Lihtotsing leiab sinu kirjutatud sõnu transkriptsioonidest, pealkirjadest, inimestest, ettevõtetest ja sisukokkuvõtetest. Prefiksitundlik (droon leiab ka droonid, droonisõja). Kiire ja täpne, kuid ei mõista sünonüüme ega ümbersõnastusi - kasuta selleks NUTI-OTSING.
Saates on külas kaitsetööstuse idufirma SensusQ kaasasutaja Marko Kaseleht, kes räägib tarkvarast, mis aitab sõjaväelastel luureandmeid tõhusamalt analüüsida ja hallata. Arutletakse kaitsetööstuse keeruka müügiprotsessi, küberkaitse ja Eesti kaitsetööstuse positsiooni üle maailmas.
Podcastis arutletakse Hondurases asuva Próspera projekti üle, mis on idufirmalikult loodud erimajandustsoon või eralinn. Külaline Ott Vatter selgitab, kuidas digitaalsete teenuste ja e-residentsuse mudeli abil püütakse luua efektiivsemat valitsemist ja meelitada ligi rahvusvahelisi investoreid.
Saates on külas Ridango juht Erki Lipre, kellega arutatakse ettevõtte ebatüüpilist arengulugu, orgaanilist kasvu ja ühistranspordi tehnoloogia lahendusi. Juttu tuleb piletisüsteemide arendamise keerukusest, rahvusvahelisest laienemisest ning sellest, kuidas edukalt läbi lüüa keerulistel riigihangete turgudel.
Saates arutletakse Eesti e-riigi jätkusuutlikkuse, riiklike IT-hangete probleemide ja avaliku sektori ning erasektori koostöövõimaluste üle. Külalised analüüsivad vajadust muuta riiklikku IT-juhtimist tootejuhtimise keskseks, et vähendada tehnoloogilisi kitsaskohti.
Saates arutletakse Eesti majanduse ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle, keskendudes sellele, kuidas riik saaks ettevõtlust paremini toetada. IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi analüüsivad bürokraatia vähendamise, talentide kaasamise ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise vajadust.
Saates arutletakse Eesti ja Põhjamaade erinevate digitaalse identiteedi lahenduste üle, keskendudes isikukoodi ja autentimismeetodite erinevustele. Eksperdid analüüsivad, kas Eesti mudel on liiga turvalisusekeskne ning kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad digitaalsete teenuste usaldust ja arengut.
Saates arutletakse Eesti e-residentsuse programmi arengu ja sihtgruppide üle, analüüsides antropoloogiliste uuringute põhjal e-residentide motivatsiooni ja ootusi. Külalised Ott Vatter ja Elis Kaljuvee lahkavad programmi väljakutseid, sealhulgas turvalisuse küsimusi, ning diskuteerivad e-residendist kui Eesti riigi potentsiaalsest ressursist.
Saates vestlevad saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka idufirma Planet42 kaasasutaja Eerik Ojaga. Arutletakse Lõuna-Aafrika Vabariigis autoliisinguteenuse pakkumise väljakutsete, ärimudeli toimimise ning ettevõtte tulevikuplaanide üle.
Saates arutletakse, kuidas koroonapandeemia ja kehtestatud piirangud on elektritõukerataste ja nende tehnoloogiat pakkuva ettevõtte COMODULE äritegevust drastiliselt mõjutanud. Lisaks analüüsitakse idufirmade ja ühiskonna vahelisi pingeid seoses võimalike riiklike toetusmeetmetega kriisi ajal.
Saates arutletakse Cleveroni tegevuse üle koroonakriisi ajal ning analüüsitakse ideed katta Eesti maapiirkonnad Cleveroni pakiautomaatidega. Saatejuhid ja Arno Kütt arutlevad e-kaubanduse tuleviku ning logistiliste väljakutsete üle.
