Otsing

Lihtotsing leiab sinu kirjutatud sõnu transkriptsioonidest, pealkirjadest, inimestest, ettevõtetest ja sisukokkuvõtetest. Prefiksitundlik (droon leiab ka droonid, droonisõja). Kiire ja täpne, kuid ei mõista sünonüüme ega ümbersõnastusi - kasuta selleks NUTI-OTSING.

EPISOODID (8)

2025.11.26Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?2025-11-26

Saates arutletakse Cybernetica juhi Oliver Väärtnõuga, kuidas ühendada teadustöö ja äri ning luua edukaid deep tech lahendusi. Analüüsitakse Eesti e-riigi eksportimise väljakutseid, ettevõtte sisemist innovatsioonikultuuri ning deep tech sektori eripära võrreldes tavapärase SaaS-mudeliga.

2019.11.23Miks edukas Eesti tarkvarafirma idufirmaks hakkas?2019-11-23

Saates arutletakse, kuidas Hansapanga legendaarsest IT-tiimist kasvas välja tarkvaraarendusettevõte Icefire. Vilve Vene räägib üleminekust kliendipõhiselt rätsepatöölt tootestatud idufirma ärimudelile ning analüüsib finantssektori digitaliseerimise väljakutseid.

2018.09.01Mida Taavi Kotka Indias õigupoolest teeb?2018-09-01

Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Restardi uue hooaja plaanide üle, keskendudes tehnoloogia mõjule ühiskonnas. Taavi Kotka räägib oma ettevõtte ProudEngineers tööst Indias, kus aidatakse luua e-riigi lahendusi koostöös Reliance Jio'ga.

2014.05.31AI_pealkiri: e-Estonia Showroom tutvustab välisinvestoritele Eesti edulugusid – Indrek Vimberg ja Tiit Anmann2014-05-31

Saates arutletakse Eesti IKT Demokeskuse ümberkujundamist e-Estonia.com Showroomiks, mille eesmärk on tutvustada väliskülalistele ja investoritele Eesti infoühiskonna edulugusid. Külalised Indrek Vimberg ja Tiit Anmann jagavad kogemusi riikliku eksporditoetuse ja ettevõtete kaasamise kohta showroomi tegevusse.

2014.03.22AI_pealkiri: Taavi Kotka: kuidas e-riigi maine avab uksi Eesti eksportööridele2014-03-22

Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Eesti IT-sektori ja e-riigi maine rolli üle riigi ekspordivõimekuse tõstmisel. Analüüsitakse, kuidas e-riigi kuvand avab uksi teistele majandusharudele ja miks on tehnoloogiliste lahenduste (nagu X-tee) eksport keerulisem, kui esmapilgul tundub.

2013.09.21AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti infoühiskonna arengukavast ja e-riigi tulevikust2013-09-21

Saates arutletakse Eesti infoühiskonna arengukava eesmärkide üle, keskendudes riigi digitaalse taristu arendamisele, e-teenuste kvaliteedi tõstmisele ja ID-kaardi kasutusvõimaluste laiendamisele. Külaline Siim Sikkut selgitab, kuidas plaanitakse järgmise seitsme aasta jooksul investeerida IT-lahendustesse, et muuta avalikud teenused efektiivsemaks ja toetada Eesti kui e-riigi kuvandi eksporti.

2012.09.15AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti IT-poliitika tulevikust ja e-riigi ekspordivõimalustest2012-09-15

Saates arutletakse Eesti IT-poliitika tuleviku ja e-riigi lahenduste ekspordivõimaluste üle. Siim Sikkut selgitab oma rolli strateegilise nõunikuna ning räägib väljakutsetest, mis kaasnevad riiklike IT-projektide elluviimise ja rahvusvahelise müügiga.

2012.05.12AI_pealkiri: Eesti e-riigi eksport Aserbaidžaani: X-tee müügi väljakutsed Cybernetica ja Aktorsi pilgu läbi2012-05-12

Saates arutletakse Eesti e-riigi lahenduste, eelkõige X-tee, eksportimise võimaluste ja väljakutsete üle Aserbaidžaani näitel. Külalised Cyberneticast ja Aktorsist selgitavad riikliku tarkvara müügi keerukust, rõhutades intellektuaalomandi ja poliitilise toetuse olulisust.

