan, et selle projekti puhul ka on nagu hästi oluline see, et me oleme ikkagi teerajajad, me mõtestame seda agentide maailma enda õigussüsteemis lahti, teised maailmad tulevad, nad tahavad seda niikuinii nagu kopeerida või siis sellega arvestada, ka meie vigadega arvestada, mis vigadest õppida, on ju, me kindlasti teeme vigu. Et ja, ja kokkuvõttes toidab sedasama, ikkagi sedasama imidžit, mis meil on, et me oleme Eesti, me oleme innovatiivne ja kokkuvõttes riigi aine, riigi nimi, välisinvesteeringud ja kõik muud sinna juurde, on ju. Mul on oma muidugi noh, mis minu jaoks tegelikult on väga tähtis, kuna mul üks ametitest on siiamaani olla e -residentsuse nõukoja esimees, eks, et mul läheb ülikorda, et kui hästi läheb sellel programmil. Ja noh, täna on ikkagi see, et, et noh, meil ei ole, meil peab olema rahvavahelisi uudiseid, mis tõmbavad seda nii -öelda sooloenterponööri või sellist ettevõtjat siia Eesti suunas, on ju. Meil on kõvasti kukkunud avaldused, meil on küll kasvanud siiamaani järjest igakuiselt asutatud ettevõtete arv, see on üle aastate jälle noh, parim, eks. Aga, aga meil on vaja seda nähtavust, meil on vaja seda uudsust ja noh, seda mõttes see nii -öelda isikukoodide või AI isikukoodide stant nagu selles mõttes ka toimis, et, et kokkuvõttes me oma nähtavuse saime, on ju, ja noh, peaminister andis siin ridamisi intervjuusid ja nii edasi, et selles mõttes see läks väga hästi.
Ei kuulu jah, aga selles mõttes jah, seda teemat, seda, et me peaksime üldse seda valdkonda mõtestama, küsimus, siin me veel ei tea, kas seda peab reguleerima, aga et see peaks nagu mõtestama ja, ja seda mõttetööd peaks tegema hakkama, et seda tööd me tõesti tegime Steniga ja, ja teistega koos. Ja teistpidi noh, üks kogemus mul on erinevalt teistest on see, et kuidas sellised ideed üldse ellu jõuavad, sest noh, üks asi on see, et noh, me võiksime täna nagu öelda, et me ei tee seda ja mitte midagi ei juhtuks, sellest paneme seisma, mitte midagi ei lähe halvemaks, ei lähe paremaks, Eesti seda ei mõtesta, noh, mõtestab keegi teine võib -olla kunagi on ju, las ta olla on ju, et, et sellest midagi nagu katki ei lähe täna riigis. Aga kui me tahame sellest teha ikkagi nagu enda jaoks nagu mingi sündmuse või uudise, siis ta tuleb nagu kindlal viisil ajada, sest noh, ega noh, võtame sama näite, on ju. E -residentsuse me esitasime konkursil aprillis, mais arvasime Kaspar Korjuse ja detsembris olime laivis. Ja seda nii seadusloomega kui tehnoloogiliselt, noh, kuus kuud ja tehtud, on ju, saime nagu hakkama. Teistpidi me oleme teinud näo biomeetriaga isikutuvastamist riigi tasandil kümme aastat või? Pole veel. Et noh, ühesõnaga igatepidi on võimalik teha tehnoloogilist reformi, on võimalik teha üliaeglaselt kõiki samme nagu noh, lõpuni läbi mõeldes ja siis nagu noh, tõesti noh, tekib küsimus, et mida te kümme aastat teinud olete, on ju. Versus siis see, et sa võid nagu nii -öelda, no ühesõnaga, on olnud erinevad viisid ja, ja, ja selles mõttes ma arvan, et miks mina praegu siin välja paistan, on lihtsalt see, et ma, ma tean, mida on vaja teha selleks, et asjad nagu liiguksid või edeneksid, mistõttu ma tahtmatult nagu noh, paistan teist, erinevalt teistest nendest nii -öelda jutumärkidest kurudest siis silma on ju. Et et mitte, et nad nagu noh, eks ma ütlen, oleksid vähem osalised, on ju. Pluss on see ka, et noh, neil on vaja ikkagi miljardeid teenida, on ju, mina olen sihuke miljonimees, et ma ei ole nii tähtis.