Saates arutletakse, kas Eesti riik peaks pakkuma 50 miljoni euro suurust laenugarantiid idufirmale Bolt, mis sattus koroonakriisi tõttu majandusraskustesse. Külalised analüüsivad riigiabi vajalikkust ja metoodikat, rõhutades, et toetuse andmisel tuleks lähtuda andmepõhisest matemaatikast ja sektori pikaajalisest strateegilisest väärtusest.
Saates arutletakse, kuidas Hansapanga legendaarsest IT-tiimist kasvas välja tarkvaraarendusettevõte Icefire. Vilve Vene räägib üleminekust kliendipõhiselt rätsepatöölt tootestatud idufirma ärimudelile ning analüüsib finantssektori digitaliseerimise väljakutseid.
Saates analüüsitakse Eesti rahvusvahelise tehnoloogiariigi maine kujunemist ja selle jätkusuutlikkust. Külaline Daniel Vaarik koos saatejuhtidega arutleb selle üle, kuidas digitaalne identiteet ja teenused, nagu e-residentsus, on Eestit maailmas positsioneerinud ning kui oluline on hoida usaldust IT-süsteemide vastu.
Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka analüüsivad Kert Kingo tagasiastumise valguses, milliseid oskusi ja eesmärke peaks kandma Eesti IT- ja väliskaubandusminister. Arutelu keskendub küsimusele, kas tegemist peaks olema poliitilise ametikoha või tipptasemel riigimüüja rolliga, kes avab Eesti ettevõtetele uksi välisturgudel.
Podcastis on külas investor Andrus Oks Tera Venturesist, kes räägib oma ettevõtte investeerimispõhimõtetest ja Eesti iduettevõtluse arengust. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka arutlevad Tera Venturesi 'mehed metsast' lähenemise, oluliste portfelliettevõtete (nt Jobbatical, Lingvist, Scoro, Monese, GrabCAD) ja riigi rolli üle startupide algfinantseerimisel. Juttu tuleb ka investeerimisotsuste tegemisest, Exceli ja sisetunde tasakaalustamisest ning edukate exitite protsessist.
Saates on külas elupõline häkker Andrus Aaslaid, kes räägib oma elukäigust alates raadioamatörismist, uudse võimenditehnoloogia arendamisest Estelonist välja kasvanud ettevõttes ja TalTechi satelliitide jälgimisjaama ehitamisest. Lisaks arutatakse biohäkkimise, tehisintellekti mõjude ja Eesti elektroonika tootmise eripärade üle, rõhutades Andruse laia spektriga huvisid ja tegevusi tehnoloogiamaailmas.
Saates „Restart/Ettemõte“ arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka LHV panga infoturbejuhi Tiit Hallasega küberturvalisuse üle panganduses. Fookuses on panga ja selle klientide kaitsmine rünnakute eest, eriti sotsiaalse inseneeria ja pettuste osas. Saates käsitletakse ka Eesti e-riigi turvalisuse taset ja infoturbevaldkonna väljakutseid laiemalt.
Telia Eesti tehnoloogiajuht Kalle Arula räägib oma karjäärist Telias ja varasemalt RIA-s, keskendudes Telia tehnoloogilistele arendustele. Saates arutatakse püsiühenduste, nagu fiiberoptika ja vase (VDSL) tulevikuplaane, samuti mobiilivõrkude arengut 4G-st 5G-ni, selle kiirusi, latentsust ja tuleviku kasutusvõimalusi. Juttu tuleb ka interneti kättesaadavusest maapiirkondades ja tarbijate ootustest teenustele.
E-Eesti esitluskeskuse uus juht Liina Maria Lepik räägib saatejuhtidele Henrik Roonemaale ja Taavi Kotkale keskuse tööst, hulludest numbritest ja süsteemist, millega e-Eesti edulugu tutvustatakse. Arutatakse e-Eesti kuvandi loomise ajalugu Demokeskusest Briefing Centeriks, selle mõõdikuid ja väljakutseid, mis kaasnevad digiühiskonna põhimõtete selgitamisega rahvusvahelistele delegatsioonidele.
Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe räägib oma kogemusest riigisektori teenuste lihtsustamisel ja efektiivsuse tõstmisel, tuues näiteid Maksuametist ja SKAst. Ta rõhutab vajadust murda ametnike hirme, tõlgendada seadusi paindlikumalt ning keskenduda teenuste olemusele ja tulemuspõhisele arendusele. Saates arutatakse ka näiteid nagu töötamise register ja automaatne üksi elava pensionäri toetus.
Saates lahkab Kaspar Korjus oma kogemust e-residentsuse programmi ülesehitamisel riigisektoris. Arutletakse väljakutsete üle ametkondade vahelisel koostööl, programmi väärtuse tõestamise raskuste üle ning sellest, kuidas säilitada startup-likku innovatsiooni konservatiivses riigiametis.
Saates arutletakse Eesti küberturvalisuse tegeliku seisu üle ja kummutatakse müüti, justkui oleks Eesti küberrünnete eest kaitstud. Klaid Mägi selgitab, et küberkuritegevus on pidev ning rõhutab nii tehniliste kaitsemeetmete kui ka kasutajate teadlikkuse tõstmise kriitilist tähtsust.
Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Restardi uue hooaja plaanide üle, keskendudes tehnoloogia mõjule ühiskonnas. Taavi Kotka räägib oma ettevõtte ProudEngineers tööst Indias, kus aidatakse luua e-riigi lahendusi koostöös Reliance Jio'ga.
Saates arutletakse idufirmade ja e-residentide raskuste üle pangakontode avamisel Eestis ning pankade range riskipoliitika põhjuste üle. Külalistena osalevad Andres Kitter LHV-st, Indrek Tibar Swedbankist ja Madis Müller Eesti Pangast, kes selgitavad rahapesuvastaste regulatsioonide mõju ja pankade äristrateegiaid.
Saates arutletakse Eesti e-riigi tuleviku üle, kritiseerides arusaama, et e-riigi uuendamine tähendab vaid kasutajaliideste visuaalset kohendamist. Taavi Kotka ja Marek Helm rõhutavad, et tegelik edasiminek nõuab teenuste disainimist uuel tasemel, bürokraatia vähendamist ja juhtimiskvaliteedi parandamist ministeeriumites.
Saates arutletakse interneti kiire kasvu üle Aafrikas ja arenevates riikides, analüüsides, kuidas see erineb läänelikust arengumudelist. Henrik Roonemaa ja Linnar Viik vaatlevad digitaalset fragmenteerumist ning kohalike lahenduste tähtsust infrastruktuuri ja majanduse ülesehitamisel.
Saates on külas Flydog Marine'i kaasasutajad, kes räägivad oma teekonnast inseneribüroost meretehnoloogia ettevõtteks. Arutletakse tarkade poide arendamise, teadusseadmete väljakutsete ja tulevikuplaanide üle, sealhulgas üleujutuste monitoorimise lahenduste osas.
Saates arutletakse Eesti riigipilve projekti olemuse ja tehnilise teostuse üle. Külalised selgitavad, kuidas riigiasutused saavad tsentraliseeritud pilveteenuse kaudu tõhustada IT-taristu haldust, vältida riigihangete bürokraatiat ning tagada andmete nõuetekohane turvalisus.
Saatejuhid arutlevad Eesti kui e-riigi positsiooni ja kuvandi üle 2016. aastal. Fookuses on riiklike digisüsteemide areng, interneti püsiühenduste kättesaadavus ning visioon Euroopa Liidu andmeturu avamisest.
Saates arutletakse Eesti e-riigi arengusuundade üle 2016. aastal, keskendudes teenuste kvaliteedi tõstmisele, e-residentsusele ja bürokraatia vähendamisele läbi automatiseeritud aruandluse. Taavi Kotka selgitab riigi ambitsiooni muuta maksude ja statistika raporteerimine ettevõtjate jaoks lihtsamaks ja nähtamatuks.