TEEMA: e-riigi eksport · 13 EPISOODI[ OTSI TÄPSET SÕNAVASTET → ]

2014.05.31 AI_pealkiri: e-Estonia Showroom tutvustab välisinvestoritele Eesti edulugusid – Indrek Vimberg ja Tiit AnmannRESTART

[34:20]Andrei Korobeinik, Henrik Aavik[34:20] Andrei Korobeinik: Et arvada, et see ei ole see õige suund, et näiteks noh, Oracle ju samamoodi teenib raha mitte nii väga sellest nagu lahendist müügist, vaid selle nii-öelda [34:32] Andrei Korobeinik: optimeerimisest kliendi, kliendid, klientide jaoks, et ega see Eesti riigil ei ole seda võimalust täna. [34:40] Tiit Anmann: Teatud, teatud ulatuses on, aga noh, see, see on selles mõttes hästi raske nagu müük, et too, toote, tootestamine ja toote müük on nagu [34:49] Tiit Anmann: väga, väga keeruline turg, et punkt üks on kindlasti nagu teatud hulk tegijaid, tuleb leida nagu see niisj, kus kuskohas tegijaid on vähe, on ju. Ja noh, neid, neid nišše väga palju ei ole, aga see, mida me oskame, on, on nutikalt tegelikult, lähtudes sellest kohalikust keskkonnast, sellest tehnilisest valmisolekust, ise, ise kokku panna see töötav ja ülesanne, ülesannet lahendav lahendus. Et need lahendused ei ole kindlasti alati nagu parimad, aga nad, neid on võimalik kiiresti nagu kasutusse võtta ja nad töötavad, lahendavad ülesanded ära. Et see on kindlasti väga tugev nagu eelis, et, et see, mis, mis Eesti firmad nagu ette on võtnud piiri taga, nad tegelikult nagu ka tarnivad ja läbi selle saavad siis ka järgmisi projekte. [35:40] Indrek Vimberg: No ma võrdleks e-riigi eksporti, demokraatia eksportimisega, eks. Mingitel suurtel riikidel see noh, me teame, on võib-olla natuke isegi õnnestunud siin ja seal, noh, Eestil sellist võimekust ei ole, või siis vaatame sedapidi, et kas meie laseksime mõne teise riigi oma avaliku sektori protsesse ümber vaatama ja tegema, tõenäoliselt mitte. [36:01] Henrik Aavik: Aga nüüd Soome ju peaaegu laseb ju. [36:03] Andrei Korobeinik: Ja Inglismaa tegelikult ka. Võtab üht-teist meilt, näiteks needsamad avatud andmed on täitsa teemaks ja kas see ei ole nagu Eesti probleem, et eestilase, et võib-olla nagu see pidurdab meie arengut veits?

2012.09.15 AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti IT-poliitika tulevikust ja e-riigi ekspordivõimalustestRESTART

[14:48]Siim Sikkut[14:48] Siim Sikkut: No siin on noh, tegelikult on siin nagu terve komplekt asju, aga ma võtlen seda ära lihtsustada nagu, et et võib-olla kõigi need võtmekohad on siin, esiteks on see, et, et on selline pikalt olnud otsing, et mis oleks see nagu ärimudel ja teistpidi siis ka võib-olla selline koostöömudel, näiteks nagu ettevõtte või ka nagu riigi ettevõtte vahel, et mis, mis töötaks, mis nagu ongi selle reaalse diilini välja võiks. Ja seda täna selles mõttes päris veel paigas ei ole. Et noh, mis siin nagu mõte nagu ongi tegelikult, et me siin sügise ja, ja edaspidise jooksul nende nagu baasist mudelit nagu suuta nagu välja kokku leppida, et noh, kuidas saab üldse sellist e-riiki nii-öelda müüa. Vaata, siin on ju vaidlus käinud sellest pikalt, et noh, kas e-riik ei anna karpi panna ja teisele riigile nagu kaasa toppida või et vastupidi, et kas meil õnnestub noh, kellelegi koodi kirjutada näiteks, et siis ongi, et kogu need enda siinse kogemuse põhjal nagu kogu tarkvara teistele ära teha. Ilmselt kumbki neist ei tööta pär [15:36] Siim Sikkut: Ütleme esimesel juhul, et karpipaneku puhul on see, et, et ei ole riiki, kes karbist suudaks tooteid vastu võtta ja kohe nagu siis ongi riiulit endale ära rakendada, sest juba ütleme, regulatsioonide kogu nagu administratsioon erineb niivõrd palju, teisel juhul on see, et, et meil lihtsalt pole piisavalt, eks ole, inimesi, piisavalt odava hinnaga, kellega lihtsalt väga suures mahus koodi kirjutada suuta, et, et noh, see on meil selline... reaalsuses, millega me peame arvestama. Ja nüüd ongi nagu see siis, et, et aga see ei tähenda, et meil ei oleks üldse e-riigi ekspordivõimalust, et vastupidi, et oma kogemust me peame järelikult siis nagu nutikamalt suutma kuidagi äriks keerata, kas kellegagi välisega koostöös,

2012.05.12 AI_pealkiri: Eesti e-riigi eksport Aserbaidžaani: X-tee müügi väljakutsed Cybernetica ja Aktorsi pilgu läbiRESTART

