Lihtotsing leiab sinu kirjutatud sõnu transkriptsioonidest, pealkirjadest, inimestest, ettevõtetest ja sisukokkuvõtetest. Prefiksitundlik (droon leiab ka droonid, droonisõja). Kiire ja täpne, kuid ei mõista sünonüüme ega ümbersõnastusi - kasuta selleks NUTI-OTSING.
Saates arutletakse, kuidas tehisintellekt muudab tarkvaraarenduse maastikku, võimaldades kogenud arendajatel teha murdosa ajaga varasemalt kuu aega kestnud tööd. Külalised analüüsivad, milliseid oskusi vajavad tuleviku arendajad ning kuidas peaks ülikoolid ja ettevõtted kohanema uue reaalsusega, kus AI võtab üle juunior-arendajate traditsioonilised ülesanded.
Saates räägitakse 100 miljoni eurosest riskikapitalifondist Nordic Ninja VC ja selle investeerimisstrateegiast Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse. Lisaks arutletakse Jõhvi tehnoloogiakooli rajamise üle, mille eesmärk on pakkuda täiendusõpet ja leevendada IT-spetsialistide põuda.
Podcastis analüüsitakse Eesti iduettevõtluse ja IT-hariduse tulevikku Tartu Ülikooli professori Jaak Viloga. Arutatakse, kuidas toota järgmisi Kristo Käärmanne ja Jevgeni Kabanoveid, keskendudes doktorantuuri rahastamise probleemidele ja kvaliteetse IT-hariduse olulisusele. Samuti käsitletakse ülikooli rolli talendi ligimeelitamisel ja uuenduslike valdkondade nagu AI, bioinformaatika ja keeletehnoloogia arendamisel.
Saates on külas TransferWise'i arendusjuht Alvar Lumberg, kes räägib kaasaegsest insenerikultuurist ja tarkvaraarenduse tegelikust olemusest. Arutatakse, kuidas muuta IT-valdkond noortele atraktiivsemaks ning miks on kliendi mõistmine ja loominguline probleemilahendus olulisemad kui süvitsi minek matemaatilistesse algoritmidesse.
Saates analüüsitakse Eesti erakondade valimisprogramme 2015. aasta valimiste kontekstis, keskendudes IT-valdkonna lubadustele. Külaline Enn Saar arutleb saatejuhtidega teemade üle nagu e-residentsus, küberkaitse, hariduse sidumine tehnoloogiaettevõtete vajadustega ning eesti keele tehnoloogia arendamine.
Saates arutletakse Eesti noorte IT-alase hariduse ja huvi tõstmise võimaluste üle. Fookuses on ProgeTiigri programm, robootika huviringid ning vajadus süsteemse lähenemise järele, mis seoks kooliõppe, taristu ja karjäärinõustamise.
Saates arutletakse Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) loomise üle, mis koondab mitmeid IT-valdkonna organisatsioone, nagu EENet ja Tiigrihüpe. Fookuses on Eesti IT-hariduse edendamine, koostöö erasektoriga ja e-õppe lahenduste arendamine.
Saates arutletakse Eesti IT-hariduse hetkeseisu ja tuleviku üle, keskendudes algoritmilise mõtlemise arendamisele koolides. Külalised rõhutavad vajadust interdistsiplinaarse lähenemise järele ning tõdevad, et IT-valdkonna arenguks on oluline motiveerida noori läbi praktiliste algatuste ja altpoolt tuleva initsiatiivi.
Saates arutletakse Eesti IT-sektori tuleviku ja tööjõupuuduse üle. Fookuses on haridussüsteemi võimekus spetsialiste koolitada ning vajadus lihtsustada välistööjõu Eestisse toomist, et toetada IKT-sektori majanduskasvu.
Saates arutletakse Eesti IT-akadeemia käivitamise, selle eesmärkide ja kvaliteedikriteeriumite üle. Külalised selgitavad koostööd ülikoolide ja erasektori vahel, et tõsta IT-hariduse taset ning tagada vajalike oskustega spetsialistide jõudmine tööturule.
Saates arutletakse Eesti IT-hariduse kitsaskohtade üle, keskendudes ülikoolide ja erasektori koostööle ning vajadusele muuta õppekavad tööturu vajadustele vastavamaks. Eksperdid analüüsivad, kuidas IT-spetsialistide järelkasvu tagada ning millised mehhanismid võiksid aidata ülikoolide ja ettevõtete vahelist lõhet vähendada.
Saates analüüsitakse Eesti e-riigi staatust ja IT-tiigri tulevikku, arutledes, kas Eesti IT-strateegia vajab uut hingamist. Külalised Margus Püüa ja Mart Laar diskuteerivad riigi IT-projektide koordineerimise kitsaskohtade, hariduse kvaliteedi ning vajaduse üle muuta riiklikku IT-teenuste ekspordipoliitikat.