Otsing

Lihtotsing leiab sinu kirjutatud sõnu transkriptsioonidest, pealkirjadest, inimestest, ettevõtetest ja sisukokkuvõtetest. Prefiksitundlik (droon leiab ka droonid, droonisõja). Kiire ja täpne, kuid ei mõista sünonüüme ega ümbersõnastusi - kasuta selleks NUTI-OTSING.

EPISOODID (3)

2019.02.23Kust tulevad järgmised Käärmannid ja Kabanovid?2019-02-23

Podcastis analüüsitakse Eesti iduettevõtluse ja IT-hariduse tulevikku Tartu Ülikooli professori Jaak Viloga. Arutatakse, kuidas toota järgmisi Kristo Käärmanne ja Jevgeni Kabanoveid, keskendudes doktorantuuri rahastamise probleemidele ja kvaliteetse IT-hariduse olulisusele. Samuti käsitletakse ülikooli rolli talendi ligimeelitamisel ja uuenduslike valdkondade nagu AI, bioinformaatika ja keeletehnoloogia arendamisel.

2017.06.10AI_pealkiri: Jevgeni Kabanov ZeroTurnaroundi eduloost, arendajate kogukondadest ja suurklientidele müümisest2017-06-10

Saates arutletakse ZeroTurnaroundi eduloo ja arendajate kogukondade (nt GeekOut konverents) ehitamise üle. Külaline Jevgeni Kabanov jagab kogemusi suurklientidele müümisest ja sellest, kuidas strateegiline kogukonnatöö toetab tarkvaraettevõtte müügitegevust.

2011.04.02AI_pealkiri: Tehnopol vs GarageHub: kus peaks idufirma oma teekonda alustama?2011-04-02

Saates arutletakse alustavate IT-ettevõtete kontorivõimaluste üle Eestis ning võrreldakse Tehnopoli ja GarageHubi pakutavaid teenuseid. Külalised analüüsivad, millist tuge vajavad idufirmad oma varajases faasis ning kuidas mentorlus ja keskkond mõjutavad nende edukust.

TEEMA: IT-ettevõtlus · 10 EPISOODI[ OTSI TÄPSET SÕNAVASTET → ]

2019.05.18 Kuidas Poolast ja Valgevenest arendajaid tuua?RESTART

2019.02.23 Kust tulevad järgmised Käärmannid ja Kabanovid?RESTART

2017.06.10 AI_pealkiri: Jevgeni Kabanov ZeroTurnaroundi eduloost, arendajate kogukondadest ja suurklientidele müümisestRESTART

