Otsing

Lihtotsing leiab sinu kirjutatud sõnu transkriptsioonidest, pealkirjadest, inimestest, ettevõtetest ja sisukokkuvõtetest. Prefiksitundlik (droon leiab ka droonid, droonisõja). Kiire ja täpne, kuid ei mõista sünonüüme ega ümbersõnastusi - kasuta selleks NUTI-OTSING.

EPISOODID (12)

2024.10.09Uptime'i juht: firma ostmine on nagu abikaasa leidmine2024-10-09

Uptime'i juht Eero Tohver räägib saatejuhtidele oma ettevõtte strateegiast laieneda välisriikidesse teisi tarkvarafirmasid omandades. Arutelu keskendub sellele, kuidas valida sobivaid ettevõtteid, kuidas säilitada omandatud firmades autonoomia ja inimlik klapp ning millised on Eesti IT-ettevõtete eelised rahvusvahelisel turul.

2019.09.14Ott Kaukver ehitab Eestiss suurfirma IT-kontorit2019-09-14

Saates on külas Twilio tehnoloogiajuht Ott Kaukver, kes räägib ettevõtte laienemisest Eestisse ja arenduskeskuse rajamisest. Arutletakse börsiettevõtte juhtimise, arendajate värbamise ja tehnoloogiasektori kultuuriliste eripärade üle nii Eestis kui Silicon Valleys.

2014.06.07AI_pealkiri: Tiit Paananen Arengufondist nutikast spetsialiseerumisest ja Eesti idufirmade toetamisest2014-06-07

Saates on külas resideeruv ettevõtja Tiit Paananen, kes räägib oma tööst Eesti Arengufondis. Arutletakse nutika spetsialiseerumise programmi, Eesti ettevõtluskeskkonna väljakutsete ja idufirmade toetamise üle.

2014.03.22AI_pealkiri: Taavi Kotka: kuidas e-riigi maine avab uksi Eesti eksportööridele2014-03-22

Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Eesti IT-sektori ja e-riigi maine rolli üle riigi ekspordivõimekuse tõstmisel. Analüüsitakse, kuidas e-riigi kuvand avab uksi teistele majandusharudele ja miks on tehnoloogiliste lahenduste (nagu X-tee) eksport keerulisem, kui esmapilgul tundub.

2014.02.08AI_pealkiri: Linnar Viik Eesti IT arenguteest, idufirmade eeldustest ja haridussüsteemi kohanemisvajadusest2014-02-08

Saates arutletakse Eesti infotehnoloogia arengutee üle alates 90ndatest kuni 2014. aastani. Linnar Viik analüüsib edukate idufirmade tekke eeldusi, riigi rolli klientidena ning haridussüsteemi vajadust muutuda vastavalt kiiresti muutuvale tehnoloogilisele keskkonnale.

2012.10.27AI_pealkiri: Ahti Kuningas ja Taavi Kotka IT-sektori tööjõupuudusest ja välisspetsialistide värbamisest2012-10-27

Saates arutletakse Eesti IT-sektori tuleviku ja tööjõupuuduse üle. Fookuses on haridussüsteemi võimekus spetsialiste koolitada ning vajadus lihtsustada välistööjõu Eestisse toomist, et toetada IKT-sektori majanduskasvu.

2012.05.19AI_pealkiri: Rain Laane Microsoft Balticsi juhina: tarkvarapiraatlus, ACTA ja Eesti IT-sektori tulevik2012-05-19

Saates vesteldakse äsja Microsoft Balticsi juhiks saanud Rain Laanega tema karjäärist, Microsofti rollist Eesti IT-sektoris ja tulevikuvaadetest tehnoloogiale. Arutletakse tarkvarapiraatluse, ACTA mõju, e-teenuste arendamise ning oskustööliste nappuse üle Eestis.

2012.03.10AI_pealkiri: Skype'i uus Eesti juht Tiit Paananen Microsofti mõjust ja värbamisest2012-03-10

Saates on külas Skype'i uus Eesti juht Tiit Paananen, kes räägib oma karjääriteest, Skype'i organisatsiooni muudatustest ja Microsofti mõjust. Lisaks arutletakse Eesti IT-sektori väljakutsete, välistalentide värbamise ning ettevõtte tulevikuplaanide üle.

2011.05.28AI_pealkiri: Eesti ettevõtete laienemine Soome turule – Valdar Liive ja Priit Alamäe kogemused2011-05-28

Saates arutletakse Eesti ettevõtete edukate ja ebaõnnestunud laienemiste üle Soome turule. Külalised Valdar Liive (EAS) ja Priit Alamäe (Veebmeedia) jagavad praktilisi nõuandeid ning räägivad oma kogemustest välisturgudele sisenemisel.

