Eesti idufirma Patchstack asutaja Oliver Sild räägib, kuidas nad on muutunud maailma juhtivaks WordPressi ja muu vabavara turvanõrkuste haldajaks. Saates arutletakse täielikult hajutatud ettevõtte juhtimise, küberkaitse regulatsioonide ning Pärnust globaalse äri ehitamise väljakutsete üle.

Podcastis arutletakse tehisintellekti kiire arengu üle 2024. aastal ning keskendutakse AI-ga seotud ohtudele, eriti pettustele ja häälekloonimisele. Külaline Silver Keskküla selgitab oma tegevust küberjulgeoleku vallas ja analüüsib koos saatejuhtidega tehisintellekti tulevikku ja ühiskondlikku mõju.

Saates on külas kaitsetööstuse idufirma SensusQ kaasasutaja Marko Kaseleht, kes räägib tarkvarast, mis aitab sõjaväelastel luureandmeid tõhusamalt analüüsida ja hallata. Arutletakse kaitsetööstuse keeruka müügiprotsessi, küberkaitse ja Eesti kaitsetööstuse positsiooni üle maailmas.

Saates vestlevad SpectX-i kaasasutajad Renee Trisberg ja Jüri Shamov-Liiver oma ettevõtte loomisest, tehnoloogilisest innovatsioonist logide analüüsi vallas ning edukast exit'ist suurfirmale Dynatrace. Arutletakse süvatehnoloogia arendamise väljakutsete, ettevõtte müügiprotsessi ja järgneva integratsiooni üle suures rahvusvahelises organisatsioonis.

Saates on külas RangeForce kaasasutaja Taavi Must, kes räägib, kuidas Eesti NATO küberõppuste kogemusest kasvas välja rahvusvaheline küberturvalisuse koolitusplatvorm. Juttu tuleb ettevõtte skaleerimisest Ameerika turule, müügimeeskonna ehitamisest ja küberkaitse spetsialistide puudusest maailmas.

Saates arutletakse 2019. aasta küberohtude muutumise üle, kus traditsiooniline lunavara on asendumas peenemate meetoditega nagu krüptokaevandamine ja sotsiaalne manipuleerimine. Külaline Taavi Talve selgitab, kuidas ettevõtted ja eraisikud saavad end paremini kaitsta ning rõhutab inimfaktori ja teadlikkuse olulisust turvalisuse tagamisel.

Saates „Restart/Ettemõte“ arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka LHV panga infoturbejuhi Tiit Hallasega küberturvalisuse üle panganduses. Fookuses on panga ja selle klientide kaitsmine rünnakute eest, eriti sotsiaalse inseneeria ja pettuste osas. Saates käsitletakse ka Eesti e-riigi turvalisuse taset ja infoturbevaldkonna väljakutseid laiemalt.

E-Eesti esitluskeskuse uus juht Liina Maria Lepik räägib saatejuhtidele Henrik Roonemaale ja Taavi Kotkale keskuse tööst, hulludest numbritest ja süsteemist, millega e-Eesti edulugu tutvustatakse. Arutatakse e-Eesti kuvandi loomise ajalugu Demokeskusest Briefing Centeriks, selle mõõdikuid ja väljakutseid, mis kaasnevad digiühiskonna põhimõtete selgitamisega rahvusvahelistele delegatsioonidele.

Saates on külas kogenud turvaspetsialist Renee Trisberg, kes räägib oma idufirma SpectX loomisest ja andmeanalüüsi tehnoloogiast. Saatejuhid arutavad temaga turvalisuse olulisust, suurandmete analüüsi keerukust ning inseneride väljakutseid ettevõtte juhtimisel.

Saates arutletakse Eesti küberturvalisuse tegeliku seisu üle ja kummutatakse müüti, justkui oleks Eesti küberrünnete eest kaitstud. Klaid Mägi selgitab, et küberkuritegevus on pidev ning rõhutab nii tehniliste kaitsemeetmete kui ka kasutajate teadlikkuse tõstmise kriitilist tähtsust.

Saates analüüsitakse 2017. aasta Eesti ID-kaardi turvakriisi õppetunde ja selle mõju Eesti digiühiskonna usaldusväärsusele. Arutletakse tehniliste haavatavuste avastamise, riigipoolse kriisikommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö olulisuse üle küberohtude ennetamisel.