2016.02.20 AI_pealkiri: Tarmo Kärsna Teliast: miks tasub IT-taristu pilve kolidaRESTART

2011.04.02 AI_pealkiri: Tehnopol vs GarageHub: kus peaks idufirma oma teekonda alustama?RESTART

2015.02.14 AI_pealkiri: Enn Saar ja erakondade IT-lubadused 2015. aasta valimisprogrammidesRESTART

[40:21]Enn Saar, Henrik Roonemaa[40:21] Henrik Roonemaa: Okei, aga räägime nendest täitsest majandusharudest, ma tõepoolest mäletan, noh tõesti väga mitme aasta tagant ja mitte, see ei olnud üldse mitte riigi jutt, vaid see oli seesama IT-ettevõtteid liidu ITL-i jutt, et Et noh, meie suuri ülesandeid on nüüd võtta kogu see, see, see tore IT, mis meile endale, riigile on nii palju kasu toonud ja näidata kõigile nendele teiste, teiste harude ettevõtetele. Et kui nad võtaksid ka senisest rohkem IT-d kasutusele, et siis nende elu ja läbi selle meie kõigi elu läheks paremaks, see ei ole tegelikult ju tänaseks. [40:52] Taavi Kotka: Minema vaatama ikka ettevõtete, ettevõtetesse sisse, on ju, et, et mis süsteemi nad kasutavad, on ju, kusjuures ma õigesti mäletan, Enn, see oli minu arust isegi sinu teema ITL-is omal ajal, kus me koos tegutsesime ja ja selles mõttes ikkagi Enn tegi oma meeskonnaga väga suure töö ära, et, et käidi erialaliitude kaupa, toodi ettevõtjad kokku, räägiti nagu, mismoodi nagu erinevat protsessi saab automatiseerida, efektiivistada, tehti nagu teiste harudega näiteid ja nii edasi, et selles mõttes nagu See oli ikka väga tõsine töö, mida sa tegid omal ajal. [41:20] Henrik Roonemaa: Aga ilmselt sa noh, oskad ka öelda, et see, see on ilmselt raske töö, et ei ole väga lihtne minna ettevõttesse ja öelda, pange selle kolme inimese asemele üks arvuti. [41:28] Enn Saar: No esiteks jah, ütleme see kõik hakkab peale sellest, et, et erinevate ettevõtete ühe või teise või kolmanda funktsiooni juhid noh, kes on lõpetanud siis kooli võib-olla nagu kümme, kakskümmend aastat tagasi, et ega see kogemus ja nagu valmisolek teha sellist nagu muudatust, ega noh, IT nagu kasutuse võtmine

2016.01.09 AI_pealkiri: Indrek Jaal Global Readerist: kuidas automatiseerida tootmist ja vallutada Saksamaa turgRESTART

[10:06]Henrik Roonemaa, Indrek Jaal[10:06] Taavi Kotka: Väga kihvt, palju teil üldse hästi kliente on juba, kui küsida tohib üldse niisugust küsimust? [10:10] Indrek Jaal: Ma arvan, et tohib, et me oleme nüüd selle aastaga sinult saanud endale kokku siis pea kakskümmend viis klienti. [10:19] Taavi Kotka: Kusjuures minu jaoks on see eriti rõõmustav uudis kogu see startup, sellepärast et rahvusvahelistes arenguindeksites Eesti teeb, ei, ei ole väga kõrgel IT-s just sellel põhjusel, et Eesti ettevõtjad ja Eesti ettevõtted kasutavad liiga vähe infotehnoloogilisi lahendusi, liiga vähe on neid aruandeid, liiga vähe on andureid, liiga vähe on mõõtmist, liiga vähe on tagasisidet. Et see, selles mõttes see töö, mis te teete, see kindlasti tõstab meile. Kusjuures, tahtsin küsida, [10:46] Henrik Roonemaa: et sina olid ju vist ITL-i eesotsas, Eesti IT-ettevõtete liidu eesotsas, siis kui nad üritasid tõenäoliselt seda suurt läbimurret muudesse tootmissektoritesse, et noh, et, et oma IT-sektoris me risti-rästi tegeleme IT-ga kogu aeg, aga et vot kui saaks mujale sisse selle IT, saakski tootmisesse või et noh, nendesse teistesse harudesse, see ei läinud eriti üldse nagu hästi tol ajal, et keegi ei tahtnud jutule võtta. [11:09] Taavi Kotka: Ei, selles mõttes jutule võeti küll ja, ja Enn Saar seda valdkonda meil juhtis ja ta tegi kõva töö ära kogu selle nii-öelda promomise ja, ja müügi ja kõige muu osas, et, et noh, et ala, et ikkagi erinevad ERP-süsteemid ja muud süsteemid, aga. Aga jah, et, et selles mõttes see nii-öelda teiste sektorite valmidus seda vastu võtta ei olnud üldse noh, nii selle, sellel levelil, et aga selles mõttes nagu noh, seda enam mulle meeldivad need Global Readeri tänased tulemused, et. [11:35] Henrik Roonemaa: Ja, aga teeme siia pausi ja siis räägime edasi Global Reader saamist loost ja, ja tulevikust.

