AI_pealkiri: Cybernetica teaduspõhine äri ja Sharemindi privaatsust säilitav andmetöötlus Dan Bogdanovi ja Jüri Kirmega

Restart on IT-ärisaade, kus kohtuvad ettevõtlus ja infotehnoloogia, seekord räägime saates sellisest ettevõttest nagu Cybernetica, mina olen saatejuht Hans Lõugas, minuga koos juhib saadet Henrik Roonemaa ja meil on külas Cybernetica tegevjuht või CEO, nagu öeldakse, oli veel väärt nõu, ja valdkonnajuht Dan Bogdanov, mida Dan Bogdanov lähemalt teeb, seda jõuame kindlasti saate jooksul rääkida, aga alustame sellest, et Cybernetica ei näi olevat päris tavaline IT-ettevõte. Esiteks sellepärast, kui palju küberneetika teeb koostööd ülikoolidega, teadlust, teadlastega ja teiseks see, kui olulist rolli mängib küberneetika näiteks kogu Eesti e-riigi arengus. No Oliver Väärtnu, kuidas küberneetikast on saanud selline mitte päris traditsiooniline IT-ettevõte?

Eks iga asja taga on ajalugu, et küberneetika omapärususe taga on tegelikult see, et küberneetika on välja kasvanud Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, mis loodi tuhande üheksasaja kuuekümnendal aastal. teatud ajaloolistel põhjustel siis kuskil üheksakümnendate alguses need instituudid eraldi Teaduste Akadeemia all kaotati ära, liideti ülikoolidega, aga küberneetika, osa inimesi küberneetikas siis tahtsid tegeleda ettevõtlusega ja niimoodi loodi ettevõte. ettevõte, mis oli tegelikult väga tugeva akadeemilise kultuuriga, aga samas ikkagi tegeles nii-öelda reaalsete rakenduslike teemadega. See on meie ajalugu, see on see, kust me tuleme ja see, mis tegelikult täna meid ka defineerib, meie väga tugev nii-öelda seos teadus-arendustegevusega.

Nagu ma ütlesin, see on kultuuri küsimus ja perspektiivi küsimus, eks ole, et kui, kui pikalt me vaatame mingisuguste äriprojektide tulemuslikkust, et. Me vaatame neid teadusprojekte, mis meil küberneetikas käivad oluliselt pikema ajahorisondiga, millal nad peaksid meile ärilist, ärilist tulu tooma. Muidugi, me peame vaatama tegelikult firmas ka seda, et meil on need. Nii-öelda ärilised suunad, mis, mis meile sisse toovad, mis tegelikult saavad seda teadust toetada. Ja tegelikult noh, mis on hästi oluline ja mis, mis meie, mis on üks meie konkurentsieelistest, on see, et kui me võtame näiteks mingisuguse tavalise tarkvara arendusprojekti sisse, siis me tegelikult üritame sinna. Leida sellise teaduse kompe, ütleme teaduse erilise mingi kompetentsi või nišši, eks ole, et millega me suudame eristuda teistest firmadest või teistest lahendustest. Mida turu peal pakutakse, et me tegelikult otsime firma sees selliseid sünergiaid, et me ei lähe täiesti tavaliste tarkvara arendus, ütleme, projektidega kaasa.

Kui ma vaatan internetist teie nii-öelda ajaloo, firma ajalugu, siis erinevalt ma arvan, et peaaegu kõigist või võib-olla tõesti kõigist Eesti nüüd IT-firmadest, teie ajalugu algab aastaga tuhat üheksasada kuuskümmend, kui siin on kirjas, Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi asutamine. Te olete siis kuidagi sealt välja kasvanud?

