Saates arutletakse, kuidas TalTech kohandab oma õppetööd tehisintellekti kiire leviku tingimustes. Saatejuhid ja külaline Gert Jervan analüüsivad, kuidas muuta hindamismeetodeid nii, et säiliks tudengite süvitsi mõistmise oskus, ning kuidas tehisintellekt võiks tulevikus toetada teadustöö kommertsialiseerimist.

Saates arutletakse, miks on naiste osakaal tehnoloogia- ja inseneeriasektoris jätkuvalt väike ning milliseid samme saavad ettevõtted ja haridussüsteem astuda selle muutmiseks. Külaline Wise'ist jagab praktilisi näiteid ettevõtte initsiatiividest ja rõhutab varajase kokkupuute ning juhtkonna mitmekesisuse olulisust.

Saates arutletakse, kuidas tehisintellekt muudab tarkvaraarenduse maastikku, võimaldades kogenud arendajatel teha murdosa ajaga varasemalt kuu aega kestnud tööd. Külalised analüüsivad, milliseid oskusi vajavad tuleviku arendajad ning kuidas peaks ülikoolid ja ettevõtted kohanema uue reaalsusega, kus AI võtab üle juunior-arendajate traditsioonilised ülesanded.

Saatejuhid arutlevad inseneeriaõppe vajalikkuse ja kohustuslikuks muutmise üle Eesti üldhariduskoolides, et tõsta õpilaste konkurentsivõimet. Samuti analüüsitakse tehisintellekti mõju haridusele, jõudes seisukohale, et õppetöös tuleks AI-d julgelt kasutada ja haridussüsteemi sellele vastavalt kohandada.

Podcastis arutletakse Z-generatsiooni ettevõtjate väljavaadete ja olemuse üle. Külalised Eliise Lehtsaar ja Kevin Akkermann jagavad oma kogemusi idufirmade ehitamisel ning analüüsivad tehnoloogia ja AI rolli oma põlvkonna maailmapildis.

Saates arutletakse kood/Jõhvi programmeerimiskooli praktilise õppemudeli üle, mis keskendub õpilaste omavahelisele koostööle ja kiirele tööturule sisenemisele. Analüüsitakse Eesti kõrghariduse kitsaskohti ning seda, kuidas eraalgatuslikud haridusmudelid saavad pakkuda tõhusamat alternatiivi ja laieneda rahvusvaheliselt.

Saates arutletakse tehisintellekti praktilise kasutatavuse üle aasta pärast ChatGPT avalikuks tulekut. Külalised Pactumist jagavad kogemusi tehisintellekti rakendamisest keerulistes äriprotsessides ja analüüsivad tehnoloogia kiire arenguga kaasnevaid võimalusi ning ohte.

Saates analüüsitakse Eesti haridussüsteemi seisu, keskendudes uuringule 'Tuleviku tegija teekond', mis uurib oskuste omandamist koolis, huviringides ja YouTube'is. Arutletakse selle üle, kuidas vähendada soolist ebavõrdsust tehnoloogiavaldkonnas ja milliseid muutusi on vaja õpetamisviisides, et valmistada noori ette tuleviku vajadusteks.

Saates räägitakse toiduainetööstuse tulevikust ja tehnoloogilistest muutustest, sealhulgas rakupõhisest lihast ja fermenteeritud toiduainetest. Külaline Mariliis Holm selgitab Sustainable Food Ventures fondi investeerimisfookust ja võimalusi investeerida toidutulevikku.

Saates arutletakse Eesti haridustehnoloogia idufirma Praktikal üle, mis on kaasanud 700 000 eurot investeeringuid reaalainete praktiliste õppevahendite ja metoodika arendamiseks. Fookuses on õpetajate töökoormuse vähendamine, koolidele terviklahenduste pakkumine ja ambitsioon jõuda rahvusvahelisele turule.