Ai, seda minu meelest, ei selles mõttes mina niimoodi küll otsustada ei saanud, ma pean ausalt ütlema, et selles mõttes, et noh, töö anti neile ja noh, kuna see on nii -öelda, ma olen selles mõttes nõukogu esimesena, ma tunnen, et ma olen nagu seotud on ju, et siis ma nagu aitan. Aga ma selles mõttes olen aidanud nagu väga paljude erinevate teemadega, et küsimus ei ole nagu selles, et näiteks sa täna tahad ükskõik millises teemas kaasa lüüa, oletame, et sul on, ma ei tea, mingid uued autentimismeetodid, mis sulle meeldivad ja sa tahaksid neid riigile tutvustada ja nii edasi, et sa võid rahulikult Riiasse minna ja rääkida neist, et selles mõttes me ei ole nagu nii struktuurne ühiskond, et a la, et kuule, ainult siis võid suu lahti teha, kui sul on nagu mandaat antud, et ei, et mine ja tegutse on ju, et mine ükskõik, aita haridusminist Ministeerium ei aita, noh ega ole, tüdrukute programm, ma aitan haridusministeeriumit, drooniprogramm, ma aitasin kaitseministeeriumit, kas mul oli mingi mandaat seda tegemist? Ei. Noh, sa võid olla isiklikult kodanikuna ka aktiivne, et sellepärast see ongi veel olnud minu kriitika täna olnud nende nii -öelda, ma kutsun neid kaagutajateks, et kes sõna otseses mõttes istuvad LinkedInis ja eeldavad, et riik tuleb ja räägib nendega ja, ja seletab neile kuradi pärast, milleks nagu, et kes te olete noh. Et ei pea. Et tahad tulla, tule kaasamine üritusele, astu lihtsalt uksest sisse, räägi niisama, enamasti nendel inimestel, kusjuures näiteks minu telefoninumber, helista mulle, küsi, onju. Aga see ongi see, et noh, et, et tihti inimesed tegelikult ei taha nagu kaasa aidata, vaid pigem on see, et oleks lava ja saaks kaagutada, onju. No
arvamus, jah, just täpselt. Et seal tuuakse välja tegelikult erinevad osa, erinevaid nii -öelda nägemus ja arvamusi ja öeldakse, et eelnõul on suuri puudujääke, et mida tänaseks päevaks ka Geeniusi portaalist saab väga mitmest artiklist lugeda, kus ka õigusteadlane, Õigusteadlased, mitmed õigusteadlased on oma hinnangu andnud ja öelnud ka, et et et me ei saa nii -öelda seadusandja Riigikogu, mitte arvamusfestival, näiteks eelnõus oli välja toodud, et kuna kaasatus on olnud suur, on arvamusfestival toimunud, kus seda teemat arutleti, siis justkui nagu on saadud nagu heakskiit sellele asjale, et nüüd asjaga edasi liikuda. Lihtsalt, et kõik oleks korrektne ja öeldud juhtumisi, mina olin ühe, see on nende paneelidest moderaatori arvamusfestivali, mis just puudutaski AI isikukoode, ja kui mina seda eelnõud lugesin, siis ma nagu lasin oma peast läbi selle augustikuise selle ürituses või, või selle arvamusfestivali, siis ma mõtlesin, et oot, aga seal meil oli lihtsalt nagu jäi õhku küsimus, et miks, mille jaoks ja kellele. Et seal ei olnud nagu, et meil oleks konsensus oleks olnud või midagi sellist, juhtumisi kõik saavad need paneelid ka podcastina üle kuulata, kuulasin need kõik üle, ka teistes paneelides ei tulnud nagu mingit sellist, et nüüd on nagu vot see on see, me kõik otsustasime, me kõik leiame nii ja isegi kui ka oleks, et kui me kuulame seda, mida Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõõt Tupay ütleb, siis Ka niimoodi, kui oleks seal Paide kesklinnas olnud konsensus, siis tema sõnul sellest ei piisa nagu.