See on see, millest ma alg, alustasin, et me oleme sealt välja kasvanud ja tegelikult küberneetika aktsiaselts on õigusjärgne järeltulija Küberneetika instituudile, et juriidiliselt meie kanname seda, seda nii-öelda nime ja, ja keha edasi. See küberneetika instituut, mis, mis nii-öelda ülikooliga kokku läks, see, see läks ülikooliga kokku, aga meie oleme selle tuhande üheksasaja kuuekümnendal loodud,

ei ole seda veel arutanud ausalt öeldes juhatuses, et sinna on veel natuke aega, küll aga me, me tähistame Küberneetika aktsiaseltsi sünnipäeva iga aasta.

No sellel ajal tegeleti sellega, mida tehnoloogia võimaldas teha umbes, küberneetika sellel ajal ei olnud nagu täna, nagu arvutiteadus täna, aga probleemid nagu trammi marsruutide planeerimine olid ju, kõik sellised planeerimisülesanded olid juba siis olemas. Aga

Meetodid olid natuke teistsugused, selles mõttes kindlasti meetodid olid teistsugused, aga kui vaadata ka mitmeid, ütleme näiteks ülikoolide õppejõude, siis see oli see koht, kus siis mindi selliseid asju tegema, nagu meie ütleme, täna teeme, et kui täna on selline Ärks rakendusliku silmavaatega, inimene tuleb ülikoolist, siis küberneetika on tal kindlasti üks kandidaeriv tööandja, et.

Kuuekümnendatel tegelikult noh, me siin tähistasime eelmine aasta Juku sünnipäeva, Juku arvuti sünnipäeva, see on kasvanud välja küberneetikast. Me tegelesime palju tööstuse planeerimise teemadega, eks ole, et kui palju erinevaid tehaseid, tehased. Mingisuguseid asju suudavad toota, millised on tootmisliinid, nende optimeerimine ja nii edasi. Minu teada ka tegeleti sellise asjaga nagu astronautide kõnetuvastus ja sellest nii-öelda stressisignaalide väljalugemine, et noh, kui kellelgi kosmosel hakkas, eks ole. Natuke paha või, või, või ütleme mingisugused psühholoogilised häired, et kuidas neid oleks siis võimalik nii-öelda detekteerida ja nendest aru saada. Et need on need teemad, millest, millega seal tegeleti ja. Ja, ja tol hetkel töötas seal tegelikult väga palju inimesi, ma, ma arvan, et küberneetika instituut oli ikkagi ma ei tea, kas kümme korda, aga kindlasti suurusjärk suurem kui tänane küberneetika aktsiaselts.

No aga olekski hüpata tänapäevad, natuke anda selliseid üldfakte selle kohta, kui suur küberneetika on näiteks inimeste mõttes?

Jah, aga me peame ka vaatama seda, et tegelikult Küberneetika Aktsiaselts tegeleb nii-öelda mitme erineva valdkonnaga, eks ole, me tegeleme teadustegevusega, me tegeleme tarkvara arendusega, ütleme missioonikriitilise tarkvara arendusega, Me tegeleme raadioside ja seiresüsteemide arendamisega ja me tegeleme navigatsioonisüsteemide arendamisega, et tegelikult meie portfoolio on väga lai. See, kui me räägime ainult nagu konkreetselt IT-st ja, ja, ja ütleme siis tark, ütleme IT-teadusest või infoturbega seonduvast teadusest, siis meie. See üksus või need kaks üksust on kokku seal umbes kaheksakümmend inimest.

Sest et nüüd pärast seda, kui Eesti taasiseseisvus, siis oli riigil mitmeid värskeid vajadusi, oli vaja lahendada nagu infosüsteemide turve, oli vaja lahendada mereturve, kõik sellised asjad, et need teemad sattusidki küberneetikasse tänu siis suhetele ja ka kompetentsile.