Saates arutletakse, kuidas haridusvaldkonna idufirma Edumus suudab ühendada ühiskondliku kasulikkuse ja ärilise jätkusuutlikkuse. Külalised Maria Rahamägi ja Jaanika Merilo selgitavad spetsialistide koolidesse õpetama toomise mudelit ning räägivad laienemisplaanidest Eestist väljapoole, keskendudes eriti Ukraina turule.

Saates räägitakse 100 miljoni eurosest riskikapitalifondist Nordic Ninja VC ja selle investeerimisstrateegiast Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse. Lisaks arutletakse Jõhvi tehnoloogiakooli rajamise üle, mille eesmärk on pakkuda täiendusõpet ja leevendada IT-spetsialistide põuda.

Saates arutletakse tehisintellekti praktiliste rakenduste üle klienditeeninduses Lauri Ilisoni idufirma Feelingstream näitel. Lisaks tutvustatakse TalTechi AI-labori tegevusi ning rõhutatakse vajadust harida ühiskonda Elements of AI kursuse kaudu.

Saates tutvustatakse uut formaati, kus Henrik Roonemaa intervjueerib kolme Eesti idufirmat: Flokk, Clanbeat ja Guava HR. Ettevõtjad räägivad oma toodete olemusest, rahastamise väljakutsetest, pivotist ning rahvusvahelistest laienemisplaanidest.

Saates arutletakse tüdrukute robootikakooli Unicorn Squad tekkeloo ja eduloo üle. Saatejuhid Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa koos külaliste Liis Koseri ja Ede Schank Tamkiviga analüüsivad, kuidas muuta tehnoloogia tüdrukute jaoks köitvamaks ning kuidas erasektori algatused saavad haridussüsteemi lünki täita.

Saates on külas Cleveroni asutaja Arno Kütt, kes räägib oma enam kui kahekümne seitsme aasta pikkusest ettevõtlusteekonnast alates puidutöökojast Viljandis kuni SmartPOSTi ja Cleveronini. Juttu tuleb Cleveroni arendustööst, unikaalsest ettevõttekultuurist Viljandis, laienemisest globaalsetele turgudele nagu Walmart ja Zara, ning tulevikutrendidest e-kaubanduses ja isesõitvates pakirobotites.

Telia Eesti tehnoloogiajuht Kalle Arula räägib oma karjäärist Telias ja varasemalt RIA-s, keskendudes Telia tehnoloogilistele arendustele. Saates arutatakse püsiühenduste, nagu fiiberoptika ja vase (VDSL) tulevikuplaane, samuti mobiilivõrkude arengut 4G-st 5G-ni, selle kiirusi, latentsust ja tuleviku kasutusvõimalusi. Juttu tuleb ka interneti kättesaadavusest maapiirkondades ja tarbijate ootustest teenustele.

Restart/Ettemõte saates arutavad Henrik Roonemaa ja Teele Pehk, kuidas tehnoloogia ja internet võiksid muuta riikide valitsemist ning kodanike ja poliitikute suhteid. Keskendutakse varasematele e-kaasamise platvormidele Eestis, nagu TOM ja Osale.ee, mis on nende arvates ebaõnnestunud, ning vastandatakse neid edukamatele näidetele nagu rahvaalgatus.ee. Saates analüüsitakse kaasaegseid lahendusi, nagu kaasav eelarve ja avaandmed, ning arutatakse vajadust süsteemse kodanikuhariduse ning usalduse kasvatamise järele ühiskonnas.

Podcastis analüüsitakse Eesti iduettevõtluse ja IT-hariduse tulevikku Tartu Ülikooli professori Jaak Viloga. Arutatakse, kuidas toota järgmisi Kristo Käärmanne ja Jevgeni Kabanoveid, keskendudes doktorantuuri rahastamise probleemidele ja kvaliteetse IT-hariduse olulisusele. Samuti käsitletakse ülikooli rolli talendi ligimeelitamisel ja uuenduslike valdkondade nagu AI, bioinformaatika ja keeletehnoloogia arendamisel.