Jumala õige, aga selles mõttes see ei olnud ju ainuke kaasamisüritus ja augusti alguses oli see idee nagu kindlas seisus, täna ta on küpsem, noh, me ei räägi ju enam isikuoodist ja nii edasi, on ju, et et minu arvates on see täiesti normaalne arenguprotsess, et sellest pärast ei maksa nagunii palju leili minna, et Kokkuvõttes on tähtis see, mis siis lõpuks nagu ju ikkagi välja jõuab ja ega asi ei saa enne seaduseks, kui ta ju on Riigikogust läbi käinud ja presidendi poolt kinnitatud, on ju, see on pikk protsess ja teine, mis nagu jällegi inimesed ei taju, on see, et me võime ju otsida nagu lõpuni õigeid vastuseid ja siis me oleme samamoodi selle biomeetriga, noh. Ja läheb mitu aastat, on ju. Ehk siis see on üks viis, teine viis on selline, noh, me praegu teeme siin, noh, me võime seda nimetada, et oh, agressiivsem viis, on ju. Et lihtsalt noh, teine tehnika on ju, ega see ei tähenda seda, et me läheksime pooliku asjaga laivi kokkuvõttes, ega selles mõttes mina võin siin hüpata tooli peal, Liina Vahtras võib hüpata oma tooli peale on ju, otsustab ikkagi Riigikogu, eks, et, et see debatt ja seda aega on siin küll ja küll veel tulemas, nii et ma arvan, et me ei näe seda tulemust veel siin nagu mitu kuud, kui, kui mitte vaatame, et äkki aastaid on ju. Ja ma liialt ütlen, et noh, tegemist tegelikult ei ole nagu, kui, kui seal midagi ei juhtu, see, kui, kui sa ei saa kuhugi nagu reaalseks, noh, mitte mingit, Eesti riik sellest nagu kaotab ainult nagu nii -öelda võimalus olla nagu rohkem nähtav ja nii edasi, et muud halba sellest juhtuda ei saa.
Aus vastus on, et ma ei ole väga palju sinna detaili süvenenud, sellepärast et mina pigem nagu tegelen selle tehnilise poolega hetkel, eks, et kuidas see asi üldse võiks nagu tehniliselt välja näha, me oleme Andres Kütiga pannud sinna väga pikki tunde sisse, kes on, ta on väga hea töö teinud, et, et ma olen väga rahul selle vahetulemusega. Me oleme Kalev Pihliga vaielnud korduvalt, olen kaotanud, et et selles mõttes nagu ma mõtlen ja ma jälle ma võrdlen võib -olla nende reformidega, et kui me tegime, ma ei tea, käibemaksudeklaratsioonide kontrollisüsteeme ja nii edasi, et noh, et need kõikidel reformidel on olemas kindel nagu käekiri, sul on olemas vaja ära teha tehniline pool ja sul on vaja teha õiguslik pool. Ja mingil ajal nad elavad isegi natuke teineteisest sõltumatult, kuniks nad lõpuks siis sealsamas Riigikogus nad ju noh kokkuvõttes kõlpsuvad kokku, on ju. Aga sa ei saa teha nii, et noh ilmselt saad, aga see võtab väga palju rohkem aega. Et sa teed kõigepealt nagu tohutult nagu noh ühte ja siis hakkad noh, kui saadus on valmis, siis hakkad seda tehnoloogilisse poolt sinna tegema, et, et, et eks siin ka noh, meil on tükk aega, me olime siin maadlesime küsimusega, et noh, et, et okei, et kui masin hakkab andma nagu allkirja, et noh, et kus me hoiame nagu salajast võtit on ju. Noh, ma ei tea, me mingi jubiki või paneme mingi, müüme sulle mingi, mingi, mingi pulga, millal sa siis hoiad masinas ja siis, kui sa ei taha, et ta nüüd altkord annab, siis võta masinast välja või noh, ühesõnaga noh, igas lahendus on olemas, on ju, ja ühele meeldivad ühed teised, teised, on ju. Ja sa pead sellest kuidagi nagu läbi purjetama ja, ja, ja see kõik on, hõlmutus võtab nagu aega, aga noh, baasküsimus on tegelikult minu jaoks olnud see, et kas meil üldse on vaja seda lisaidentiteeti või mitte ja siin mina olen veendunud, et on vaja ja, ja seda, seda õigusanalüüs käsitleb.
Õigusanalüüs käsitleb väga paljusid asju, mis on eelnõust endast jäetud välja, mis, mis on tegelikult tavapärane ka nagu protsess, et nii võibki olla, et kõik see, mis on mõnes siis analüüsis kirjas, õigusanalüüsis ei pea kohe minema ka eelnõusse, on ju, aga seal on ka kirjas selliseid asju noh, mis siis ütleme, neile kaagutajatele on tundunud, need kindlasti oleks pidanud sinna minema ja, ja siis on ka eelnõus selliseid asju, mis on nagu väga poolikult on kirjas. Eks see riigilõivu sätestamine, et jah, et tahetakse riigilõivu sätestada, aga... Aga summa on panemata, sellepärast et...