Väga hea küsimus, ikka küsin seda endalt aeg-ajalt ja ja tegelikult me teatud konsolideerimise suunas ka liigume, et küberneetika ei ole võtnud viimasel vahemärkusena, mina olen kaks aastat olnud CEO, me ei ole ka selle kahe aasta jooksul uusi suuri teemasid endale juurde võtnud, et me oleme ikkagi üritanud leida nendes valdkondades, nendes teemades, kus me sees ole, kasvu. Ja noh, ühe revolutsioonilise asja, mida me tegime kahe tuhande neljateistkümnendal aastal, oma internetihääletamise nii-öelda suuna või valdkonna, me tegelikult spinnisime küberneetikast välja, me tundsime, et me ei jõua sellega tegeleda, see nõuab tegelikult investeeringut, rahvusvahelisi sidemeid ja nii edasi ja me otsustasime selle küberneetikast, selle osa küberneetikast välja tõsta.

Väga põnev, teeme siia väikese pausi ja siis räägime küberneetikast juba edasi.

Restart jätkub ja tänase saate teemaks on meil ettevõtte nimega Cybernetica, kes tegeleb esmapilgul väga laia ampluaaga teemadest, alates merenavigatsioonist kuni IT-turvalisuseni. Meid huvitab eelkõige see viimane pool ja Dan Bogdanov sai tänavu sel aastal siis noore IT-teadlase preemia selle eest, et sa oled väga tugevalt panustanud sellise asja nagu Sharemind'i loomisesse. Sharemind on üks küberneetika jaoks väga oluline projekt, ma olen aru saanud, see on Täitsa uue laadne tarkvara, alustame korra ABC-st, et inimestel võiks teha, millega see sharement tegeleb?

Kindlasti, ja isegi mitte küberneetika ei viinud seda läbi, vaid me tegime siis koostööd konkreetsete majandus- sotsiaalteadlastega, kes on selliseid meetodeid varemgi teinud ja nemad tegid paralleelselt läbi ka siis selliste tänaste privaatsuslahendustega variandi, kus siis lisatakse müra või jäetakse välja vähe sellised huvitavamad tudengid, keda võiks kaudselt tuvastada. Mingite kirjate põhjal ja seal me nägime kõigepealt seda, et kõik, kes olid vähekenegi erilisemad, jäid välja andmestikust. Ja selle tulemusena uuringu kvaliteet kannatas, kui me pärast nägime nagu täistulemusi, siis me nägime, et. Niimoodi anonümiseerides või informatsiooni ära visates, et kartes, et see lekib, et niimoodi kaotatakse ka päris palju täpsust uuringutest. Mis,

Kas Sharemind on kuidagi tüüpiline selle kohta, kuidas küberneetika töötab ja teeb, et ei olnud ju nii, et tuli üks klient ukse, ta ütles, et palun, progege meile valmis Sharemind, jah, siis me tahame kasutada, vaid see kasvas ikkagi teie teaduse tegemusest?

Ma arvan, et Sharemind on väga eriline, et tuli üks härra kunagi küberneetikasse, nimeks juhtus tal olema härra Dan Bogdanov ja ütles, et ta tahab tegeleda turvalise ühisarvutamisega ja, ja siis tolleaegne küberneetika juht Monika Oit ütles, et jaa, palun, tule ja tegele meil sellega ja niimoodi, ta on esimesed. Eks ta kohe ise räägib pikemalt, aastakese nokitses vaikselt kuskil diivani ääre peal, kirjutas koodi ja, ja mõtles, et et küll sellest asjast kunagi asja

Täna on muidugi Sharemind meil läinud, Sharendi valdkond või, või see tiim, mida, mida ta on, juhib küberneetikas päris suureks. Ja, ja, ja võtab endale järjest rohkem selliseid noh, nagu me rääkisime, reaal, reaalelulisi probleeme lahendada, järjest rohkem me räägime juba kommertsklientidega reaalsetest rakendustest.

No neid teemasid, mida ma tahaks veel mainida ära, küberneetika seos, on väga palju, meil on vaja paar saadet veel samasugust siia otsa, aga, aga püüame mõnda neist ette võtta. No X-tee uus versioon valmis küberneetikas, X-tee, mis on Eesti e-riigi tugi, on ju, aga ma panen siia punkti, mitte küsimärgi, siis. küberneetika rahvusvaheline koostöö, on neid viinud kokku ka näiteks USA kaitseuuringute agentuuriga Tarpa ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis on teil uus projekt alanud või algamas nendega?