2016.04.30 AI_pealkiri: Miks Eesti väikeettevõtted kardavad digitaliseerimist ja kuidas usaldus IT-teenusepakkujaid valides otsustabRESTART

[14:30]Henrik Roonemaa, Tarmo Kärsna[14:30] Henrik Roonemaa: Restarti saade jätkub ja räägime sellest, kuidas Eesti ettevõtted kasutavad, kasutavad IT-d, tuleb välja, et väga vähe kasutavad. Nimelt ma siis kordan lauset uuringust, majandusministeeriumi tellitud uuringust, mis hiljuti avalikustati. Ainult kolmkümmend protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tarkvara vähemalt nelja protsessi juhtimiseks. Neli protsessi on siis raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus ja kõigis ettevõtete protsessides kasutavad IT-lahendusi vaid üksikud ettevõtted. Üsna, üsna karm sõnastas, vaid üksikud ettevõtted Eesti kohta. Ning sama uuringu järgi leidis ainult üksteist protsenti IT-lahendusi kasutavatest tootmisettevõtetest, et IT-lahendused annavad neile konkurentsieelise. Mulle tundub, et esiteks vähe kasutab ja teiseks need, kes kasutavad justkui ütlevad selle uuringu järgi, et noh, et suurt vahet nagu ei ole, et võiks ka mitte kasutada. Miks, mitte see ei tähenda, kuidas, kuidas see saab nii olla, küsib IT, IT-inimene minus. [15:23] Tarmo Kärsna: No ma arvan, et, et siin on ka inimeste, kui kui inimeste käest küsida, siis on ka inimeste taju. Kuidas nad tunnetavad seda, ehk et kui sul on IT-kasutuses, siis sa oled nii ära harjunud sellega ja sa mõnes mõttes ei mäletagi seda perioodi, et kui ei olnud. Ja teine on see, et IT kasutuselevõtt ju, kui ta käib sujuvalt, noh, ehk et üks hetk sa võtad kasutusele, siis tundub, toimub nii loomu, tundub nii loomulik, ehk et jällegi see nagu ei tunneta seda vahet. Aga ma arvan, ehk et miks nagu peaks, on, on kindlasti see, ehk et, et need samad omanikud või siis ettevõtte juht, juhid ju võidavad aega. Seda, kui nad täna teevad paberites, Excelites oma aruanded kaustikust, kirjutad asju ümber, ehk et see on ajavõit. Ja teine ikkagi, ma usun sellest äkki, et, et see avab ka läbi silmad seda nende omanikele, ettevõtte juhtidega läbi selle hetke, et. Et sa saad asju efektiivsemalt teha, sa saad, suudad hallata rohkemat hulka kliente ja, ja ka partnereid. Et täna ma arvan, paljuski on see, et noh, vaadatakse oma kaheksa tundi või aega, mida ma olen planeerinud seda ettevõtus ka tegeleda. Palju ma siin ajavahemikus ära teen, noh, rohk, et ma ei taha ju rohkem võtta, et ma ei hakka perearvet midagi tegema. Et see on puhas niisugune teadlikkuse koht, ma arvan, et kui võtta nagu rohkem kasutusele, siis iseenesest nagu see, ma usun äkki, et tootlikkus kasvab, kui teine ka see äri kasvab, seepärast äkki, et sa suudad ühes ajakümmend rohkem teha.

2013.03.16 AI_pealkiri: Jaak Aaviksoo ja Tiit Paananen IT-hariduse ning algoritmilise mõtlemise tulevikust Eesti koolidesRESTART