ametlik vastus, aga reaalsus tegelikult on see, et ma ütlen sulle nüüd mitteametliku vastuse, et sa võid sellele nagu, et ametlik vastus, loomulikult sulle peab rääkima seda, sest noh, kõik riigilõivud on kulupõhised, on ju. Kui see tõele vastatakse lause, siis ma küsiks, et miks meie residente käest niisugust retsi raha võtame, kui nad oma ID -kaarti, no ei ole tegelikult kulupõhised, on näo järgi, ütleme ausalt, on ju. Ja, ja ma tean, et seda, see lause ei meeldi avalikule sektorile, aga on näo järgi. Nii, ja siin on tegelikult ka see teema, et, et kuskil on nagu noh, päris null olla ei saa, sott on ka nagu palju, on ju, sest kokkuvõttes ei ole rahavõtmise koht. Rahavõtmise koht on see, et see kokkuvõttes ikkagi meelitab meile siia jätkuvalt neid e -resinante edasi ja neile, et me oskame raha ära võtta. Ja see on, ja sealt me oskame väga palju ära võtta. Ehk siis noh, tegelikult me ikkagi vaja seda, et, et, et kas need teemad või sellega seotud teemad Panevad veel rohkem inimesi otsustama, et nad tahavad liituda meie majandusruumiga ja see on see koht, kus me päriselt seda raha võtame. Et noh, ütleme ausalt, et noh, kas see register läheb aastas maksma nagu viiskümmend tuhat või sada tuhat, on ju, see absoluutselt teema, võrreldes sellega, et kui palju me erinevate pealt raha teenime. Noh, sealt me teenime üle saja miljoni.
Ei, selle kommentaari konkreetne mõte oli see, et ma tahtsin aru saada, et kas inimestel on olemas päriselt kogemus, kuidas riigis üldse tehakse selliseid reforme. Ehk siis selles mõttes, et noh, näita mulle, et sa oled midagi teinud ja siis ma saan sellest nagu aru, et kas sa saad aru, mida me siin üldse teeme, on ju, sest noh, öelda seda, et kui riigis ei tee ühte asja ei ole ja umbes, et noh, et, et noh, väga hea, et siis ma vaatan su kogemust ja selle pealt saan nagu aru, et kas ma nagu, on sul nagu midagi õppida, äkki ma nüüd paremini teha midagi või mitte, on ju.
lihtsalt see on tekitanud inimestele selle mulje, et, et need, kes on nagu võtnud sõna, neid puudujääke leidnud, pööranud sellele kõige tähelepanu, siis et Taavi Kotka justkui nagu ütleb, et kuna teie ei ole toonud Eesti riigile nii -öelda miljonid eurosid sisse, ei ole teinud head, ei ole meie mainet nagu viinud laias maailmas, teinud suureks ja niimoodi, et siis teil justkui ei olegi sõnaõigust,
soovitan seda, et ta oskab väga hästi rääkida ja leidke üles nüüd meie eelviimane saade vist oli, kus ta siis räägis, rääkis oma, oma rollist riigi IT -arhitektina ja et mida siis peaarhitekt peaks nüüd tegema, mis tegelikult tänaseks päevaks vist see konkurss on küll juba läbi, aga noh, kandideerida ei saa, aga saate ikkagi head saadet kuulata.
Kusjuures Andres oli väga hea riigi peaarhitekt minu arvates, et see CTO noh, ma ikka mäletan, mul oli ikka kindlus nagu, et ma teadsin, et, et kui oli mingi küsimus, millega ma ise nagu toime ei tulnud, et siis CTO aitas ikka.
Ma isegi ei taha seda hinnangut anda, sest veel kord, tegemist on õigusliku küsimusega, mida analüüsivad ikkagi vastava valdkonna eksperdid, on ju, antud juhul on siin ka ikkagi üks, kes näiteks aitab kaasa, on Ruth Annus, on ju, kes vaatab seda asja nagu nii -öelda noh, endist siseministeeriumi ametnikku ja, ja kohtute ja selle pilguga, eks, et siin tõenäoliselt on mingi põhjus ja isegi kui seal ei ole, oletame, et see on mingi viga, no mis siis, need ongi need vead, mida me välja triigime, eks, on ju, selle sama protsessiga, eks, et täiesti normaalne nagu on ju, et noh, mõningatel juhtudel jäävadki triikimata, siis juhtub sama nagu selle hasartmängumaksuga, on ju, aga, aga, aga mina siin praegu selle koha pealt ma hinnangut ei anna, sest see ei ole minu valdkond.
Jaa, me räägime riigi IT -st, e -valimistest, seda, kuidas meie digiallkirjaga veel ei ole rääkinud või tänases saates esimest korda sellest, aga eks me vaatame, tegelikult meil siin ju valimised on tulemas, kindlasti on neid nurki ka, mida me siin saates saaksime väga kajastada ja
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]