Saates on külas TransferWise'i arendusjuht Alvar Lumberg, kes räägib kaasaegsest insenerikultuurist ja tarkvaraarenduse tegelikust olemusest. Arutatakse, kuidas muuta IT-valdkond noortele atraktiivsemaks ning miks on kliendi mõistmine ja loominguline probleemilahendus olulisemad kui süvitsi minek matemaatilistesse algoritmidesse.

Saates arutletakse Eesti 2.0 haridusalgatuse käekäigu üle, vaadates tagasi 3D-printerite projektile ja suunates fookuse noorte tehnoloogilisele suvekoolile. Saatejuhid ja külaline analüüsivad, kuidas õpetada noori tehnoloogiat kasutama ning millised on peamised takistused tehnoloogiaõppe juurutamisel tavakoolides.

Saates analüüsitakse Tartu idufirmade maastikku, Startup Day tähendust ning seda, kuidas ülikool ja tehnoloogiaettevõtted saavad koos talentide arendamisele kaasa aidata. Arutletakse Tallinna ja Tartu ettevõtluskeskkondade eripärade üle ning räägitakse vajadusest hoida tudengite haridustee ja töökogemus tasakaalus.

Saates arutletakse Eesti startup-ökosüsteemi küpsemise, rahvusvahelise talendi meelitamise väljakutsete ja investeerimismaastiku üle. Külaline Marek Kiisa jagab oma kogemusi insenerina ja investorina ning rõhutab vajadust parema infrastruktuuri ja haridusvõimaluste järele välisspetsialistidele.

Saates on külas DreamApply kaasasutaja Märt Taro, kes räägib ülikoolidele mõeldud sisseastumistarkvara arendamisest ja globaalsest laienemisest. Arutletakse haridussektori konservatiivsuse, SaaS-teenuste müügi väljakutsete ja iduettevõtete skaleerimise strateegiate üle.

Saates on külas Tõnis Kusmin, kes räägib haridustehnoloogia idufirma Õpiveeb (rahvusvaheliselt Tebo) tegevusest ja väljakutsetest. Põhifookuses on ettevõtte laienemine Tšiili turule, koostöö õpetajatega ning platvormi eesmärk muutuda ülemaailmseks õppematerjalide pangaks.

Saates analüüsitakse Eesti erakondade valimisprogramme 2015. aasta valimiste kontekstis, keskendudes IT-valdkonna lubadustele. Külaline Enn Saar arutleb saatejuhtidega teemade üle nagu e-residentsus, küberkaitse, hariduse sidumine tehnoloogiaettevõtete vajadustega ning eesti keele tehnoloogia arendamine.

Saates arutletakse Eesti startup-ökosüsteemi hetkeseisu, rahastamisvõimaluste ning regulatiivsete väljakutsete üle, sh optsioonide maksustamine ja ettevõtlusvormide paindlikkus. Külalised Jevgeni Kabanov ja Erti Tammo jagavad Start-Up Leaders Clubi kogemusi ja visiooni Eesti majanduskeskkonna parendamiseks.

Saates arutletakse startup-ettevõtluse hariduse ja toetusprogrammide üle Eestis. Külalised tutvustavad Founders Institute'i ja Tehnopoli inkubaatori tegevusi, rõhutades praktiliste oskuste, meeskonnatöö ja ärimudeli valideerimise tähtsust alustavate ettevõtete jaoks.

Saates arutletakse sotsiaalse ettevõtluse olemuse, defineerimise ja väljakutsete üle Eestis. Külalised Tõnis Kusmin ja Toomas Trapido jagavad oma kogemusi haridusplatvormide ja keskkonnaalgatuste arendamisel, keskendudes jätkusuutliku ärimudeli ja ühiskondliku kasu ühendamisele.

Saates arutletakse Eesti infotehnoloogia arengutee üle alates 90ndatest kuni 2014. aastani. Linnar Viik analüüsib edukate idufirmade tekke eeldusi, riigi rolli klientidena ning haridussüsteemi vajadust muutuda vastavalt kiiresti muutuvale tehnoloogilisele keskkonnale.