2011.05.14AI_pealkiri: Microsoft ostab Skype'i: mida toob tehing kaasa Eesti arenduskeskusele?2011-05-14

Saates arutletakse Microsofti poolt Skype'i omandamise tehingu mõjude üle. Analüüsitakse nii globaalseid strateegilisi muutusi kui ka seda, milline saab olema Skype'i Eesti arenduskeskuse tulevik uue omaniku all.

2011.04.16AI_pealkiri: Allan Martinson Eesti IT-sektori kogemusest, riskikapitalist ja start-up'ide loomisest2011-04-16

Saates tehakse portree Allan Martinsonist, kes analüüsib oma pikaajalist kogemust Eesti IT-sektoris ja meediaettevõtluses. Arutletakse riskikapitali fondide hetkeseisu, start-up'ide loomise protsessi ning tuleviku tehnoloogiatrendide üle.

2011.02.26AI_pealkiri: Eesti e-riigi tulevik ja IT-strateegia uuendamine — Margus Püüa ja Mart Laar2011-02-26

Saates analüüsitakse Eesti e-riigi staatust ja IT-tiigri tulevikku, arutledes, kas Eesti IT-strateegia vajab uut hingamist. Külalised Margus Püüa ja Mart Laar diskuteerivad riigi IT-projektide koordineerimise kitsaskohtade, hariduse kvaliteedi ning vajaduse üle muuta riiklikku IT-teenuste ekspordipoliitikat.

TEEMA: eesti it-sektor · 20 EPISOODI[ OTSI TÄPSET SÕNAVASTET → ]

2019.02.23 Kust tulevad järgmised Käärmannid ja Kabanovid?RESTART

[13:48]Henrik Roonemaa, Jaak Vilo[13:48] Jaak Vilo: No Eestis on praegu hetkel, kui niimoodi küsida, sest Eestis praegu umbes üheksa protsenti hakkab õppima, üheksa-kümme protsenti tudengeid hakkab õppima IT-d, et, et [13:58] Jaak Vilo: See ei ole üldse paha, et, et Eestis ei ole eesmärke, et nagu kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend protsenti peaks seda tegema, et see protsent on hea, sellele tuleb anda väga hea haridus. Pluss lisaks tuleb nagu näidata teistele erialadele, kuidasmoodi need seosed tekivad, et teiste erialade ja IT vahel tekiks rohkem sünergiaid, et seda oleks ka nagu vaja. [14:18] Henrik Roonemaa: Ja seda on tegelikult ju ajalooliselt olnud Eestis vähe, ma arvan, et mitte ainult õpetamises, vaid noh, ma tean, et praktikas on ju ka suur probleem, et IT-firmad üritavad teha teistele majandusharudele selgeks, et, et ükskõik kus sa tegutsed, et ole hea, räägime, et teeme midagi koos, et tekitame selle risttee ja see on raske. [14:35] Jaak Vilo: See on kindlasti raske jah, aga noh, teine pool on ka see, et mida IT-firmad vajavad, eks, mul on alati see oma, omast näitest, et kui ma tulin Eestisse tagasi ja ütlesin, et mina hakkan tegema, noh. Ma tulin nüüd tööle firmasse, ma ei tulnud ülikooli, ma tulin firmasse tööle. Ja siis ülikoolis hakkasin samamoodi tudengeid värbama firmasse ja oo, et me hakkame tegema bioinformaatikat, me hakkame geenivaramut tegema. Noh, mis asi see, no DNA ja asjad, eks. Et kui ma siis ütlen, et, et ma veidike ülikoolis õpetaks ja see, mida ma teen, on bioinformaatika. Sel hetkel räägiti ka, mida siis nagu teha või mida vaja on, noh, ükski firma ei öelnud, et Eestis on puudu bioinformaatikast. Mitte keegi, ega praegu ka ei ütleks, eks. Aga kui vaadata nüüd tagasi mingi viisteist aastat ja mis siis on toimunud, siis noh, mingil määral võib öelda, et kogu see andmeteadus on tänu sellele tekkinud Eestis. Et kogu see meie võimekus on tulnud sellest, et, et ammu-ammu juba analüüsiti väga erinevaid bioloogilisi andmeid. Ajal, kui tava ja äriettevõtetes selliseid vajadusi polnud üldse. Nii et ülikooli ja siis sellise ettevõtete noh, vahetu vajaduse vahel on väga keerukad suhted. Et need, kes meilt on siin bioinformaatikast välja läinud, on teinud ettevõtteid nagu Transferwise'id või Sharemind'id või mingid teised, on ju, tooted, et väga palju iduettevõtteid e-agronoomis, et, et nagu.