Saade käsitleb 2017. aasta mais toimunud WannaCry lunavara puhangut ja sellega kaasnenud ülemaailmseid IT-turvalisuse probleeme. Eksperdid analüüsivad, miks lunavara levis, kuidas tarkvara uuendamine ja korrektne varundamine aitavad riske maandada ning milline on ettevõtete roll küberturvalisuse tagamisel.

Saates analüüsitakse maailma suurimat küberkaitseõppust LockedShields, keskendudes selle strateegilisele poolele ja kriisijuhtimisele. Külalised selgitavad küberhügieeni tähtsust ning räägivad sellest, kuidas organisatsioone küberohtude vastu paremini ette valmistada.

Saates arutletakse küberturvalisuse ja privaatsuse üle digitaalses maailmas. Külalised Anto Veldre ja Andrei Visse jagavad praktilisi nõuandeid, kuidas hallata oma digitaalset jalajälge, milliseid teenuseid usaldada ja kuidas vältida andmelekete riske.

Saates tehakse ülevaade Eesti tehnoloogiaettevõtte Cybernetica ajaloost ja teaduspõhisest äritegevusest. Fookuses on nende väljatöötatud privaatsust säilitav andmetöötlustehnoloogia Sharemind ning ettevõtte rahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku valdkonnas.

Saates arutletakse mobiilseadmete halduse olulisuse üle ettevõtetes ja selgitatakse, kuidas tagada andmete turvalisus töötajate nutiseadmetes. Külalised Telia (tollane Telekom) esindajad toovad välja, et mobiiltelefonide turvamine peaks olema ettevõtete jaoks sama prioriteetne kui arvutite haldamine.

Saates analüüsitakse Eesti erakondade valimisprogramme 2015. aasta valimiste kontekstis, keskendudes IT-valdkonna lubadustele. Külaline Enn Saar arutleb saatejuhtidega teemade üle nagu e-residentsus, küberkaitse, hariduse sidumine tehnoloogiaettevõtete vajadustega ning eesti keele tehnoloogia arendamine.

Saates arutletakse Eesti riigi andmete kolimise üle pilve ehk nn riigipilve arendamise teemadel. Analüüsitakse turvariske, andmesaatkondade kontseptsiooni ja seda, kuidas tagada riigi toimimine kriisiolukorras digitaalsete lahenduste abil.

Saates arutletakse Eesti ID-kaardi arenguloo üle ja tutvustatakse toona värsket ideed e-residentsusest. Külaline Ruth Annus selgitab, kuidas riik plaanib luua digitaalse identiteedi mitteresidentidele, et soodustada rahvusvahelist ettevõtlust ja e-teenuste kasutamist.

Saates arutletakse Eesti küberkaitse taseme, riigi maine ja tehniliste oskuste üle rahvusvahelises kontekstis. Külalised analüüsivad küberturvalisuse kui ärivaldkonna potentsiaali, koostööd erasektoriga ning vajadust koolitada rohkem spetsialiste.

Saates arutletakse SCADA-süsteemide ehk tööstusautomaatika ja elutähtsate teenuste küberturvalisuse üle. Eksperdid selgitavad riiklikku lähenemist turvariskide maandamisele ning arutlevad pahavara ja küberrünnete võimalike mõjude üle infrastruktuurile.

Saates arutletakse laste internetiturvalisuse teemal, keskendudes küberkiusamisele ja riskide ennetamisele. Külalised tutvustavad ITL-i korraldatavaid hariduskonverentse ning selgitavad veebikonstaabli ja lasteabitelefoni rolli murede lahendamisel.

Saates arutletakse Eesti e-valimiste süsteemi uuenduste üle, keskendudes hääle kontrollimise võimalusele ja turvariskidele. Külalised analüüsivad, kuidas tagada valijate usaldus ja kuidas lahendada tehnilisi väljakutseid seoses pahavara ja manipuleerimiskatsetega.

Saates arutletakse Eesti IT-turvalisuse hetkeseisu üle, keskendudes CERT-Eesti tööle, küberohtudele ettevõtetes ja pangandussektoris. Eksperdid rõhutavad kasutajate teadlikkuse ja digitaalse hügieeni vajalikkust ning selgitavad kaasaegsete rünnakute nagu APT ja mobiilsete viiruste toimimist.

Saates arutletakse internetipolitsei loomise üle Eestis ja selle rolli üle virtuaalmaailmas korra tagamisel. Külalised selgitavad küberkuritegevuse olemust, vastutust internetikommentaaride eest ning annavad soovitusi, kuidas end ja lapsi võrgus turvaliselt käituda.