Mida küberneetika selles DARPA projektis tehes saavutab, kas teil tuleb mingi konkreetne tarkvara aluspõhimõte, kas teie inimesed saavad targemaks, mis selle tulemus teie jaoks on?

See DARPA programm, kus me täna oleme, on viieaastane programm, me oleme seal askeldanud. Et, et me oleme tegelikult väga algusfaasides, aga me näeme, et tegelikult see tarkvara ja teadmus, mis, mis seal luuakse, et sealt on tegelikult potentsiaal ka mingi uus toode või, või teenus välja töötada. Aga elame-näeme, kõik need DARPA, kõik teemad, millega DARPA tegeleb, nad ütlevad, et selle nii-öelda horisont on viis kuni kümme aastat pluss. Et nemad vaatavad seda perspektiivi. Mis veel puudutab DARPAt siis või seda projekti siis, jah, meie inimestel on võimalus töötada maailma absoluutsete tippudega. Et selles DARPA programmis on... kõik sellised tippülikoolid meiega ühise laua taga. Ja teiseks, referents, mille küberneetika sealt saab, kas või erinevatel rahvusvahelistel hangetel osalemistes või teadus-arendusprojektis osalemistel, see on noh, ma, ma võib-olla, võib-olla jah, Tagasihoidlikult ütlen, et ilmselt on see üks maailma kõige paremaid referentse.

No meil on paar minutit aega veel jäänud, ikkagi küberneetika teeb veel koostööd, mitte veel, vaid nüüd teeb koostööd ka näiteks Euroopa tasandil, ma saan aru, et küberneetika kuulub sellisesse gruppi, mida võiks siis kutsuda nagu Euroopa küberjulgeoleku tööstuse selliseks eliidiks.

Ja me, Euroopa Komisjon kutsus kokku, ütleme Euroopa Komisjoni digitaalse teenuste volinik, härra Günter Otsinger kutsus kokku ühe niisuguse nõudva, nõuandva kogu, kes siis annaks talle nõu. Milline võiks olla siis Euroopa küberjulgeoleku tööstuspoliitika ja meil oli väga hea meel, et, et meid väikse, ainsamist väikse ettevõttena sellisesse väga prestiižsesse punti kutsuti, kus on siis, mida veab siis, või veavad Airbus, Thales, Ericsson, Atos,

Jaa, nii oli jah, ja, ja tegelikult selle, see töögrupp sai esimese osa enda tööst valmis, me presenteerisime jaanuaris siis Oettingerile esimesi nii-öelda soovitusi selle tööstuspoliitika osas, nüüd me lähme edasi selle protsessiga, ja hakkame töötama siis välja nii-öelda konkreetseid poliitikameetmeid ja, ja kogu selle teema point on siis selles, et kuidas Euroopa küberjulgeoleku tööstus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem. Kuidas, kuidas ta oleks maailmas rohkem läbiläägivõimelisem, kuidas saaks niimoodi Niimoodi, et neid firmasid, ütleme siis teiste ette, teiste riikide poolt ära ei ostetaks. Et kuidas neid hoida Euroopas, kuidas nende konkurentsivõimet kasutada?

Nii et võime öelda, et Eesti räägib siin kaasa sellest, kuidas meie kontinendi küberjoolgeolekut kogu laial tasemel siis teha konkurentsivõimet.

Sellega on ainult rõõm lõpetada ja kuulajatele võib öelda, et kindlasti kuuleme küberneetikast veel ja veel lähiajal, kuna tegu on lihtsalt ühe põneva ja olulise ettevõttega, aga selline oli tänane Restart ja kuulmiseni juba nädala aja pärast.