2014.02.08 AI_pealkiri: Linnar Viik Eesti IT arenguteest, idufirmade eeldustest ja haridussüsteemi kohanemisvajadusestRESTART

[29:41]Linnar Viik, Taavi Kotka[29:41] Linnar Viik: Tead, kümme aastat tagasi toimunu ei olnud tehtud sellepärast sellisel viisil, et praegusel hetkel oleks meil ägedaid start-upe, keegi ei osanud nagu mõelda selle peale. Samamoodi ei osatud mõelda üheksakümne teisel, üheksakümne kolmandal aastal, et see viis, kuidas me umbes niisugust nagu, nagu sõiduautodega Leningradist umbes personaalarvuteid Tallinnasse vedasime ja ise püüdsime nagu katt viis kaableid siin kokku kruttida ja kohtvõrkusid ehitada, Et, et sellel tegelikult on, on sellist vundamenti laduv efekt aastasse kaks tuhat. Ma arvan, et see, mis me praegusel hetkel teeme, see ülesanne, mille ees me praegu hetkel oleme. Sunnib tegelikult üha rohkem ja rohkem talente ja, ja uudishimulikke ja huvitunud inimesi. Viima just IT-d erinevatesse valdkondadesse, ma ei näe praegusel hetkel seda. [30:35] Linnar Viik: Et meil oleks niivõrd võimalik mitte info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori sees olla dünaamiline ja maailmas nagu trendi rajav... sektor tervikuna või siis selle sees olevaid alustavaid ettevõtteid, kes nii-öelda muudaksid IT-maailma suunda või dominantsi globaalselt. Küll aga on meil üks asi, mis on, mis on selgelt praegu hetkel siiski alaesindatud, see on, see on infotehnoloogia kasutamine ühiskonda läbivalt ja paljudes valdkondades, on sellest võimalusest ära kasutada alles marginaalne osa. [31:13] Taavi Kotka: E-kaubandus näiteks.

2012.09.15 AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti IT-poliitika tulevikust ja e-riigi ekspordivõimalustestRESTART

[41:01]Andrei Korobeinik, Siim Sikkut[41:01] Andrei Korobeinik: Jah, et lõpetaks võib-olla noh, täna on Eesti riik kahekümne neljandal positsioonil siis IT-riikide nii-öelda reitsingus, et on olemas nii tugevad parameetrid kui ka nõrgemad. Noh, ilmselt ma arvan, siinu ülesanne võiks olla viia Eestit, ma ei tea, esiviisikusse näiteks. Et on olemas kindlasti sellised faktorid nagu turu suurus, millega on noh, raske midagi ette võtta, aga. Kus kohas sa näed sellist nagu peamist potentsiaali, mida me võiksime nagu kõige rohkem parandada lähimate aastate jooksul? [41:34] Siim Sikkut: No kui me räägime nagu ranking-u põhiselt, mida sa tegelikult nagu siin jutust nagu tõid, et siis noh, täna, mis, mis selles mõttes meid enim tagasi hoiab, on üks teema, mida me pole täna võib-olla palju katnud, on, on ütleme, just ongi see IT kasutamine tegelikult nüüd ongi eri, eluvaldkonna siseselt, noh, mille, mis me siis tahaks nagu haridust tervise muudaks, kus meil on palju-palju rohkem võimalik ära teha ja, ja mis, mis ka me [41:55] Siim Sikkut: Ja teine pool on tegelikult nagu reaalmajanduses ja just et noh, ka traditsioonilistes sektorites ennekõike mitte IT-sektoris, vaid just et nagu noh, majanduses kui sellises, meil arvuti laua peal, internet, nagu pooltes ettevõtetes ütleme, igapäevaselt on just jällegi teine statistikanumber, värske, aga et, et ka ta olekski nagu selline protsesside päris osaks saanud ja sellest tooks tootlikkuse efekti ja kogu seda muud asja, mida ütleme, ka rankingutes mõõdetakse, et sellest on veel kaugel. Et ka nii-öelda ongi siis nagu eluliselt ka ettevõttesse kohaleviimine, et kui nende kahega tugevasti tööd teeme peale seletamise sinna keskse e-riigi lahendusi, suudame häid hoida, siis ma arvan, tegelikult ka see areng nagu tuleb.

2021.06.26 Miks IT-superstaar Eestisse tagasi kolisRESTART

2018.10.27 Kuidas Sergei Anikin Hansapanka, Skype'i ja Pipedrive'i ehitasRESTART

2013.04.27 AI_pealkiri: Erki Urva ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse sünd: EENet, Tiigrihüpe ja Eesti IT-hariduse tulevikRESTART

2013.03.16 AI_pealkiri: Jaak Aaviksoo ja Tiit Paananen IT-hariduse ning algoritmilise mõtlemise tulevikust Eesti koolidesRESTART

2011.05.14 AI_pealkiri: Microsoft ostab Skype'i: mida toob tehing kaasa Eesti arenduskeskusele?RESTART