AI_pealkiri: Eesti e-riigi tulevik ja IT-strateegia uuendamine — Margus Püüa ja Mart Laar

Noh, siin on võib, võib-olla paar positiivset kogemust ka ikkagi tuua, selles mõttes, et on üks valdkond, kus Eesti öeldakse noh, näiteks küberturvalisuse väga suur osariik seostab kohe, et selle taga on ka Eesti. Mis tähendab, mis oli peale seda neid küber, küberintsidente, mis meil siin kaks tuhat seitse oli, peale, pea, peale selle niisuguse päris selgi, päris selge tegevusega, kus me tahtsime... Et, et me oleksime selles mängus nagu kaasas, siis see töö ka ära tehti. See on üsna riskantne näide, et enamustes kohtades kirjutatakse Eestist ja kübersõjas sellega, et Eesti sai

kirjuta. Küsimus ongi selles, milline on noh, nagu kogu selle asja taust, et vaata, riigi poole tuli selline esimene, ja noh, ma küll võin kinnitada, olen näinud ühte teist küberrünnakut lähedal, see mis tuli Vene-Gruusia sõja ajal, kui esimest kord kasutati küberrünnakud otseselt koostöös. paralleelsete koostöö sõjaliste objektidega ehk Gruusias rünnati mobiilivõrku kahtepidi, ühtepidi rünnati lennukitega, eks sõjalennukid pommitasid maste maha ja teiselt poolt samal ajal toimus siis

küberrünnak. Aga no ütleme nii, et küberkass, me jällegi teeme saadet, pargu meil on hästi piiratud aeg, ma arvan, et me lõpetame siin ka neljanda osaga ja lähme viimase osa juurde.