[39:09]Henrik Aavik, Jaak Aaviksoo[39:09] Henrik Aavik: Aga et kas te siis seal ITL-is kui kõige paremini organiseerunud tööstusalas teete koostööd teiste aladega, et kas te teete, vaata, kus oleks koos, noh, Eestis on üks hiljutine kapital rääkis Eesti sõjatööstuse liidust ja siis on olemas kindlasti mingisugune nanotehnoloogiliste firmade või... Noh, kõikidel valadel on kindlasti väikesed seemneorganisatsioonid olemas, et kas te ka nendega koostööd teete? [39:33] Jaak Aaviksoo: No see on üks koht, kus ITL on tegelikult kogu aeg nagu rääkinud, et üks on see valdkonnasisene nagu tootearendus, aga teine on see, et kuidas infotehnoloogiat kasutatakse teiste valdkondade ja teiste tööstusharude ettevõtetes, selles osas ma arvan, Eestis on arenemisruumi veel kõvasti sellele koostööle. Et noh, ütleme väga lihtne, kui sa võrdledki kas või tootmisettevõtete IT-eelarveid Eestis ja Soomes, et noh, Taavi Kotka on siin palju näiteid toonud sellest, kui palju on, on vist raudia või on see katusetootja ja... Et noh, kui suured IT-arved, eelarved seal on ja kui palju seda IT-d on kasutuses nagu tootmisprotsesside juhtimisel, aga meil jääb see lisandväärtus nagu, nagu teistes tööstusharudes suhteliselt nõrgaks siiski, et on tegemist koostega, sellist uut nagu tootearendust tehakse suhteliselt vähe, et, et siin ma arvan, Eestis on veel kõvasti koostööruumi, et... [40:30] Jaak Aaviksoo: Loodetavasti ITL-i raames toimunud ka klastiprogrammid ja nii edasi, sellisele koostööle annavad nagu hoogu juurde, aga, aga eel, eelkõige on siin ka ettevõtjate oma ambitsioonikuses küsimus.

2011.11.19 AI_pealkiri: Mart Kikas ja Yrjö Ojasaar uuest ettevõtluse magistriõppekavast Viljandi KultuuriakadeemiasRESTART

[05:03]Henrik Aavik, Mart Kikas[05:03] Mart Kikas: MNE, mis on siis ühinemised, ülevõtmised, sellist know-how'd ka ja, ja ma, mina just, just proovin selle külje pealt aidata, samuti ma olen teinud päris palju tööd erinevate Euroopa, USA ja, ja nüüd hiljuti ka Eesti ettevõtetega seoses IPR-idega, ehk siis intellektuaalne omand, kuidas kaitsta seda, kuidas seda arendada ja, ja kuidas seda monetiseerida, kuidas siis ikkagi raha teenida lõppude lõpuks selle, kõige selle teaduse pealt. [05:38] Henrik Aavik: No mina pean nüüd üles tunnistama, et olen selle õppeprogrammi õpilane, käin seda läbi ja tean paljudele oma küsimustele võib-olla natuke vastust ette, aga ma ikkagi küsin need küsimused ära, et ka raadiokuulajatele huvitav oleks, te mõlemad nüüd mainite, et te olete kõvasti ettevõtlusega seotud inimesed, et milleks on IT-õppes vaja ettevõtlust teadmisega inimesi? [05:55] Yrjö Ojasaar: Võib-olla natuke üleüldisemalt rääkides siis noh, palju räägitakse ju, et mis on Eesti ettevõtluse üldiselt selline põhiprobleem, on see, et me kipume oma ressurssi väga väikse lisaväärtusega siis välismaale maha müüma, noh, et üks näide on ju see metsaressurss, mis müüdi üldse palkidena alguses ja tasapisi on hakatud sinna lisandväärtust lisama. Noh, sama paralleeli võib tõmmata praegu IT-valdkonnas, kus ikkagi palju tööd tehakse niimoodi, et müüakse oma tööjõudu, ehk siis programmeerita töötunde, pannakse sinna natuke nii-öelda kasumimarginaali otsa, aga sisuliselt müüakse ressurssi noh, nagu kulu, kulupõhiselt. Ehk siis lisandväärtust, mis Eestisse jääb, on ikkagi väga väike. Alternatiiv, mida meie näeme, mis võiks üha rohkem... Siis nii-öelda võimust võtta IT-sektoris on ikkagi selliste asjade müümine, kus sisandväärtus, mis kohapeal jääb, on suurem ja siis sisuliselt see nii-öelda on siis kas siis toote või teenuse müük, kus enam ei ole piiratud selle müük, mitte et kulutatud töötundidega, vaid pigem just selle maailmaturuga, kuhu see müüakse. Ja noh, see on ikkagi oluliselt teine perspektiiv ja me näemegi, et siin võiks Eestis üha rohkem kasutust leida, selline mudel, et müüakse toodet või teenust.