@ RESTART // 2012.02.04
kuku_restart_0246.mp3
KUUPÄEV
2012-02-04
PIKKUS
42m 41s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates tähistatakse Eesti ID-kaardi kümnendat aastapäeva, analüüsides selle sünnilugu, tehnoloogilisi väljakutseid ja kasutusstatistikat. Külalised RIA-st selgitavad, kuidas ID-kaart on kujunenud digitaalse isikutuvastuse standardiks ja millised on selle tulevikuvaated.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Pea iga eestlase rahakoti vahel kindlat kohta omav ID-kaart sai 10aastaseks ning selle puhul on Restardil külas RIA tegevjuht Jaan Priisalu ja peadirektori asetäitja Kalle Arula. Räägime nii kaardi sünniloost, olevikust kui ka isikutõendamise tulevikust. Saatejuhid Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik. (Andrei Korobeinik)
Et see sai alguse Küberneetika Instituudist, et uurisime seal kiipkaarte ja, ja, ja nende kasutusvaldkondi ja siis jõudsime nagu lihtsama tõdemuseni, et, et paroolkaitse on asi, mis nagu pikas perspektiivis ei tööta. Ja miks ta ei tööta, on see, et, et teda saab taaskasutada, samal kujul saab teda uuesti esitada ja ja see pettus on nagu väga lihtne. Ja kui nüüd hakkasime mõtlema, et noh, kuidas nagu saaks teha niimoodi, et, et, et see taaskasutus oleks võimatu ja siis tuli, noh, leidsime, eks ole, et selleks on igal juhul vaja krüptograafiat kasutada. Ja noh, oli selge, et, et selleks on vaja inimesele mingisugune arvuti anda, sest inimene ise nagu peast skrüpteerida ei oska, kiipkaart on kõige lihtsam arvuti, et seal tõesti ei ole, ei ole mitte, mitte, mitte midagi üleliigset. Ja noh, niisugune turva, üks põhimõtteid on, et asjad, mis on turvalised, peavad olema võimalikult lihtsad. Et see kiipkaardist lihtsamaks nagu arvuti ei lähe.
See oli üheksakümmend neli, oli meil nagu esimesed, üheksakümne neljandal aastal olid meil niisugused esimesed sisemised seminarid ja üheksakümne viiendal aastal siis hakkasime Võilapoole ka rääkima ja, ja, ja siis Tarvi Martens Küberneetikainstituudis siis võttis selle nagu oma südameasjaks ja, ja siis läks sellega nagu riigi, riigimeeste juurde.