[28:52]Andrei Korobeinik, Arne Ansper[28:52] Andrei Korobeinik: Ja mitte terved firmad, vaid nende esindajad, nimelt Arne Ansper Cyberneticast ja Aleksander Reitsakas, aktorsist. Jätkaks selle eelmise osa teemad, et oled maininud, et müüa võiks sellist tervikpaketti, kas, kuidas see võiks välja näha, kas seda võib igale riigile müüa või tõepoolest ainult neile, kellel ei ole üldse midagi sellepärast, et noh, Vastasel juhul võib juhtuda, et üks või teine osa on juba olemas ja siis see on selline dealbreaker, et, et nad ei saa seda täislahendust võtta, kas noh, sobivad ainult sellised riigid nagu noh, seal mõeldavad Aafrika riigid või, või ka päris Euroopa riigid. [29:34] Arne Ansper: Ei, ma arvan, et selles mõttes, kui midagi kohapeal olemas on, on see väga hea ja seda saab kindlasti ära kasutada, sest noh, tegelikult kui, kui vaadata ka Eestis, siis tegelikult need need seosed nagu nende erinevate oluliste komponentide vahel on tegelikult nagu väga sellised noh, lihtsad. Suhteliselt standardsete protokollidega, suhteliselt nagu sellised üldised. Et asendada seal näiteks ühtki sertifitseerimise infrastruktuur teisega, eks ole, noh, see on, see on kindlasti teostatav, et kui on kuskil ID-kaart olemas, siis väga, väga hea, seda saab kasutada. Aga lihtsalt nagu peab olema nagu valmisolek, et kui ei ole, kui on nõudlus, et siis oleks nagu tegelikult ka nii-öelda noh, lahendus või viis selle nõudluse ära rahuldamiseks. [30:10] Andrei Korobeinik: Ja kuidas, kuidas riik võiks sellega edasi minna, et mis võiks, võiksid olla järgmised sammud selleks, et ma ei tea, kolme aasta pärast oleks meie portfoolis mitte ainult Aserbaidžaan, vaid ka ma ei tea, kümmekond riiki üle maailma? [30:23] Arne Ansper: Seda on päris raske öelda, et selles mõttes, et siin on erinevad initsiatiivid, noh, näiteks on olemas selline üksus nagu ekspordiklaster, mis siis koondab tegelikult päris paljusid IT-firmasid, kes, kes sellel suunal tegutsevad ja kes teeb päris head tööd demokeskuse juures, et see on, demokeskus on kindlasti väga oluline, nii-öelda ütleme, niisuguse esi, esimene kontaktpunkt ja selline info jagamine.

2014.03.22 AI_pealkiri: Taavi Kotka: kuidas e-riigi maine avab uksi Eesti eksportöörideleRESTART

[37:39]Taavi Kotka[37:39] Taavi Kotka: Nad on tootejuhid just tehnoloogilised mõtted nagu tootearhitektid, eks, et et iseenesest on head kohad, aga ma ütlen, sealt ei teki seda nagu hüppelist kasvu, meie hüppeline kasv on ikkagi see, kui meil start-upitel läheb hästi nii, et need noh, lihtsalt replikeerivad oma, oma, oma tooted, on niimoodi, litsents ja mis iganes, on ju. Aga veel kord, et nagu sellest, et nende väliskülaliste, välisdelegatsioonide, kogu selle meie presidendi retoorika mõte, et miks ta IT-st räägib, on see, et need teised riigid tahavad sellest kuulda. Nad ei taha kuulda Eesti metsadest, nad ei taha kuulda Eesti laulupeost, jah, kõrval on nais, muidugi tulema vaatama ja nii edasi, on ju. Aga nad, kui sa tahad sinna ja sa tahad kahe riigi vahel suhteid arendada, siis kaks, kahe riigi vahel suheneb, partner suheneb, mõlemale poole peab olema kasu. Ehk siis kui me läheme nagu Jaapanis või me läheme Inglismaale, tahame sinna turule oma tooteid müüa, siis on väga õigustatud küsimus jaapanlastel, et okei, aga mis me vastu saame? O, te suudate meile rääkida isikukoodist, great, teil on kakskümmend aastat kogemust, super. Väga tahaks kuulda, rääkige meile, kas peaksime tegema random number'i või peaksime tegema mõttedise, nii-öelda mõtestatud numbri. Meil on midagi pakkuda ja sellepärast me peame rääkima küberkaitsest, sellepärast me peame rääkima X-teest, ID-kaardist ja kõigest sellest. Ehk siis ma saan aru, noh, ütleme, president ka ühel päeval, ta pidi üheksa korda andma intervjuu ja tegema ettekande. Üheksa korda ja paned nagu jälle plaadi peale natukene varieerida oma, oma, oma juttu, ma lihtsalt kujutan ette, et noh, et temal kui Eesti number üks müügimehel praegu on, et noh, tal võib oksendamiseni olla sellest, et noh, et, et et teate, et, et, et siis me tegime Tiigri hüppe ja, ja siis me hakkasime arvuteid kokku panema ja noh, issand jumal, ma ütlen, et noh, tõesti see on, see on, see on jube.

2025.11.26 Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?ETTEMÕTE

2019.11.23 Miks edukas Eesti tarkvarafirma idufirmaks hakkas?RESTART

2018.09.01 Mida Taavi Kotka Indias õigupoolest teeb?RESTART